Inimesed tahavad suhelda eri aegadel on selleks olnud erinevaid võimalusi. Sõnal on suur jõud vaatame, mida on traadiga ja traadita telefon tegelikult inimeses ning majades ära muutnud. Millistes majades tuleb mobiil välja lülitada? Kuuldel on Mart Kalm, Gaute Kivistik, Voldemar Kranich, Aarne Mikk, Toomas Vilosius, Toomas Kruusimägi ja Peeter Marvet.

Kustutage kõik tuled, lülitage välja külmik ja televiisor. Kustutage tuled ka õues ja tänaval, ühendage mobiiltelefoni tagant aku ning unustage soe pliidiplaat. MuinasTeeVee alustab sedakorda ajast enne elektrit ja kutsub vaatajad kaasa energilisele teekonnale kogu Eesti elektrifitseerimiseks. Lõpuks ellujäämiseõpetused koos elus elektriga. Energiat jagavad Muinashiir, professorid Mart Kalm ja Tiit Metusala, Gaute Kivistik ning Lembit Vali, Raimo Pirksaar ja Jaanus Tiisvend Eesti Energiast.

Riiklikuks kultuurimälestiseks võivad saada ka inimese maised jäänused - Eestiski on erikaitse all olevaid kultuuritegelaste ja sõjameeste haudu. Kuigi traditsioon on iidne, on sama iidne ka komme sõdade tallermaal langenud mehi ümber matta. Sõjas hukkunuid võivad mälestada ka hauatud büstid, mida kohalikul rahval on õigus teisaldada. MuinasTeeVee vaatlebki sedakorda surmajärgseid rännakuid Eesti kultuurimaastikul, kaasteelisteks Mart Kalm, Gaute Kivistik, Aivar Sarapik, Jan Kaus ja Mare Kask.

Eesti Kolhoos Ehitas - mida ja kuidas, tasub meenutada nii kõikenäinud maainimesel kui ka põlvkonnal, kes kolhoosi kunagi näinudki pole. Milline on kolhoosikorra arhitektuuripärand ja miks Eesti maa just selline välja näeb, saame teada Mart Kalmu ning Gaute Kivistiku seletustest. Lisaks restaureerime kolhooside freskopärandit ja uurime, mida teha, kui põllult tuleb kartuli asemel üles kivikirves. Maatöödel on abiks Tallinna Restaureerimiskool ja põllumees Ivari Padar.

Teises maailmasõjas hävis 60% Eesti kodudest. Suur osa linnade magusatest eliitrajoonidest ulatub oma ehitusaastatelt sõjajärgsesse aega, mil kümne aastaga endale ise maja ehitamine oli riigi poolt mõeldud justkui karistusena. Läks kakskümmend aastat, enne kui nõukogude võim mõistis tasuta maajagamise tulemusena tekkinud vigu. Sellest ajast on meile pärandatud oma maja ehitamise kangelaslikud lood nõukogude ehitusmäärustike kiuste. Muinashiir aga teab, et oma ehitusmäärused olid Eestis juba 14. sajandil. Lisaks uurime, miks võib toas aevastus alata ja kuidas vesise ninaga võidelda.

Millised on need hooned ja rajatised, mida vaadates inimene kohe tunneb, et ta usub ise ka headusesse ja paremasse maailma? MuinasTeeVee uurib usuehitistele lisaks, miks Tallinnas Katariina kirikus koerad ukse peal jooksevad, miks on vene õigeusku Eestis kahel moel ja kuidas hoida korras ning puhas oma Raamat. Muinashiirt abistavad tema teekonnal professor Mart Kalm, saatejuht Gaute Kivistik, ajaloolane Lauri Vahtre, kaplan Aivar Sarapik ja UNESCO esindaja Eestis luuletaja Doris Kareva.

Maamärk on märk, mida ühel maal armastatakse. Maamärgi saates aitab MuinasTeeVee armastada ka neid maju, millel praktilist väärtust ja asumlikke kinnisvararuutmeetreid justkui polegi, aga mis on ometi hingele armsad. Käime külas Pikal Hermannil, kes meile kõiki oma tube näitab, uurime Mati Heidmetsalt ja Aleksander Pulverilt, mis õieti muudab maja armsaks ning Jüri Kuuskemaalt, milliseid maamärke võib igaüks karjamaa servaltki leida.

Vanal majal on enamasti ka naabreid, kellel on võimalus kinnisvara väärtust vihinal upitada või kolinal kukutada. Kuidas, selle selgitavad välja Muinashiir, professor Mart Kalm ja Gaute Kivistik. Lisaks ridamisi häid nippe naabritega hakkama saamiseks ja muude hädavajalike tööde korraldamiseks.

Millised näevad välja koolimajad riigis, kus haridus ja lapsed on prioriteet? Kuulame, mida arvavad koolist õpilased ise. Selgub, et tühjaks jäänud koolimaja sobib mõnusasti koduks. Tallinna Restaureerimiskool avaldab freskode valmistamise saladuse. Haridusteel kõnnivad Muinashiir, professor Mart Kalm, Gaute Kivistik ja professor Juhan Maiste.

