Noor jalgpallitreener hüppab pea ees tundmatusse. Seni lastega töötanud eestlane Jaanus Reitel võtab vastu ootamatu pakkumise ja lendab Aafrikasse Rwandasse, et juhendada kõrgliigas mängivat ning püsimajäämise eest võitlevat profivõistkonda. Üdini võõras kultuur, kihlveopettused ja korruptsioon viskavad aga kaikaid kodaratesse. Kuidas jääda pinnale? Koroonapandeemia sunnib Reiteli üle aastate naasma Eestisse Tulevikku, kus hakkab esmakordselt tüürima siinset meistriliiga klubi. Kas Aafrikas kangelastega saadud kogemused aitavad, kui tõestamissoov ajab kired möllama ja sisemised heitlused on lõpuks kodumaal samad, mis tuhandete kilomeetrite kaugusel? Tootja Einmann Video OÜ. Režissöör-operaator Ivar Heinmaa, produtsendid Ivar Heinmaa ja Kasper Elissaar, stsenarist-toimetaja Kasper Elissaar, monteerija Risto Pillesson.

Filmi üks peategelastest on molekulaarbioloogia haridusega Kaari Saarma, kes leiab, et koroonakriisi lahendaks ivermektiini kasutusele võtmine, samuti on ta kriitiline vaktsiinide suhtes. Filmi teine osaline on PERHi intensiivravi peaarst Kairi Marie Riigor, kes ravib iga päev raskelt haigestunud koroonapatsiente. Film uurib, kuidas on Eestis tekkinud nii suur veelahe tavameditsiini ja vaktsiinivastaste vahel. Kuidas tekib paralleelreaalsus, kus ühel pool on inimesed, kes elavad oma igapäevast elu ja kriis neid väga ei puuduta, ning teisel pool inimesed, kes satuvad koroonaga haiglasse? Režissöör Kaupo Kruusiauk.

Eesti naiste motospordi täht Keity Meier on unistanud MM-le minekust aastaid. Puuduvate finantside leidmiseks korraldavad Keity ja tema elukaaslane Kristel ülikeerulise ning eluohtliku triki. Jagades elu garaažide ja mikrobussi vahet, millesse on pakitud ka Keity tsikkel, teevad need kaks naist kõik, et Keity saaks treenida ning võistelda. Usk, armastus ja eneseületus on nende Põhjanael. Režissöör Maria Reinup, tootja Get Shot Films.

Endel Saarepuu on kunstnikuks sündinud. Ükski teine roll, mis elul on Endlile varuks olnud, pole lõplikult pidama jäänud. Maja, kuhu kunagi pidi elama tulema tema perekond, on nüüd koduks sadadele puuskulptuuridele, vitraažidele ja joonistustele. Mida vanemaks kunstnik saab, seda vabamaks ta muutub, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming. Paberile visandatud kavand või tellija soov on vaid impulss, lõpliku tulemuse dikteerib materjal ja tööprotsess. Loodusnähtused räsivad puuskulptuure ja inimeste mõtted muudavad loodud vormide tähendust. Kõik, mis tekib, on mõne aja pärast juba midagi muud. Stsenarist-režissöör Kerttu Soans, operaatorid Erik Norkroos, Kullar Viimne, Jörgen Norkroos, helioperaatorid Mart Kessel-Otsa, Antti Mäss, Jevgeni Berežovski, montaaž Kersti Miilen, heli järeltöötlus Harmo Kallaste, produtsent Erik Norkroos. Tootja Rühm Pluss Null.

