Ehh, uhhuduur: 1 | Tallinn - Ulaanbaatar

Esmaeeter 4. jaanuar 2003

2002. aastal algas viie Eesti mehe kummaline rattamatk, mille eesmärgiks oli lihtsalt proovida, kas Ulaanbaatarist alustades on üldse võimalik end tavaliste maastikuratastega sõtkuda läbi Gobi kõrbe, Hiina ja Tiibeti, üle Himaalaja alla Nepaali välja. Liivas, mudas ja pilvedes. Kaela sadavatele kividele ja hirmsale PSBle (Public security bureau) vaatamata. Ilma teedeta tühjuses. See ongi ühe Mongoolia rongist leitud sõna - uhhuduur - lugu. Sõprade ja rataste lugu. Siiani ilma lõputa lugu... Operaator Liivo Niglas, režissöör Wend ehk Priit Kuusk.

Sisukokkuvõte

Vahel sünnib mõtete pingpongist ja uudishimust kummalisi asju. Näiteks jalutuskäik kuu peal. Või rattasõit üle Himaalaja aheliku. Elame oma kujutlusvõime ja rohkem või vähem kaudsete teadmistega vooderdatud koopas uskudes, et meie teadmised on piisavad veendumuste ja hinnangute lõplikuks kujundamiseks. Et meil on Tõde ja Õigus. Et maailm ongi selline, nagu me seda oma koopast näeme ja kuu on suur juustutükk. Aga koopast välja astudes selgub, et maailm on midagi hoopis enamat kui me arvasime. Ilus ja kohutav. Paradiis ja põrgu samaaegselt. 2002 aastal algas viie tavalise eesti mehe kummalilne rattamatk, mille eesmärgiks oli lihtsalt proovida, kas Ulaan Baatarist alustades on üldse võimalik end tavaliste maastikuratastega sõtkuda läbi Gobi kõrbe, Hiina ja Tiibeti, üle Himaalaja alla Nepaali välja. Liivas, mudas ja pilvedes. Kaela sadavatele kividele ja hirmsale PSB-le (Public Security Bureau) vaatamata. Ilma teedeta tühjuses. See ongi ühe Mongoolia rongist leitud sõna Uhhuduuri lugu. Sõprade ja rataste lugu. Siiani ilma lõputa lugu.... Operaator Liivo Niglas, režissöör Wend e. Priit Kuusk.