MuinasTeeVee jälgib koos Mart Kalmu ja Gaute Kivistikuga moe ja muinsuse kohtumiste salapäraseid tagamaid. Miks on terves Eestis vanu mahajäetud tööstushooneid? On's nood risuks või romantikaks? Mis on moekas loft-living? Käime külas trenditundlikul fotograafil Toomas Volkmannil. Kust tuleb ehituse kvaliteet ja kuidas leida elamises üles kvaliteet - kasulikku teavet jagavad kunstiajaloolane Andres Kurg, sisekujundaja Krista Aren ja ehitusasjatundjana Rakvere Kutsekeskkooli direktor Hannes Mets.

Kas leib meie lauale on tõesti alati tulnud kaubanduskeskusest? Tuleb välja, et veel üsna hiljuti oli kõik teistmoodi. MuinasTeeVee kiikab oma isuka silmaga veskeid ja tuulikuid, põikab meiereisse, sprotitsehhi ning kalakülmhoonesse. Milline on eesti köök ja eesti toit ning kus pesitsevad pasteedisiilid sügiseti? Miks kaeti leiba ja mööblit valge linaga? Ekskursioonijuhtideks on Muinashiir, professor Mart Kalm ja isu tundja Gaute Kivistik.

MuinasTeeVee räägib kodust ja kodustest asjadest. Aga kus on sõduri kodu? Kaeme koos Mart Kalmu ja Gaute Kivistikuga Eesti muistsesse linnusesse, vanasse kindlusesse ja ajaloolisse kasarmusse ning proovime sõdurivoodi headust. Vaatame, kuidas sõdur muistsete küttide kombel kahe minutiga kodu ehitab. Sõjafilm, mis alla 14- ja üle 41-aastastele lubatud!

Eesti on nii suur riik, et siin peab vana maja väljanägemise mõistmiseks teadma ka paikkondlikke omapärasid. Miks on setu maja teistsugune, saame teada hobuse seljas ratsutavalt arhitektuuriajaloo professorilt Mart Kalmult. Gaute uudishimutseb, mida setu naised oma paljude patsidega teevad ja kuidas ise meisterdada lihtne-odav aed. Ühtlasi uurime, mis mänge suured inimesed vanades kohtades mängivad.

Mis on tegelikult keskaegne nende majade juures, mida me arvame olevat keskaegsed? Seikleme koos Mart Kalmu ja Gaute Kivistikuga ebatavalistes kohtades - vanade majade esikutes ning vanaaegses voodielus. Uurime, kus saavad kokku kangasteljed ja arvuti ning mis on keskaegsetest meistritest tänaseks saanud.

Nõmme männimetsaalune sundis praktilisi eestlasi iluaedu rajama. Miks aga on nendes aedades nii massiliselt aiabasseine? Miks tegi tööstur Kerson kunagi oma aeda kiviparketi ja mida kavatseb suurärimees Sõõrumaa täna oma aias teha? Kas aed võib olla nagu park? Aga kas katus võib olla nagu aed? Neile ja veel paljudele teistele küsimustele otsivad vastuseid Mart Kalm, Gaute Kivistik ja Muinashiir.

Vaatame Eesti raekodasid ja mõtiskleme, miks neid üldse on ehitatud? Miks ammu enne Kolumbuse sündi Tallinna raekoda ehitati? Tallinna raekoja arhitektuurist on palju räägitud, aga kas me teame, mis seal sees tegelikult toimus? Edgar Savisaar värvib raekoja seina kaseiin- ehk kohupiimavärviga ja õpetab, miks igaüks peaks kodus niisamuti tegema. Raekoda uurivad Mart Kalm ja Gaute Kivistik.

Pompöösse arhitektuuriga on ikka püütud inimeste tähelepanu kannatustelt kõrvale juhtida. Kus asub Eestis kommunistliku õnne valmisehitatud mudel? Milline on Sillamäe kodu süda? Mida teha, kui kõht tühjaks läheb? Kuidas erinevate majade kööke tänapäeval ümber ehitatakse? Mida teha aia lagunenud betoonpostidega? Sellele ja paljudele teistele küsimustele saate valgustust, kui võtate vastu MuinasTeeVee abistava käe. Režissöör Kaidor Kahar, toimetaja Mariina Mälk.

Paneelelamud räägivad meile nõukogude võimu huvist tagada muulaste kohalolek Eestis, nii nagu mõisad räägivad germaanlaste kunagisest kohalolekust - valiti lihtsalt erinevad majandusmudelid ja erinevad majad. Tänaseks on paneelmajast saanud muinsus - ajalooline hoonetüüp, sest enam selliseid ei ehitata. Muinashiir uurib koos Mart Kalmu ja Gaute Kivistikuga, mida on paneelmajades toredat ning kuidas seal ennast koduselt tunda. Sirje Runge kodus on pragudestki saanud kunst ja ühtlasi arutletakse, millised inimesed haisevad. Vaadatakse, mida inimesed ise saavad teha turvatunde tõstmiseks või mida nad teevad turvatunde langetamiseks. Mihkel Raud aga õpetab kõige moodsamaid vanu hingavaid remondinippe.