2020. aasta kevadel tabas Eestit kanabuum – apokalüptilised meeleolud ajasid sadu linnainimesi tagaaeda kodulinde soetama. Film portreteerib kolme perekonna juures resideeruvaid linnakanu, uurides, kuidas varasemast munakesksest maalinnust urbanistlik lemmikloom sai. Inimesega nokk noka kõrval koos elades on kanad muutunud eneseteadlikumaks, individualistlikumaks ja igas mõttes rohkem inimese sarnaseks. Lindude ellu on siginenud veidrad aksessuaarid, kummalised glamuuriüritused ja ebatraditsiooniliselt head elutingimused. Mõned kanad on õppinud koguni kõnelema. Kas saame neid emantsipeerunud linde vaadates üldse kasutada enam terminit “kodukana”? Mida arvab sellest kõigest kana ise ja kas ta jaksab oma väikestel jalgadel sibades taolise tempoga sammu pidada? Suleliste Udu, Triinu, Piuksu ja mitmete teiste kanade elu aitavad linnas kursil hoida koreograaf ning Kopli kanaaktivist Veronika, antropoloog Tanel ja noor ornitoloogiahuviline Mindi. Režissöör Eva Kübar, produtsent Alvar Reinumägi, tootja Kuukulgur Film OÜ.

Dramaatiline saaga väikelinna suurest võitlusest - kas loodus või kultuur? Debatt linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde. Režissöörid Aleksandr Heifets, Madis Ligema, operaatorid Aleksandr Heifets, Taavi Arus, Madis Ligema, helioperaator Martha Luigjõe, produtsent Helen Vinogradov. Tootja Taiga Film.

Koroonaga samal ajal hakkas levima haigus, millele pole ravi ega vaktsiini: nõudehullus. Pooleteise aastaga on kümned tuhanded saanud nakkuse, mis paneb neid väsimatult jahtima nostalgilisi tasse ja taldrikuid, nõuka-aja tarbeklaasi ja antiikseid tirinaid. Nõusid, mis vallandavad muidu mõistuspärastes inimestes jahikire ja omandiiha, viivad une ja raha. Filmi autoriteks on ühe nõudehullu pojad ja nende sõbrad, kelle emadest pole see haigus samuti mööda läinud. Režissöör, stsenarist, monteerija Eik Erik Sikk, operaator Ants Tammik, toimetaja Ylle Tampere, helirežissöör Ralf Schneider, helilooja Mattias Tirmaste, produtsent Veli Valentin Rajasaar.

Aina teravamalt kerkib küsimus, kas linna planeeritakse autodele või inimestele? Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Dokumentaalfilm „Lokaalsed linlased“ uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ning selle kvaliteedi pärast. Režissöör Maria Uppin, toimetaja Merle Karro-Kalberg. Operaatorid Robi Uppin, Aivo Rannik, muusika Robi Uppin, montaaž Maria Uppin. Tootja Black Plastic Media Produtions OÜ.

Dokumentaalfilm kahe inimese suhete väljakutsest, millega filmi peategelased Jaco ja Sabina kokku puutuvad, otsides õnne ning uskudes siiralt saatusesse, mis nad kokku tõi, et ehitada koos üles ühine elu. Jaco ja Sabina kohtusid 2020. aasta suvel ja on sellest ajast saati kogu aeg koos olnud. Aastaga on nende elus palju toimunud - nad kolisid kokku, külastasid Sabina kodumaad Kolumbiat ja Sabina jäi lapseootele ning neist said lapsevanemad. Sabina töötab Wise’s ja soovib jätkata eksperimentaalfilmide tegemise ja fotograafiaga. Jaco aga peab hauakaevaja ametit ja tahab õppida haljastust. Nende suurim unistus on elada maal looduses, väikeses suvilas, kasvatades oma aia- ja põllusaadusi. Režissöör Carlos E. Lesmes, produtsendid Aili Maarja, Kadi Freja Felt, operaatorid Carlos E. Lesmes, Ben Raybone, Sebastian Lopez, helioperaatorid Mazin Helal, Hisham Sherafeddine. Tootja Get Shot Film.

