Noarootsi poolsaarele, mere vahetusse lähedusse hakkab lähiaastatel kerkima uus elamurajoon. Mitmed Noarootsi valla elanikud on veendunud, et endine merepõhi pole tiheda asustuse rajamiseks just sobivaim koht. Nende meelest on see paik pidevalt üleujutuste ohus ja uute elamute rajamisega kaotaks vald mitmeid loodusväärtusi. Saates saavad sõna valla planeerimistegevuse vastu hakanud elanikud ja muidugi vallaametnikud ise. Käime ka ära Tartus, kus ühes uusasumis on mured liigveega omal nahal järgi proovitud. Saatejuht Kaidor Kahar, toimetajad Mirjam Matiisen ja Renita Timak, režissöör Eva-Katariina Taimre, produtsent Tiina Koljak.

Vanade veskipaisude taastamine Eestis on muutunud väga raskeks, kui mitte võimatuks. Mittetulundusühingusse Veskivaramu koondunud inimesed tahavad säilitada osa meie kultuuripärandist, kuid põrkuvad kalateadlaste vastuseisule Miks? Saate autor on Aivi Parijõgi, režissöör Mati Kark.

Südamlik lugu headest sõpradest, kes tulid appi, kui noore naise süda enam ei jaksanud ja arstid olid sunnitud tõdema, et tavalised ravimisviisid ei aita. See on lugu võõrastest inimestest, kes on teinud tunduvalt rohkem, kui oleks nende kohus. See on lugu tartlannast Kristin Aavakivist. See on lugu, millest meil kõigil on õppida. Autor ja toimetaja Tiina Rebane, režissöör Mati Kark, operaator Arvo Mägi, helirežissöör Sten Arvi, monteerija Ahti Tubin.

50-aastase Euroopa Liidu moodustavad 27 liikmesriiki umbes viiesaja miljoni elanikuga, kellest igaühel on oma mõtted ja ettekujutused tulevikust ning maailmast. Kuidas kuulda üksikisikut, tema soove ja nõudmisi, kui liidu keskpunkt on Brüssel - kauge ja abstraktne bürokraatlik paik? Brüsselist on üheks lahenduseks pakutud liikmesriikide kodanike foorumeid. Mida ootab Euroopa Liidu kodanik aastalt 2020? Autor Helle Tiikmaa, režissöör Eva Katariina Taimre.

Kui siseneda Võru kultuurimaja Kannel fuajeesse, saab tavaliselt näha kuidas ülevalt korruselt tuleb alla trobikond ülikonnastatud noori arutlemas koolitantsu teemadel, teiselt poolt näha kõndimas rahvariietes eakamiad inimesi, kusagilt kostub pasunahääli, kusagilt omakorda koorilaulu, keegi kuskil tantsib, keegi kuskil valmistub, kinoseanss hakkab kohe pihta, galeriis on uus näitus... kõik see tekitab tungiva tahtmise teada saada, mis on Võru kandle sees? teateid tegelikkusest uurib seda esmaspäeval 23.aprillil kell 20.05. Saate autor ja toimetaja Timo Tarve, rezhisöör Eva Katariina Taimre, sarja toimetaja Renita Timak, produtsent Tiina Koljak.

Kuigi riigipiir linna poolitab, tahavad Valga-Valka elanikud aasta-aastalt üha enam teada, mis sünnib teiselpool tõkkepuud. Valga üldhariduskoolides hakatakse 1.septembrist valikainena õpetama läti keelt. Valka meedikud õpivad eesti keelt ja Valga meedikud läti keelt. Et eri riikides tegutsevad ametkonnad kaksislinna arengut eri suunda ei veaks, tegutseb Valga-Valka ühissekretariaat. Milline on kahe keele ja kultuuri kokkupuutepunkt praegu ja milliseks võib see kujuneda siis, kui ühineme Schengeni viisaruumiga? Saate autor Aivi Parijõgi, rezhisöör Mati Kark, operaator Arvo Mägi.

