Mängufilmi Keskea rõõmud valmimist meenutavad filmi lavastaja ja üks peaosatäitjatest Lembit Ulfsak, stsenarist Valentin Kuik, lavastuskunstnik Priit Vaher, toimetaja Tiina Lokk ning peaosatäitjad Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja ja Kaie Mihkelson. Filmi helindamise ajal antud intervjuuga tuleb kaadrisse ka Tõnu Kark. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi "Need vanad armastuskirjad" valmimist meenutavad lavastaja ja kaasstsenarist Mati Põldre, operaator Aleksander Razumov ning näitlejad Rain Simmul, Tõnu Kilgas, Andres Lepik, Kärt Tomingas, Liis Tappo, Ülle Kaljuste. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

KAADRIS meenutavad mängufilmi Karu süda valmimist lavastaja ja kaastsenarist Arvo Iho, romaani Karu süda autor ja kaastsenarist Nikolai Baturin, filmi operaator Rein Kotov, kunstnik Silver Vahtre ja helimees Enn Säde. Osatäitjatest räägivad Rain Simmul, Külli Teetamm ja Merle Palmiste. Kommenteerivad kirjanik ja filmikriitik Jan Kaus ning Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni esimees aastatel 1998 - 2000 Jaan Ruus. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Georgica valmimist meenutavad lavastaja ja kaasstsenarist Sulev Keedus, filmi operaator Rein Kotov, üks produtsentidest Mati Sepping jt. Sulev Keeduse ja Madis Kõivu loomingut kommenteerivad Jan Kaus ja Priit Pedajas. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Nimed marmortahvlil valmimist meenutavad lavastaja ja kaasstsenarist Elmo Nüganen, produtsent Kristian Taska, Henn Ahase osatäitja Priit Võigemast, Martana esinev Hele Kõrve, rühmaülem Käsperi rolli täitev Alo Kõrve ja Kohlapuud mängiv Ott Aardam. Sõna saab ka esimese ekraniseeringu idee algataja Arvo Kruusement. Filmi kommenteerivad Balti Filmi- ja Meediakooli I kursuse filmiüliõpilased ning filmisõbrast sõjaväelane, kolonelleitnant Peeter Tali. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi "Kõrboja peremees" valmimist meenutavad stsenarist Paul-Eerik Rummo, operaator Ago Ruus ja peaosatäitjad Kaie Mihkelson ning Lembit Peterson, kommenteerib kirjandusloolane Maarja Vaino. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Lurich valmimist meenutavad lavastaja ja kaastsenarist Valentin Kuik, operaator Arvo Iho, peaosatäitja Tõnu Lume ja kõrvalosatäitjad Tõnu Aav, Rein Karemäe ning Ain Lutsepp. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Rahu tänav valmimist meenutavad lavastaja Roman Baskin, stsenarist Toomas Kall, operaator Ago Ruus, lavastuskunstnik Toomas Hõrak, teine režissöör Ly Pulk, filmi direktor Mati Sepping ning osatäitjad Katrin Karisma, Väino Laes ja Maria Avdjuško. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Noorelt õpitud valmimist meenutavad lavastaja Jüri Sillart (1943-2011), operaator Mait Mäekivi ja osatäitjad Gaute Kivistik, Tiina Vilu, Ülle Kaljuste ja Maria Klenskaja. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ning Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Inimene, keda polnud valmimist meenutavad lavastaja Peeter Simm, stsenarist Toomas Raudam, operaator Ago Ruus, üks lavastuskunstnikest Hardi Volmer, filmi toimetaja Tiina Lokk ja teine režissöör Ly Pulk. Ning samuti osatäitjad Katri Horma, Andres Lepik ja Tõnu Kilgas. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Tulivesi valmimist meenutavad lavastaja ja kaasstsenarist Hardi Volmer, stsenarist ning ajalooekspert Ott Sandrak, osatäitjad Erik Ruus ja Marko Matvere ning produtsent Mati Sepping. Sõna saab filmikriitik Jaan Ruus, võtteplatsiintervjuu 1993. aasta suvest on teiselt peaosatäitjalt Jaan Tättelt. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Jüri Rumm valmimislugu meenutavad osatäitjad Hannes Kaljujärv, Merle Palmiste, Katariina Unt, Rein Oja, Marko Matvere, lavastaja Jaan Kolberg, teine režissöör Piret Tibbo ja peaoperaator Rein Kotov. Kommentaarid filmikriitik Jaan Ruusilt, filmilavastaja Helle Kariselt ja ajaloolaselt Ott Sandrakilt. Arhiiviintervjuud filmi 1994. aastal toimunud esilinastuselt on Jaan Kolbergilt ja produtsent Jürgen Vesterilt. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Naerata ometi valmimislugu meenutavad osatäitjad Hendrik Toompere, Tauri Tallermaa, Siiri Sisask ja filmi kaaslavastaja ning peaoperaator Arvo Iho. Arhiiviintervjuus saab sõna ka lavastaja Leida Laius. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Mängufilmi Indrek valmimislugu meenutavad osatäitjad Harri Kõrvits, Maria Klenskaja ja Paul Laasik, kaastsenarist Arvo Kruusement, lavastuskunstnik Halja Klaar ning teine režissöör Raul Tammet, samuti filmi toimetaja Kalju Haan. Arhiiviintervjuudes saavad sõna lavastaja Mikk Mikiver ja Maurust kehastav Ants Eskola. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ning Ingrid Nõmmik.