Esimest korda Eesti Vabariigi ajaloos jõuab vaatajateni telemuinasjutustus vanadest elumajadest, mida kutsutakse hruštšovkadeks. Kuidas algas Eestis masselamuehitus, miks ehitati just selliseid maju ja mida väärtuslikku nendest võib leida, seda uurivad Mart Kalm ning Gaute Kivistik. Sirje Tennosaar arutleb, kuidas pidude ajal inimesed tillukesse esikusse ja kööki ära mahuvad. Eksperthinnangu kinnisvara kohta annavad tõelised tulevikutegijad. Muinashiir ise on sedakorda külas oma hõimuvendadel: Aleksei Turovski Tallinna Loomaaiast jagab praktilisi näpunäiteid, kuidas edukalt vabaneda vanades majades soovimatutest külalistest - prussakatest ja hiirtest. Aga ämblikega tuleb sõber olla.

Midagi leida võib nii maa alt kui ka maa pealt. Mida arheoloogid maa alt otsivad? Milliseid korruptiivsusele viitavaid dokumente leidsid arheoloogid Tallinna Raekojast ja mis ajast need pärinevad? Milliseid väärtusi võib igaüks ise leida koduse pööninguarheoloogia käigus? Kuidas leiuga ümber käia, kuidas vanu asju puhastada ja millal nende eest riigilt raha saab? Muinsuskaitse Nõukogu esimees Toomas Tamla annab nõu, kust nõu saada. Koos Muinashiirega otsivad aardeid Mart Kalm ja Gaute Kivistik

Heledad funkmajad olid moodsaks Eestiks saanud noorele riigile Euroopa kõige moodsam arhitektuur, mitte enam teiste vana stiili järgitegemine. Ja nii said pea kõik Eesti linnad endale vähemasti mõne maja, kus päike oli kutsutud baktereid hävitama ja kus pesu kuivatati pööningu asemel terrassil. Mida tundis Toomas Sildmäe vanu maju korrastades? Miks pandi lakke vineerplaate? Mis võib juhtuda ukse käepideme, aknakremooni või vana lülitiga ja millist nõu annab notarite koja esimees Tiit Sepp majade ostmisel-müümisel? Asja uurivad Mart Kalm ja Gaute Kivistik. Autor Liisa Pakosta, toimetaja Mariina Mälk, režissöör Kaidor Kahar.

Millest unistas eestlane siis, kui tal linna kolides olid pisut lahedamad võimalused? Millisena nähti ideaalset kodu eelmise sajandi algupoolel? Kuhu mahutati ühes korralikus korteris mees ja kuhu naine? Kuidas vaatab arhitekt Elmar Lohu töödele täna tagasi tema tütar? Agne Trummal näitab, kui väikesed asjad võivad päästa vana maja. Lisaks uurime, kuidas näeb muinsust seadusesilm ja millistest reeglitest tasub kinni pidada. Muinsuskatet kergitavad Mart Kalm ja Gaute Kivistik. Režissöör Kaidor Kahar, toimetaja Mariina Mälk.

Seekord saame olla elu päikeselisemal poolel - aga kas päike paistis vanasti soojemalt? Millised olid suvilad, kui nad polnud veel suvilad? Miks nii paljud majad Eesti kuurortlinnades või ka näiteks Nõmmel ja Elvas on õhukeste seintega? Kuidas need majad täna elamiskõlblikeks kohendada? Mis on ühist Ammende villal ja 19-ruutmeetrisel korteril vanas puumajas? Kas remont võib olla ahvatlev seiklus? Seda võib Rein Kilgi juttude põhjal ise ära arvata. Gaute proovib Ammende villat ära osta ja meie vaatame, kuidas tal see õnnestub. Krista Kodres aitab üles leida tõdesid majade tegeliku ajaloo kohta. Saatejuhid Mart Kalm ja Gaute Kivistik.

Uurime, kuidas on käinud mõisate kodustamine ja millisel moel saab neid täna majandada. Mis juhtus Muuga mõisas pärast seda, kui seal keskküttesüsteem kinni külmus? Kas mõis on ainult mõisahärra elupaik või mahub sinna rohkem lapsi? Aga kuidas need lapsed sinna mahuvad? Mille poolt ja mille vastu on mõisates asuvad koolid ühinenud? Kus asub mõisakoolide programm? Kas talupoeg Gaute ratsutab hobusega kooliraha tooma? Kas saates on sedakorda Puhh? Ja mida väärtuslikku oskab Mart Laar leida ehitusprahi hunnikust? Vastused neile ja paljudele teistele küsimustele otsib Gaute Kivistik koos Muinashiirega ja vastab muidugi arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Režissöör Kaidor Kahar, toimetaja Mariina Mälk.