Indrek on jõudnud pärast eksirännakuid armastuse ja rahu sadamasse, ta on õnnelikus abielus ja mitme lapse isa. Kõik tundub ilus, kuid ühel päeval ütleb talle naine, et kui midagi ei muutu, siis on armastusel ja abielul varsti kriips peal. Indrek on segaduses. Ta võtab sõbra kaameraga kaasa ja läheb uurima, mis asi on armastus ning abielu. Režissöör Indrek Spungin, produtsent Anu Veermäe-Kaldra. Tootja Menufilmid OÜ.

Film kadunud aegade saatkonnast, rõivaparandusärist Nõmmel, mis töötab järjekindlalt, vaatamata kiirmoe võidukäigule meie turbulentses tarbimisühiskonnas, kus on odavam osta uued riided, kui neid parandada lasta. See on atmosfääriline galerii ühest vanast, aga samas vägagi ajakohasest eluviisist ja muidugi väga elusatest karakteritest selle keskel. Proua Ulve, proua Külli, härra Arnold ja nende rohkem või vähem eriskummalised kliendid oma parandamist vajavate rõivastega on tegelased selles elukomöödias. Stsenarist ja režissöör Jaak Kilmi, operaatorid Kullar Viimne, Taavi Arus, monteerijad Jette Keedus, Jaak Kilmi, heli Tanel Roovik, produtsent Jaak Kilmi. Tootja Pimik OÜ.

Tartu Descartes’i kooli Vb klassis õpib 12-aastane tüdruk Shahad. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris tavaline argipäev. Shahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Nelja aasta eest jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Režissöör Andres Keil.

Portreelugu Eesti tippskulptorist. Edith elab suviti Hiiumaal, sealt alustamegi temaga tutvumist. Ta töötab väga palju ja selle tõttu ka jõuab palju. Filmis näeme kaht erinevat maailma, kunstniku kinnist ja isegi üksildast elu, kunsti loomise protsessi ning siis selle publikule tutvustamist maailma kunstipealinnas (Art Baselil Šveitsis), suuri näitusi, nende festivalide avamisi, kuhu skulptori teosed jõuavad. Edith on väikse poisi ema, indie-muusika skeenes legendaarse Raul Saaremetsa elukaaslane. Edith on Eesti publikule juba päris tuntud ja praegu on käes hetk, mil ta teeb esimesed iseseisvad sammud rahvusvahelisel areenil, seda strateegiliselt parimates kohtades. Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta? Režissöör Aljona Suržikova, operaator Sergei Trofimov, heli Dmitri Piibe, värvikorrektsioon Artemi Sintsov, helilooja Aleksandr Žedeljov, produtsent Sergei Trofimov. Tootja Diafilm 2021.

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue tuli suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku ajast ja energiast väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök on andnud Merjele jõudu olla enam nõudlik - seda ajal, mil koolid ning arstid püüdsid jätta Matzi ratastooli istuma. Matz ise aga otsustas selja sirgu ajada ja kõrgemale pürgida. Režissöör Elīza Bēniņa, produtsent Marianna Kaat. Tootja Baltic Film Production OÜ.

Filmi keskmes on põlvkond, kes astus ellu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja otsustas minna välismaale tööle, õppima või lihtsalt maailma avastama. Ent aastaid hiljem pole Eestisse tagasi pöördumine sama lihtne. Tihti terendavad uues elukohas atraktiivsed karjääriperspektiivid ja paremad elutingimused ning on tekkinud olulised lähedased suhted. Inimesed armuvad ja abielluvad, leiavad uusi mugavustsoone ning viise, kuidas neist jälle välja astuda. „Põlvkond piiri taga” toob vaatajani loo värvikate elusaatustega maailma eri paigus elavatest eestlastest, kes ausalt ja avatult jagavad oma isiklikke lugusid, mõtteid ja tundeid seoses rände, kuuluvuse ja juurtega. Režissöör ja stsenarist Terje Toomistu, operaatorid Aivo Rannik ja Aleksandr Heifets, montaažirežissöör Madli Lääne, helirežissöör Indrek Soe, produtsent Terje Toomistu. Tootja Cece OÜ.

