Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud keeruka võrgupõhise süsteemi tuletornidest ja poituledest, mis tagab vajalikul tasemel olukorrateadlikkuse nii meresõitjale kui ka käidukorraldajale. Nii saab näiteks õigel ajal "koju" tagasi tuua jää survel ära triivinud poi või asendada tühjeneva patarei. Valdav osa süsteemis kasutusel olevaist valgusdioodlaternatest ja telemaatikaseadmetest projekteeritakse ning toodetakse Tallinnas. Moodsas laboris testitakse muuhulgas navigatsioonitulede valgusparameetreid ja vastupidavust keskkonnamõjudele. Eestist alguse saanud ideed on olnud aluseks Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooni (IALA) standardite loomisel. Siin navigatsioonitulede arendamisel tehtud edusammud on leidnud tunnustust ka eksportturgudel. Saate autor on Indrek Treufeldt, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib volframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib selles geenis defekte olla kuni 25% elanikkonnast. Uurimistöö eesmärgiks on jõuda uue põlvkonna ravimite ja ravimeetoditeni. Kõks ei tea veel, milliste medikamentidega kõnealuseid haigusi tulevikus ravima hakatakse, kuid teada on, millistele protsessidele rakus ja millisele biokeemilisele rajale see ravim mõjuma peaks. Lisaks uurime, mis on saanud Tartu teadlaste ideest aretada insuliini lüpsev lehm ja kuidas edeneb kloonimine. Saate autor on Astrid Kannel. Režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Idee valmistada tööstuslikult sellist põrandalauda, mis näeb välja võimalikult ehe ja kus kasutatakse ära kogu puit, tekkis Hannes Tarnil pärast seda, kui oli Moskvas näinud üht looduslikku joont järgivatest laudadest valmistatud põrandat. See oli algusest lõpuni käsitöö. Kuid Tarn mõtles tootmise peale. Juba kaks aastat toodabki Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega põrandalaudadest. Kuid selleks, et idee tootmiseni jõudis, kulus hulk aega: kõigepealt töötasid Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlased välja sobiliku tehnoloogia, seejärel arendati koos Soome mehhatroonikainseneridega ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja lõikamisseadmed. Kuna huvi looduslike materjalide vastu on maailmas suur, siis valmistatakse sarnaselt ka pinnakatteid ja liigutakse mööblitootmise suunas. Saate autor Indrek Treufeldt, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Üks tundlikumaid bioindikaatoreid looduses toimuva jälgimiseks on kimalased, keda liigne põllumajanduskeemia tapab. Kui hukkuvad kimalased, väheneb ka tolmeldamine ja kannatab kõik, mis õitsemise järel vilja peab kandma. Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis vaieldamatult kurja teeb, on liigne agrokeemia. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Eesti on IT-riik. Meie igapäevaelu ja töö ilma arvutita on mõeldamatu. Arvutitele loodud lahendusi ja rakendusi tuleb Eestis iga päevaga järjest juurde. Enamik IT-firmadest toimetavad kodumaal, aga kolm, kellest saates räägime, on jõudnud oma esindustega ka maailma suurlinnadesse New Yorki ja Bostonisse, ning nende loodud rakendusi kasutavad paljud nimekad firmad.

Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata. Stressihormoonid aitavad taimedel kohaneda, kuid on omal moel ka taimeriigi keeleks. Kui röövik asub tammelehte krõmpsutama, annab puu oma liigikaaslastele vaenlasest teada ja teised muudavad oma lehed kas kibedaks või kutsuvad kohale kiletiivalised, kes oma munad ründajasse munevad. Püramiid on külas Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeskusel ja käib ära ka Järvselja vabaõhu katselaboris, kus on loodud omalaadne süsteem puude niisutamiseks, et uurida, mis juhtub meie metsadega, kui kliima Eestis niiskemaks peaks muutuma. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames ESFi toel.

Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegeldakse bioloogilise põlvnemise ja isiku tuvastamisega DNA alusel, võltsitud dokumentide ning valeraha avastamisega, sõrmejälgede, sündmuskohalt leitud keemiliste ainete analüüsiga jne. Uurimegi, missugused on Eestis kasutatavad tehnoloogiad ja kuivõrd need kriminaliste ning kohtuid aitavad. Saate autor on Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on „elus“: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid hoiatavad meid takistuste eest maanteel ning näitavad armutult kätte, kes PRIA toetust saanud talumeestest on tegelikult heinamaad puhtaks niitnud ja kes mitte. Regio on üks vähestest Tartus 1990. alguses loodud firmadest, mis on suutnud mitte ainult ellu jääda, vaid liikuda maailmatasemel tegijatega ühes rütmis. Saudi Araabia pöördus just eestlaste poole, kui avastas, et peab vaid kahe nädalaga hankima süsteemi, mis jälgib reaalajas Mekasse palverännule saabuvat 90 000 vaesemat rändurit. Mida kujutab endast uue aja kaart, kuidas neid tehakse ja kui palju see meie järel nuhib? Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Ain Laats lahkus Eestist juba lapsena. Ameerikas õppis ta inseneriks ja töötas 60. aastatel Bostonis Massachusettsi Tehnika Instituudi juures asunud Charles Stark Draperi Instrumentatsiooni laboris, kus tegeldi Apollo kosmoseprogrammi rakettide juhtimissüsteemide loomisega. Laats oli tegev ka "Houston we have a problem - Apollo-13" intsidendi lahendamisel ja osales kosmoselaeva Maale tagasitoomises. Kui Draperi labor MITst eraldus ja muutus iseseisvaks uurimisinstituudiks, hakkas Laats tegelema tuumarakettide juhtimissüsteemidega. Mees tunnistab, et tollal, külma sõja haripunktis, tahtis ta anda lööke Eesti okupeerinud Nõukogude Liidule, kuid teadis samas, et raketid teeksid suurt hävitustööd ka tema enda sünnimaal. Nii paluski ta salamisi, et tuumasõda kunagi ei tuleks. Saates räägib Ain Laats esimest korda oma tööst Eesti meediale. Autor Neeme Raud. Režissöör ja monteerija Tarvo Mölder, operaator Margus Malm, produtsent Ene-Maris Tali.

Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei suudeta, kuna sisuliselt on tegemist väga paljude erinevate haigustega. 2005. aastal loodud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koondas Eesti vähiuurijate tipud ja liitis meid üleeuroopalisse võrgustikku, et koondada ressursse ning vältida topelttööd. Toome teieni vaid mõned Eesti vähiuurijate projektid, mis loodetavasti suudavad anda olulise panuse võitluses selle raske haigusega. Räägime pärilikust vähist, uutest võimalustest melanoomiravis, NK rakkude kasvatamisest, mis peaks aitama verevähki põdevaid patsiente, uutest biomarkeritest ja ravimist, mis ei lase vähil endale veresooni kasvatada. Oma tööst räägivad Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin, onkoloogid Tiit Suuroja ja Vahur Valvere, molekulaarbioloogid Andres Valkna ning Toomas Neuman ja biotehnoloogia doktorant Egle Rebane. Autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata - meil on küll kolm pimedat talvekuud ja sinna ei ole midagi parata, sest asume sellisel laiuskraadil. Kuid ülejäänud kuudel saab meilgi päikesepaneeliga elektrit toota, on TTÜ Materjaliteaduste Instituudi keemiliste kiletehnoloogiate labori juhataja Malle Krunks veendunud. Tema juhitavas laboris luuakse materjale, mida saab päikesepatareide valmistamisel kasutada. Nende valmistamiseks on leitud mitmeid kogu maailma mastaabis unikaalseid viise. Saate autor on Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva maailmanägemisega inimest: arst ning insener. Saade keskendubki kahele TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudis välja mõeldud uuendusele - dialüüsiaparaadi täiendusele, mis annab arstile võimaluse jälgida reaalajas, kuidas kulgeb neeruhaige vere puhastamine, ja meetodile, mille abil loodetakse arterite pulsilaine kuju mõõtmise abil diagnoosida veresoonte lupjumist. Mõlema uuenduse aluseks on optiline lahendus ehk idee uuritav lihtsalt läbi valgustada. Teemat selgitavad TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudi direktor Ivo Fridolin, biomeditsiinitehnika professor Kalju Meigas, PERH-i Nefroloogiakeskuse juhataja Merike Luman, PERH-i kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa ning doktorandid Kristjan Pilt ja Jürgen Arund. Lisalugemist saate kodulehel veebiakadeemia.ee. Autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames ESFi toel.

Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha rauasisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna juhtiva labori, USA Rahvuslike Tervishoiuinstituutide inimese raua-metabolismi labori juht Tracey Rouault tunnistab, et postdoktorantuuris olles suutis Tiit Land oma avastustega viia nimetatud teema uurimise suunda, mida varem ei osatud ettegi kujutada. Saatest saame teada, kui palju on meie kehas rauda, miks seda vaja on, millal on raud organismile hea ja millal meile üliohtlik. Lisaks uurime, kuidas aitavad raua-uuringud kaasa maailmas üha enam probleeme tekitava Alzheimeri tõve ravivõimaluste leidmisele. Saate autor Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames ESFi toel.