Teateid tegelikkusest uurib seekord Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli telgitaguseid ja püüab selgusele jõuda, mis motiveerib tänapäeva noori meditsiini õppima. Raske õppetöö, tihe praktikagraafik ja hilisem vastusturikas töö pole kerge leib. Sellest hoolimata lõpetab igal aastal selle kooli pea 300 noort inimest, kes hoolitsevad meie eest näiteks haiglates, apteekides, prillipoodides ja hambaravikabinettides. Saate autor Marju Kaasik, rezhisöör Eva Katariina Taimre, produtsent Tiina Koljak

Millal jõuab Eestis kätte see kaunis hetk, kui kogu maa linnast viimse kolkakülani on internetiseeritud? Saates heidetakse pilk tasuta munitsipaalinternetile, mille ärksad inimesed on Valgamaal endale ise püsti pannud, ning uuritakse ametnikelt, mida on Eesti riik internetiseerimiseks ära teinud. Teenusepakkujad aga avavad erinevate tehnoloogiate tausta. Saate autorid on Kristjan Kaljund ja Sven Paulus, reisöör Eva Katariina Taimre, toimetaja Renita Timak, produtsent Tiina Koljak

Suvel tõmbab põneva ajaloo ja mitmekesise loodusega Vormsi saar kõvasti turiste ligi. Paari kuuga käib saarelt läbi umbkaudu 4000 inimest. Mitmedki vormsilased teenivad just sel ajal oma sissetuleku. Mida aga tehakse Vormsil sügisest kevadeni, kui elanikke on 160? Osale neist on talv õnnistatud puhkeaeg suvisest rabelemisest, kuid õpetamist tahavad 18 põhikooliealist last ja hoidmist kümmekond lasteaiamudilast. Lahti on vallavalitsuse, medpunkti, postkontori ja raamatukogu uksed. Et pikad pimedad õhtud kiiremini läheksid, käiakse seltsimajas tantsuringis ja tehakse käsitööd. Arutatakse milline võiks olla elu siis kui praamiühendus oleks parem ja lapsed ei peaks saarelt kooli - ja tööotsingute tõttu lahkuma.Saate autor Aivi Parijõgi, rezhisöör Mati Kark, operaator Arvo Mägi.

Usuõpetus, usundiõpetus, religiooniõpetus - heal lapsel mitu nime. Ometi on see hea laps paljude silmis hoopis paha. Ideaalis peaks see õppeaine üha multikultuursemaks muutuvas ühiskonnas tolerantsust, sallivust ja mõistmist õpetama, kuid on hoopis selle tülli ajanud. Juba pealsikaudsel vaatlemisel on selge, et disskussioon religioonialase hariduse ja harituse üle on Eesti ühiskonnas võtnud moonutatud kuju. Mida õpetajaskond ja lapsed ise sellest arvavad? Millised on põhilised argumendid selle poolt ja vastu ning millised on põhilised möödarääkimised? Saate autor Ivo Laev, rezissöör Eva Katariina Taimre.

Moldova Vabariik seisab ÜRO inimarengu aruandes Euroopa riikidest viimasel kohal. Võimul olevad kommunistid on teatanud soovist liituda Euroopa Liiduga. Kas nende sõnade taga on ka tegelik soov? Kui jah, siis mida teha valitsuse sooviga kontrollida meediat ja kohtusüsteemi ning töötada käsikäes kirikuga. Autor Riho Västrik.

Päästja, prokurör ja korvpallitreener pole kaugeltki igapäevased ametid. Need on tööd, mida peavad eriliselt pühendunud inimesed, sest teisiti ei saakski. Nendes ametites tegeldakse eeskätt inimestega, kantakse tohutut vastutust ja pinget millest jagu saada pole lihtne. Need on ka tööstressi skaala ülemises otsas asuvad ametid. Mart Käit, Jüri Kasesalu ja Kalle Klandorf on mehed, kes neid ameteid peavad aga rõõmuga ja lahustavad oma tööst tuleneva pinge ja stressiohu eri moodi.Saate autor Timo Tarve, rezhisöör Eva Katariina Taimre, toimetaja Renita Timak, produtsent Tiina koljak

