Tartu rahu sõlmimine andis Eesti riigile tõelise sügavuse. Näiliselt juhuslikest hetkedest, paljudest eri kildudest moodustus lõpuks ühtne tervik, mis sai aluseks rahvusvahelisele autoriteedile. Tartu rahu aegse Eesti valikute ja saavutuste üle mõtisklevad Eesti tuntuimad ajaloolased.

Oma riik andis kohustuse sõnastada Eesti kultuuri koht ja roll. Suure õhinaga liiguti nii kirjanduses, kunstis kui ka muusikas äärmusest äärmusesse. Suurest vastandumise mängust sai kultuurielu argipäev. Kui midagi on puudu, siis on oht seda ihates ka naeruväärseks muutuda.

Ülikool tähendab võimalust tunda end hästi kultuurrahvaste peres. Tõeliselt oma on keel, milles saab teha kõiki asju. Nõnda ka konkurentsivõimelist teadust. Eesti Vabariigi esimesel eluaastal anti hoog eestikeelsele kõrgharidusele nii Tartus kui ka Tallinnas. Väiksus pole hariduse puhul vabandus, pigem kohustus. Režissöör Rahel Selge, autor Indrek Treufeldt.

Kui Vabadussõda Eesti territooriumilt väljus, oli aeg aidata lätlasi. Balti ühtsusest siiski suurt asja ei saanud. Läti riigi saamislugu algas Valkas, kus kogunes esimest korda Läti ajutine rahvusnõukogu. Samas aga sümboliseerib see linn ka kahe rahva võimetust kokku leppida.

Välismaailmal pole tekkivast riigist selget pilti. See annab võimaluse oma kuvandit ise luua ja anda oma huvidest teada Pariisi rahukonverentsil, kuhu Eestit siiski ametlikult polnud kutsutud. Õige pildi loomine ei olnud sugugi lihtne - ilustamine oleks mõjunud võltsilt, kole pilt aga tõuganud eemale.

Kui eestlane on pea kogu ajaloo jooksul kahelnud kes ta on, mis keelt ta räägib ja kuhu ta kuulub, siis maas ei ole ta kahelnud. Nõnda saab lootusest maale oluline tegur riigi püsimajäämisel ja käima lükatakse ulatuslik maareform. See on nõnda revolutsiooniline, et sunnib mõisnikke isegi kaebama Ameerika presidendile.

1918. aasta novembris puhkeb Vabadussõda, mis süütab Eesti põhjast ja lõunast. Eestlaste viimane lootus on vaba meri. Aga abi sealt esialgu ei tule. Vaenutuli tuleb eeskätt endal kustutada ja tulekolded tekivad ootamatutes paikades.

Selleks, et otsustav käärilõige annaks Eestile vabariigi, tuleb end haakida lahti kahest suurjõust – Saksamaast ja Venemaast. Vaid ühel päeval sadadest tuhandetest saab ette lugeda Iseseisvusmanifesti. Eesti hakkab saama endale nüüdisaegset vormi, mida kaunistab esmakordselt juurde lisatud Setomaa.

Eesti Vabariik sünnib kahe vastandjõu vahel - saksa ehk parunit polnud maarahvas kunagi sallinud. Mõisnikud olid põliselanikud ammu tühiseks tembeldanud, kuid linnastumine tõi ajaloolavale veel ühe tumeda ja stiihilise jõu - enamlased. Ühed unistused fatherland’iga, teised ülemaailmsest tööliste riigist. Autor Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Mati Kark, produtsent Silja Kala.

Soome annab siiani Eestile eeskuju ja ärgitab mõtlema, millised võiks olla kahe hõimurahva suhted. Lähedusest hoolimata pole nende teed kulgenud koos. Soomel oli tsaaririigis autonoomia, Eestil mitte. Soome kaudu pääsesid eestlased maailma. Autor Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Mati Kark, produtsent Silja Kala.

1917. aasta veebruaris löödi hiiglasliku impeeriumi alustalad kõikuma. Revolutsioon ühtaegu hukutas ja päästis, tekitas nii võimaluse kui ka ohu. Alguses tuli joovastus, hiljem kainenemine. Mitte iga õis ei kandnud vilja. Kui 1917. aasta alul sõltus kõik Eesti poliitikute oskusest suhelda pealinna Peterburiga, siis aasta lõpul polnud neil enam sinna asja. Autor Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Mati Kark, produtsent Silja Kala.

Eesti Vabariik ei sündinud iseenesest ja tühjusest. Mõõtkava, mis määratud 1918. aasta 24. veebruariga oleme suuresti ise välja pakkunud. Kuid üks rahvas ei sünni hetkega ja riikide tekkeks on vaja mingeid eeldusi. Hakkasime end eestlasteks nimetama pigem välismaailma arvestades. Ootamatud sähvatused aegruumis viisid selleni, et moodustuks tervik keeles ja meeles. Autor Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Mati Kark, produtsent Silja Kala.