Rännates mööda Eestit peame loomulikuks, et metsas kasvavad kuused ja kased, kevaditi teevad paiselehed kraavikaldad kollaseks ning juuli keskpaigas maasikad suu magusaks. Aga miks meil just sellised taimed kasvavad? Kust nad meile pärast jääaega tulid? Miks on enamus taimi "abielus" arbuskulaar-mükoriissete seentega? Mis saab siis, kui taim selle abielu lahutab, nagu see on juhtunud inimese aretatud kultuurtaimedega? Tartu ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta valivad ja kuidas igasugune mõistlik koostöö looduses loob elukindlust ning tagab liigirikkuse ka vaesematel ja karmimatel aegadel. Ja kuidas Eesti teadlased ühtede esimestena maailmas on asunud DNA järjestuse alusel kaardistama arbuskulaar-mükoriisseid seeni ehk siis asunud täiesti uutmoodi maadeavastusretkele. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, operaator Kaido Tiits, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Ka rotid naeravad ja tunnevad end õnnelikuna - sellisele järeldusele jõudis aastakümneid kestnud uurimistöö tulemusena üks kuulsamaid psühholooge ja neuroteadlasi professor Jaak Panksepp. Seda polnud ükski teadlane varem väitnud ja Panksepp sai oma artiklitega teadusringkondades kohe tuntuks. USA Washingtoni osariigi ülikoolis töötav Panksepp on uurinud ka depressiooni ja selle põhjusi, kuid oma elutööks peab teadlane aju neurofunktsioonide täpse kaardi koostamist: tema hinnangul on kõigil imetajatel, ka inimestel, seitse liikumapanevat jõudu, mis sunnib neid tegutsema. Need on: otsing, raev, hirm, lust, hool, paanika ja mäng. Saate autor on Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, operaator Margus Malm, produtsent Ene-Maris Tali.

500 miljonit aastat tagasi asus Eesti lõunapoolkeral suhteliselt jahedas kliimavöötmes. Aegadel, mil moodustus põlevkivi, olime madalmeri ja asusime ekvaatori lähedal. Astenosfääri plastilise kihi peal liuglev litosfäär, mille hulka kuulub ka maakoor, koosneb tükkidest ehk laamadest, mis on pidevas liikumises. Nagu selgitab Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi Direktor Alvar Soesoo, on see liikumine määranud ära meie maavarade iseloomu, kliima ning taganud Eestile tänaseks hea rahuliku maavärinate- ja vulkaanipursetevaba maa. Samas on laamtektoonikas endiselt palju mõistatuslikku. Miks hakkavad vulkaanid mõnikord purskama seal, kus neid üldse olema ei peaks? Kas see võib juhtuda ka Eestis? Miks leidub Islandil kontinentaalset päritolu kivimeid? Ehkki saare näol peaks tegemist olema laamade vahelt merepõhjast üles kerkinud värske pinnasega. Eestis küsime: miks mõnikord maa ka meil väriseb? Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu näitab Soesoo karjäär, võib avastus mõnikord sündida ka köögilaua ääres toidu ja joogiga mängides. Maavärinate olemust selgitab Soomes üles kasvanud Eesti juurtega Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, operaatorid Jüri Suurevälja ja Margus Malm, produtsent Ene-Maris Tali.