Paradoksaalselt on 1957. aastal valminud Juunikuu päevad üks väheseid mängufilme Eesti filmiajaloos, milles näeme eestlaste elu Eesti Vabariigis 1930. aastatel ja meie vaba riigi eksistentsi viimasel ööl, 20. juunil 1940. Stsenaariumi kirjutas toonane Volta elektrimootorite tehase peakonstruktor, tubli ratsionaliseerija Georg Orm, võites üleliidulisel filmikäsikirjade võistlusel kolmanda auhinna. Filmi lugu kulgeb kolmes ajastus, juunikuus 1957, 1935 ja 1940. See on mitme armastuse lugu, peategelasteks tänapäeva, s.o 1957. aasta Tallinna tudengid. Gastrolleeriva lavastajana Tallinna Kinostuudiosse tööle asunud Viktor Nevežin kutsus kaaslavastajaks Kaljo Kiisa, kes töötas võtteplatsil näitlejatega. Filmi juures said oma esimesed filmiristsed tulevased Eesti filmimeistrid Rein Raamat kunstniku assistendina ja Andres Sööt operaatori assistendina. Kaadris meenutavad filmi valmimislugu peaosatäitjad Eha Kard ja Rein Mikk, dekoratsioonikunstnik Rein Raamat ning osatäitjad Arvo Kruusement ja Eva Klink. Kommentaarid filmilavastaja Peeter Simmilt ja filmiüliõpilastelt Greta Vartsilt ning Taavi Leharilt. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

"Suve" valmimist meenutavad stsenarist Paul-Eerik Rummo, filmi toimetaja Kalju Haan, kunstniku assistent Priit Vaher, lavastaja Arvo Kruusement, Teele osatäitja Riina Hein ja Tõnisson Ain Lutsepp. Saates näeme ka filmi ettevalmistuse ajal tehtud näitlejaproove, milles Oskar Lutsu kuulsaid tegelasi kehastavad hoopis teised noored näitlejad, kui oleme harjunud nägema Lembit Peterson Tootsina, Urmas Kibuspuu Kiirena, Merle Talvik Teelena. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Kaadris meenutavad mängufilmi "Tuulte pesa" valmimimist osatäitjad Rudolf Allabert, Evald Aavik ja Tõnu Kark, peaoperaator Arvo Iho, helirežissöör Enn Säde ning toimetaja Ilmar Taska. Kommentaar filmikriitik Jaan Ruusilt. Näeme haruldasi võtteplatsifotosid ja filmi lõplikust versioonist välja jäänud kaadreid. 1978. aastal jäädvustatud intervjuus kõneleb ka filmi lavastaja Olav Neuland. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ning Ingrid Nõmmik.

