Eesti Keele Instituudi teadur ja Tartu Ülikooli doktorant Tiina Laansalu uurib Kesk-Harjumaa kohanimesid.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant ja õppejõud Oliver Laas tegeleb infotehnoloogia, loogika ning keelega seotud filosoofiliste küsimustega.

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant Madis Uuemaa uurimisaineks on elektrivõrgud ning tarkvõrgu tehnoloogia.

Tartu Ülikooli arheoloogia eriala doktorant ja arhiometallurg Ragnar Saage uurib mineviku metallitööd ja tõestab selle abil, et muistsed maalinnad olid käsitöö ning ka võimu keskused. Toimetaja Marika Kaasik, režissöör Aile Ellmann.

Tartu Ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia eriala doktorant Janek Urvik uurib kalakajaka näitel vananemist ning lõivsuhteid, mis seda protsessi mõjutavad.

Fideelia-Signe Roots on kunstnik ja samas ka doktorant Kunstiakadeemias. Tema loominguline uurimistöö “Naine kui kangelane” vaatleb kunstipraktika abil naiskangelase kuvandit maskuliinses ühiskonnas.

KBFI nooremteadur ning Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia eriala doktorant Elise Joonas uurib, kuidas metallide nanoosakesed mõjuvad mikrovetikatele looduslikus vees.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini- ja loomakasvatuse instituudi doktorant Elisabeth Dorbek-Kolini uurimistöö aineks on haigus - krüptosporidioos, selle levimus, ravi ja mõju vasikatel ning oht inimesele.

Vahemere äärest pärit Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi lainetehnoloogia teadlase Andrea Giudici unistuseks on luua selliseid tehnilisi võimalusi, mille abil saaks mered ja ookeanid puhtamaks.

Tallinna Ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi püüab luua keelte konkurentsimudelit, mis aitaks uurida keelte võimalikku väljasuremist. Režissöör Aile Ellmann, toimetaja Marika Kaasik.

Tehnikaülikooli toiduainete instituudi doktorant Rain Kuldjärv uurib inimese poolt kodustatud pärmi kasutamist joogitööstuses, ka eestimaise siidri tootmisel. Toimetaja Marika Kaasik, režissöör Aile Ellmann.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Kristi Krebs uurib, miks me reageerime ravimitele erinevalt ning kuidas neid teadmisi edaspidi ravimisel kasutada. Toimetaja Marika Kaasik, režissöör Aile Ellmann.

Tallinna Tehnikaülikooli viimase aasta doktorandi Katre Jugansoni erialaks on keemia ja geenitehnoloogia. Nanomaterjale uurides püüab ta välja selgitada, kas paljude heade omaduste kõrval võivad nad olla ka ohtlikud. Toimetaja Marika Kaasik, režissöör Aile Ellmann.

TTÜ kolmanda aasta doktorandi Juri Essi soov on ohutu liikluskorralduse väljatöötamine. Selles töös on kindlasti abi ka praktilisest kogemusest, mille ta sai liiklusõpetajana. Toimetaja Marika Kaasik, režissöör Aile Ellmann.

Tartu Ülikooli teadlased ja doktorant Ronald Väli on sihiks võtnud Liitium-ioon patareidele alternatiivse tehnoloogia arendamise.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant Andres Toode: "Minevikusündmuste tõlgendamine põhineb ajast ja arust manipulatsioonil. Eesti ajaloos on üheks selliseks sündmuseks märtsipommitamisena tuntud nõukogude lennuväe rünnakud 1944. aastal. Tänagi käibeloleva tõlgenduse peamised postulaadid sõnastati kohe pärast rünnakuid kohalikes ajalehtedes, mille sisu oli okupatsioonivõimu kontrolli all."

Tallinna Ülikooli ajaloolane Uku Lember uurib, kuidas tajuti rahvuslikku konflikti nõukogude ajal eesti-vene segaperedes.

TTÜ doktorandi Maria Fomitšenko ettekanne tutvustab elusorganisimidele ohutuid tünnilaadseid molekule, mis käituvad mahutitena mitmesugustele väiksematele molekulidele, moodustades püsivaid ühendusi. Selliseid mahuteid kasutatakse analüüsimeetodites, keemilistes reaktsioonides, uute materjalide loomises, ravimite transportimisel.

Muusikateaduste magistrant Elisabeth Hõbesalu kirjutab mehest, kes on toonud Eestile rahvusvahelist tuntust - Estonia klaverivabriku asutajast Ernst Hiisist. Selle ettevõtliku ja andeka klaverimeistri elu ning tegevus avab põnevalt ajaloo kirevat spektrit muusikast ja kultuuriloost kuni majandusajalooni välja.

Tartu ülikooli doktorant Hanna Moor uurib, kuidas üks mullabakter taimejuurele sattudes oma elu ümber korraldab, et selles toitaineterikkas elupaigas püsida ja hakkama saada. Põhiküsimuseks on, kas ujuda või pinnale kleepuda?