70. aastate lõpus, kui maailmas olid moekaubaks elektronkellad, varustas enamikku nende tootjatest vajalike takistitega USA idarannikul, väikeses Rhode Islandi osariigis tegutsev firma International Manufacturing Services, ühidalt IMS. Ettevõtte käes oli tollal 90% kogu maailma takistite turust. Firma juht, eestlane Henn Liiv leiab, et sellise tulemuseni jõuti tänu pidevale teadustööle ja tootearendusele, aga ka uuendustele firma juhtimises - ka seda võeti kui teadust. Rhode Islandil asuva Browni ülikooli professor Eric Suurberg on Liivi tööd aastaid jälginud ja märgib, et "IMS on rajatud just nagu õpiku järgi - see on firma, mida hoitakse teadlikult väga väiksena ja juhitakse teadmisega, et edu tagab pidev innovaatilisus". Saade ongi nii IMSi teaduslikest saavutustest takistite valmistamisel kui ka juhtimisteadusest, mille põhimõtteid Liiv alates 50. aastatest on pidevalt ellu rakendanud. Saate autor Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Mitmed maailma nimekad teadlased eesotsas kuulsa astrofüüsiku Stephen Hawkinguga leiavad, et inimkonna säilimiseks tuleb koloniseerida kosmos. Vene ajal toodeti Eestis mitmeid aparaate ja nende osi nõukogude kosmoselaevade tarvis, ka osa kosmonautide toidust valmistati Põltsamaal. Pikka aega oligi kosmose vallutamine suurriikide privileeg, väikeriik Eesti liitus Euroopa kosmosetööstusega seitse aastat tagasi, mil meist sai ESA ehk Euroopa Kosmoseagentuuri koostööriik. Agentuur valis erinevatest Eesti teadusasutustest ja valdkondadest välja 13 perspektiivikamat projekti, mida täna arendatakse. Tutvustame neist atraktiivsemaid. Saate autor on Mihkel Kärmas. Režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Kui jutt käib robotitest, tuleb enamasti silme ette metalne, nurgeline, kohmakalt kahel jalal liikuv masin. TTÜ Biorobootika keskuses aga ehitatakse pehmeid roboteid, näiteks robotkalu, mis on maailmas suurt tähelepanu äratanud. "Kala pole paljude inimeste arvates eriti tark olevus. Ometi suudab ta ellu jääda väga keerulises ja ebastabiilses keskkonnas - vees. Kas selleks on loodus andnud kaladele väga keerulise närvisüsteemi või sellised keha füüsikalised omadused, mida teistel elusolenditel ei ole? Selle kõige uurimiseks oleme ehitanud kalaroboteid, andnud neile omadusi, mis on kaladel, ja õpime neid järjest paremini juhtima," selgitab keskuse juhataja professor Maarja Kruusmaa, kelle tööd tunnustas president Toomas Hendrik Ilves tänavu Valgetähe teenetemärgiga. Saate autor on Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Uus-Meremaal elavat hüdroinseneri Arved Raudkivi võib pidada veelausujaks. Seda eesti meest tunnevad tema ametikaaslased kogu maailmas, sest Raudkivi teab veevoogude hingeelu nii hästi, et suudab kasvatada merest maad, tekitada saari ja rajada kaitseehitisi, mis ei lase lainetel liivaranda minema uhtuda. Ta on olnud nõustajaks paljude hullude ideede teostamisel ja hüdroehitiste rajamisel. Inseneri koostatud valemid, mis on kirja pandud ja avaldatud aastakümneid tagasi, töötavad veel tänapäevalgi. Eestis kasutavad neid hüdroinsenerid Uno ja Toomas Liiv. Autor Mihkel Kärmas, režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Eestist on saanud küberkaitse alal autoriteet. Samuti on Eesti üks esimesi riike maailmas, kus kõrgkoolides küberkaitset teadusainena õpetama hakati. Õnneks ei ole tänaseni ühtegi arvutitevahelist sõda veel toimunud, on olnud üksnes ulatuslikke rünnakuid. Aga suure sõja oht on üha reaalsem. Uurimegi, kuidas meie arvutiteadlased võimalike küberrünnakute ja kübersõja vastu valmistuvad. Ja kas kunagi võib tekkida olukord, kus omavahel sõdivad arvutid, kelle eest küberruumi kaitsta püütakse, võivad inimest ennast või tema intellekti üle trumbata ning kontrollima hakata. Saate autor Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Südamehaigus on üks peamisi surma ja invaliidistumise põhjusi lääne ühiskonnas. Kui seni oldi arvamusel, et infarkti üle elanud inimese südamelihase kahjustused on püsivad ja hävinud rakud ei taastu, siis Austraalias elav eesti molekulaarkardioloog Siiri Iismaa uurib koos oma kolleegidega, kuidas kasvatada uusi südamerakke. Kui esmapilgul fantastiline teooria tõeks osutub, kaovad infarkt ja paljud teised südamelihase haigused maailmast. Uurimegi, missugused on teadlaste senised edusammud. Saate autor Mihkel Kärmas, režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumis tegeldakse tarkvara arendustega, mis lubavad inimestel arvutiga eesti keeles suhelda - infot pärida, teed küsida, lasta vahemaid arvutada, aritmeetilisi tehteid teha, kõnet tekstiks teisendada jne. Kõik need rakendused on kättesaadavad juba ka nutitelefonis. Kuidas kõnetuvastus täpselt toimub, selgitavad Tanel Alumäe ja Einar Meister. Saate autor Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, operaator Kaido Tiits, produtsent Ene-Maris Tali.

Sydney ooperimaja ja sild on üleilmselt tuntud sümbolid. Aga kas teie teadsite, et Austraalia suurima linna ja seda ümbritseva osariigi teed ning tänavad, mis nende juurde toovad, rajas eesti mees? Teedeinsener Arvo Tinni, kelle alluvuses töötas tipphetkel kümme ja pool tuhat meest, on rajanud mitmeid unikaalseid objekte maailmas, mis maksid miljardeid ning mida kasutavad tänaseni miljonid inimesed. Kuidas seda kõike tehti, selgitab Austraalia teedeehituse grand old man ise. Saate autor Mihkel Kärmas, režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.