„Kaadris“ meenutavad Eesti kõigi aegade menukama filmi valmimist stsenarist Arvo Valton, lavastuskunstnik Rein Raamat ning osatäitjad Eve Kivi, Raivo Trass ja Peeter Jakobi. Arhiiviintervjuude vahendusel saavad sõna ka Ingrida Andrina, Aleksandr Goloborotko ja Uldis Vazdiks. Kommentaarid semiootikaprofessor Peeter Toropilt ja filmimehelt Ilmar Raagilt. Näeme „Viimse reliikvia“ võtteplatsidel vändatud dokumentaalkaadreid, hulgaliselt haruldasi fotosid ja Rein Raamatu kujunduskavandeid. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Vladimir Karasjovi esimese mängufilmi Lindpriid tegevus toimub justkui 1920. aastate alguse Eesti Vabariigis, aga sarnane sündmustik võinuks toimuda ka mõnes teises riigis. See lugu on pigem filmiloojate fantaasia, vabalt lahti põrgatatud Eessaare Aadu kirjandusteoses jutustatud sündmustest. Kaadris meenutavad selle rohkem kui 40 aasta eest valminud ja pikaks ajaks keelatud filmi loomislugu režissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (nii kirjutab oma nime praegu Pariisis elav lavastaja), peaoperaator Rein Maran, helilooja Veljo Tormis, helirežissöör Enn Säde, osatäitjad Ene Rämmeld ja Ago-Endrik Kerge, 1989. aasta telesaate kodusalvestuse vahendusel ka Mikk Mikiver. Kasutatud on haruldasi arhiividokumente ja sadu võtteplatsifotosid. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ning Ingrid Nõmmik.

1968. aastal valminud mustvalge mängufilmi "Pimedad aknad" tegemist meenutavad lavastaja Tõnis Kask, monteerija Elvira Mutt ja osatäitjad Astrid Lepa ning Tõnu Mikiver. Kommenteerivad näitlejatele uue hääle andnud Evelin Võigemast (Ada Lundver), Argo Aadli (Jaak Tamleht) ja Ott Aardam (Ao Peep) ning luuletaja Jaak Wimberg Urmet.

Filmi "Tütarlaps mustas" valmimist meenutavad operaator Harry Rehe, filmi direktor Veronika Bobossova, režissööri abi Margit Ojasoon ja režissööri assistent Rein Koppelmann. Värsked intervjuud andsid Paula osatäitja Viiu Härm, operaatori assistent Andrei Dobrovolski, lavastuskunstnik Halja Klaar ja helilooja Jaan Rääts, filmi ning selle lugu kommenteerivad operaator ja filmilavastaja Arvo Iho ning filmisõbrast vaimulik Avo Üprus. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.

Armastatud lastefilmi valmimise lugusid meenutavad stsenarist ning lavastaja Helle Karis, operaator Ago Ruus, kaasstsenarist ja helilooja Olav Ehala, helikujundaja Enn Säde, Kusti osatäitja Ülari Kirsipuu ning Tõnu Kark (Mõhk). Kommentaar dokumentalistilt Peep Puksilt. Näeme "Nukitsamehe" võtteplatsil filmitud must-valgeid dokumentaalkaadreid, mis pärinevad Jaan Ruusi ja Peep Puksi filmist "Episood" (1980).

Mats Traadi filmistsenaarium "Tants aurukatla ümber" sai filmiks peaaegu 20. aastat pärast teose kirjutamist. Peeter Simmi 1988. aasta kevadel vaatajateni jõudnud filmis näeme ühe Lõuna-Eesti küla inimeste elu- ja ajalugu läbi 20. sajandi. Filmi valmimislugu meenutavad stsenarist Mats Traat, lavastaja Peeter Simm, peaoperaator Ago Ruus ning näitlejad Laine Mägi ja Arvo Kukumägi. Arhiiviintervjuus kommenteerib Mats Traadi teost Voldemar Panso, kelle lavastust mängiti Eesti Draamateatris aastatel 1972-1975.

1967. aastal Viktors Lorenci kirjutatud stsenaariumi järgi lavastab Kaljo Kiisk 1968. aastal oma viienda mängufilmi. "Hullumeelsuse" stsenaarium ei lähe töösse võitluseta, kuid sellel filmil on õnn sündida suurte muudatuste optimistlikul ja traagilisel 1968. aastal. Filmi valmimislugu meenutab 1997. aastal tehtud intervjuu vahendusel Kaljo Kiisk, kõnelevad lavastus- ja kostüümikunstnik Halja Klaar ning teine operaator Andrei Dobrovolski, kommentaarid operaatorilt ja režissöörilt Arvo Iholt ning psühholoogist teatrilavastajalt Heiti Pakult. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ja Ingrid Nõmmik.