Lugu kahest perekonnast, kellel on vastandlikud vaated muruniitmisele ja aiapidamisele. Rapla lähedal elavad Larissa ja Arvo Pajo peavad oluliseks hooldatud muru ning aeda, iga päev kulutavad nad keskmiselt kaks tundi aiatöödele. Aiapidamine on nende elu kese ja mõneti võib öelda, et see hoiab ka nende suhte soojana. Ehtekunstnikud Anne Roolaht ja Harvi Varkki elavad aga Meriväljal, nende filosoofia on muru hooldada võimalikult vähe. Üldse võiks loodus ise vohada ja areneda. Muru mitteniitmine aitab ka aias pesitsevatel loomadel end mõnusamalt tunda. Režissöör Kaupo Kruusiauk.

Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta? "Onu Arvo" on lugu Eesti vanima juutuuberi pidevast näljast õppimise, enesearendamise ja kokakunsti vastu. Staarsuunamudijad, tõmmake koomale! Režissöör, operaator, monteerija Frank-Leander Sapego, produtsent Ivar Murd, helirežissöör Indrek Soe, konsultant Taavi Arus, graafika Kadi Sink, värvimääraja Freddy-Alder Saunanen, tootja ÕM OÜ.

SoundCloud-i ja raadio DJ Siim Nestori mahitusel on toimumas Eesti muusikas midagi sellist, mida ammu pole nähtud, ammugi mitte kuuldud. Uus laine. Uued karakterid. Uus Eesti. Lil Eesti! Ühe generatsiooni lühianatoomia Eesti Vabariigis aastal 2020. Režissöör Taavi Arus.

E-sportlane Risto Kappet on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega. Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920. aastatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Režissöör-operaator Kullar Viimne, helioperaatorid Mart-Kessel Otsa, Erik Norkroos, montaaž Erik Norkroos, Kullar Viimne, heli järeltöötlus Harmo Kallaste, produtsent Erik Norkroos.

Maailm vaevleb prügiuputuse käes. Et päästa keskkonda ja oma laste tulevikku, on noored emad otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Filmitegijateks on režissöör Anna Hints, operaator Erik Põllumaa, helikunstnik Ekke Västrik, monteerija Marion Koppel ja produtsent Evelin Penttilä.

Vinüülplaadi pöörlemises ja nõelaraginas on salapärast võlu ning nostalgiat kadunud aegade järele. Tänapäeva maailmas, kus pealtnäha kõik on juba avastatud ja läbi uuritud, kõnnib Tartu melomaan Ahto mööda unustatud radu ning täidab valgeid laike raudse eesriide taguse vinüülimuusika ajaloos. Režissöör ja monteerija Aleksandr Heifets, operaatorid Taavi Arus, Aleksandr Heifets, Madis Ligema ja Margus Talvik, produtsent Kalle Konrad. Tootjad Well Well, Taiga Film 2021.

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ning ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ning inimene. Režissöör Kerttu Soans. Tootja Umberto & Ko OÜ.

Grupp kontoritööst tüdinud eestlasi on võtnud gruusia tee tuleviku oma südameasjaks. Mida arvavad nende plaanist aga kohalikud, kellest paljudes elab veel mälestus nõukogudeaja teetootmisest? Kas kaks erinevat kultuuri suudavad leida ühise keele ja gruusia tee uuele elule tuua? Režissöör Agnes Aus, tootja Waus OÜ.

Teresa Liivak on elanud üheksas kohas, kuid oma koduks nimetab ta valget Ford Transitit, mille sisustuse on ta ise ehitanud selleks, et kaubikus olevas juuksuritoolis lõigata kõige eriilmelisemate meeste juukseid ja habet. Film mõõtmatust vabadusest ja oskusest sellega midagi ka peale hakata. Režissöör/operaator Margus Talvik, helirežissöör Tanel Paats, produtsent Robert Kõrvits.