Kui enamasti kogunevad noored õhtuti pubisse või saavad kokku ööklubis, siis Tartu Ülikooli bioloogiatudengite sõpruskond määrab kokkusaamise Emajõe jäässe raiutud jääaugu juurde.Geenitehnoloogia doktorant Hannes tegi Tartu talisuplejate koondamiseks ka blogi, kuhu kõik ujumaskäigud ka kirja pannakse. Noored talisuplejad naudivad enda jääauku kastmist sagedamini kui kord nädalas ega pelga ka krõbedaid külmakraade.Saate autor Aivi Parijõgi, rezhisöör Mati Kark

Tartu kuulutas Karlova linnaosa juba õige mitme aasta eest miljööväärtusega hoonestusalaks. See tähendab, et päris omapäi ei tohi seal toimetada. Ometi on paljude majade fassaadidel märge omaniku odavast maitsest ja akendest, mis istuvad majale kui sea seljas sadul. On märke sellest, et ühist keelt pole majaelanikud leidnud. Või ongi korteriomanik tahtnud teistest erineda. Ajaloolisele hoonestusele ja majade väärtusele see aga kasuks ei tule. Kõige rohkem on linnaosa ajaloolise väärtuse säilitamise oma südameasjaks võtnud mittetulundusühing, kus selgitustööd tehakse oma põhitöö kõrvalt. Innukas kodanik saab küll juhatust ka linnaametist, kuid ta peab ise väga innukas olema. Karlova linnaosa üldplaneering, mis reeglid täpsemalt paika paneks, on tegemisel olnud juba väga pikka aega. Nii tekib linnaossa ikka liiga "ilusaks" tehtud maju, sobimatuid fassaadilahendusi või lastakse majadel lihtsalt laguneda. Õnneks võib Karlovast siiski leida ka inimesi, kellele see linnaosa on südamelähedane just seepärast, et seal on see vana hõng, mida püütakse alles hoida. Saate autor Tiina Rebane, režissöör Mati Kark, operaator, Arvo Mägi, helirezissöör-valgustaja Sten Arvi, monteerija Ahti Tubin.

Sõja-aegne põgenikelaine viis kodumaalt eemale kuni 80 000 eestlast. Tagasipöördujaid võib loetleda vaid sadades. Kuidas elavad võõrsilt koju naasnud inimesed? Millised on nende mõtted meie argipäeva ja olude kohta? Kuidas nad end teostavad? Arhitekt Harri Kivilo pere pakkis kohvrid lahti 26. augustil 1991. aastal. Võõrsil oli oldud 47 aastat... Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Kütusehindade pidev tõus paneb inimesi ringi vaatama odavamate ja kättesaadavamate kütuste järele. Tamsalu linnas rakendatakse puukoorega kütmise kõrval ka põhukütet. Põlvamaa talunik ja kkepuidutootja kütab kodu viljajäätmetega. Viljandimaa ettevõtja alustas kütmist saepurusõnnikuga. Kui perspektiivikaks sellised kütusliigid Eestis kujuneda võivad?Autor-toimetaja Aivi Parijõgi, reissöör Mati Kark

Kuivõrd ohutu on lastele täiskasvanute loodud kultuuriruum? Kaasaegse kultuuriruumi all tuleks mõista mitte ainult internetti ja muusikat, mis pidevalt lapsi ümbritsevad, vaid ka seda, mis puutub igihaljasse klassikasse - kirjandust, filmi, kunsti. Kas raamatud, filmid ja kunst suudavad lastele ilu ja headust õpetada või vastupidi, panevad neid mõtlema ümbritseva maailma ebatäiuslikkusele? Saate autor Sveltana Matskevitš, režissöör Olga Käo, toimetaja Renita Timak, produtsent Tiina Koljak.

2007.aasta on Euroopa Liidus võrdsete võimaluste aasta - õiglase ühiskonna poole! Kuidas seda mõista? Kas see on võrdsustamine, mida rahvas koges pool sajandit, või sotsiaalne õiglus, mis rajaneb austusel iga isiku suhtes? Eestil läheb hästi, kuid millised on nende Eesti inimeste võimalused tunda end eduka majandusega riigi väärikate kodanikena, kelle tööpanus ühiskonnale on antud ja kelle sissetulekus napp pension? Saate autor ja toimetaja Hille Tarto, rezhisöör Eva Katariina Taimre, produtsent Tiina-Mari Koljak.

