Esmaeeter 13. oktoober 2013
Öeldakse, et kaasaegses kunstis ei ole ilu. Teate, on ikka küll. On väga palju ilu. Sealjuures ka sellist ilu, mis kasutab väga vanu rütme ja mustreid, tõlgendades neid tänases kontekstis. Küsimus ei ole seega ilu puudumises. Küsimus on palju kurvem. Millist ilu me nõuame ja miks? Ja miks on vahel tunne, et kogu ilu on maailmas juba maha müüdud? Loengus Leonhard Lapini, Konrad Mägi, Muhu memmede, Merike Estna jt kunst.