Esmaeeter 13. oktoober 1974
Intervjuu Kose-Uuemõisas elava Roerichi uurija, ökonomist Pavel Belikoviga, kelle korteris asub väike Nikolai Roerichi muuseum. Belikovi töötuba. Raamatud ja maalid. Vene kunstnik Nikolai Roerich (Kasutatud ka nimekujusid Rjorih ja Rerih; 9. oktoober 1874 Peterburi – 13. detsember 1947 Indias Pandžabi osariigis Nagari külas) õppis Peterburi Ülikoolis õigusteadust ja samaaegselt Peterburi Kunstide Akadeemias Kuindži juures maalikunsti. 1909. aastal sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikuks. Täiendas end Pariisis, Hollandis, Itaalis. Mõnda aega elas välismaal (1916-1919 Soomes, siis Londonis ja Ameerikas). 1923. aastast asus elama Indiasse, mis jäi tema elukohaks kuni surmani. Korraldas mitu teaduslikku ekspeditsiooni Kesk- ja Ida-Aasiasse. Nikolai Roerichi 100. sünniaastapäeva, 1974. aasta, kuulutas UNESCO Roerichi aastaks. Pavel Belikovi (28.07.2011–31.07.2011) üks esimesi publikatsioone Roerichist ilmus Moskva ajakirjas «Современник» 1967.a. 1968.a avaldati Tartu Riikliku Ülikooli Toimetistes esmakordselt põhjalik uurimus N.Roerichi kirjanduslikust pärandist – P.Belikovi paljude aastate töö vili. Selle koostamisel abistas P.Belikovi Svjatoslav Roerich. Samas väljaandes ilmus ka P.Belikovi kirjutis “Roerich ja Gorki”, 1971. a aga Moskva almanahhis «Прометей» Roerichi avaldamata teoste bibliograafia. 1972. a ilmus monograafia “Roerich” biograafilises sarjas "Жизнь замечательных людей" (Väljapaistvate inimeste elu). Selle teose initsiaatoriks ja juhtivaks autoriks oli P.Belikov, kaasautoriks kunstiteadlane Valentina Knjazeva. Samal aastal ilmus kogumikus «Страны и народы Востока» artikkel “Nikolai Roerich ja India”.