Kristliku ilma ajaarvamsie järgi on üks aasta taas selja taha jäänud. Aasta, mis nagu kaks tuhat ja viis aastat enne teda, läheb ajalukku. Nüüd lausb meil, KÕIGIL (aastanumber on tegelikult sümboone, seega ole sa kristlane, moslem, juut või ateist) vastutus teha järeldusi ja õppida. VAstasel juhul läheb 2006. aasta ajalukku kui aasta, mil inimene minetas võime õppida. Sealt edasi on jäänud vaid üks tee -tagasi... Saate autorid Priit ja Mart Kuusk, rezhisöör Eva Katariina Taimre, produtsent Tiina-Mari Koljak

Tšehhimaalt tulnud õed Vojtecha, Hyacinta ja Benedikta moodustavad Tartus oma väikese frantsiskaani kloostri. Tavapärase rahuliku ja suletud kloostrielu asemel tuleb intelligentsetel ja võimekatel naistel kaasa lüüa nii Tartu haridus- kui kultuurielus. Õde Vojtecha juhatab Tartu Katoliku kooli, õed Benedikta ja Hyacinta aitavad kooli lasteaias ja köögis. Sel sügisel avati kooli juures ka kultuurikoda, kus saab õppida puu- ja käsitööd ning pillimängu. Autor Aivi Parijõgi, režissöör Mati Kark.

Kust algab paksus? Kas paks võrdub kole? On paksus puusal ja kõhul või äkki hoopis peas? Kas paksul inimesel on õigus elu nautida? Kuidas mõjutab kehakaal ühiskondlikke suhteid? Seda uurime naistelt ja meestelt, kellel kehakaalu 100 ja rohkem kilo. Saate autor Tiina Rebane, režissöör Mati Kark.

Reisimine on eestlaste hulgas väga moes. Igasuguste tegevustega kaasnevad paraku aga omad riskid.Õnnetusjuhtum või haigestumine reisil olles võib teie eelarvesse sellise augu tekitada, mille lappimine kestab tunduvalt kauem kui paranemine ise. Siiski on olemas ka erinevaid võimalusi kuidas oma rahakotti kaitsta.Räägime euroopa ravikndlustuskaardist ja erinevatest reisikindlustustest. Saate autor ja toimetaja Piret Jõemägi, rezhisöör Margus Jõemägi. Produtsent Tiina Koljak

Enam kui kümme aastat tagasi sündis Eestis esimene katseklaasibeebi. Vahel ei ole võimalik last soovivaid vanemaid muud moodi aidata, kui sperma- või munarakudoonorlusega. Kompensatsioon spermadoonoritele on alla tuhande krooni, munarakudoonori vaev kompenseeritakse aga juba kuni kümnetuhande krooni suuruse summaga. Tegemist on tundliku teemaga, kus teadmatus põhjustab palju eelarvamusi. Saates räägime, mis motiveerib doonorit anonüümsele heateole ja kas abivajajate jaoks on tegemist absoluutselt turvalise võimalusega lapsevanemaks saada. Toimetaja-saatejuht Katrin Vaga, režissöör Olga Käo, produtsent Tiina-Mari Koljak.

Sel sügisel hakkas Tartu ülikoolis eesti keelt õppima kümme Valgevene tudengit, kes kodumaal poliitilistel põhjustel ülikoolist välja visatud ning nüüd võtnud tulevikuplaaniks saada oma kõrgharidus kätte Eestis. Raha nende õpingute tarbeks leidis Eesti valitsus oma rahakotist - samm, mis kinnitab meie riigi jõudmist abivajajate ringist abiandjate hulka. Saates räägime lähemalt viiest üliõpilasest, kelle tagakiusamisel kodus oli nii erinev põhjus kui erinev ulatus. Ning püüame vastata küsimustele, miks me kedagi aitama peame, kui meie endagi elu pole veel nii hea, kui ehk tahaksime, mis me sellest saame ja mida ära anname. Saate autor Helle Tiikmaa, rezhisöör Eva Katariina Taimre.