Professor Voldemar Vaga on eesti kunstiteaduse ja kunstiajaloo tundmise sünonüüm. Ta õpetas värvide ja vormide maailma nii Tartu ülikoolis kui ka Pallases ning on paljude raamatute autor. Tema eluaastad olid 1899 -1999. Ta tegi kaasa ja elas läbi Eesti ajaloo järsud muutused. Tema õpilased ja õpilaste õpilased on eamik eesti kunstiteadlasi ning kunstnikke. Saate tegid Renita Timak ja Indrek Kangur.

Neurokirurg, akadeemik, rahvusvaheliselt tuntud teadlane. Ludvig Puusepp oli juba 45 aastat vana ja tunnustust leidnud meedik kui ta otsustas Nõukogude Venemaalt Eestisse opteeruda. Tartu Ülikoolis võeti ta hästi vastu. Tema panust neuroloogia ja neurokirurgia arengusse tunnustatakse tänapäevani. Saate tegid Mati Talvik, Indrek Kangur, Renita Timak.

Jalutuskepi, piibu ja musta baretiga professor Heinrich Riikoja on paljudel tartlastel tänini meeles. Ta oli zooloog, eesti hüdrobioloogia rajaja, paljude loodusteadlaste õpetaja ja erialase terminoloogia looja. 53 päeva oma elust oli ta olnud ka Tartu Ülikooli rektor. Saate tegid Renita Timak ja Indrek Kangur.

Edgar Kant asus 1919. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas geograafiat õppima. Ta oli Soomest kutsutud geograafiaprofessori Granö õpilane. Asustuse ja inimtegevuse uurimine oli tollal uus ning moodne uurimissuund. Kanti magistritöö tegi Tartust ühe mitmekülgselt uuritud linna juba 1927. aastal. Saksa okupatsiooniajal määrati Edgar Kant Tartu Ülikooli rektoriks. Ülikooli töö sõja-aastail ei katkenud, professor Kant ise aga siirdus 1944. aastal pagulasena Rootsi. Elu lõpul töötas ta geograafiaprofessorina Lundi ülikoolis. Saate tegid Renita Timak ja Indrek Kangur.

Teodor Lippmaa õppis ja sai oma teaduskraadid eestikeelses Tartu Ülikoolis. Ta oli Eesti botaanik, uuris Eesti taimkatet, aga taimed ei tunnista riigipiire. Nii viisid ka Lippmaa uurimisretked teda mitmele poole maailma ja nii levisid ka tema tööd maailmas, hoolimata sellest, et mõnigi sai kirja eesti keeles. Tema viljaka tegevuse aastad olid seotud Tartu Laia tänavaga, kus tollal oli ülikooli botaanikaaed, botaanikainstituut ja kuhu sai tööruumid ka Eesti Teaduste Akadeemia. Saate tegid Mati Talvik, Indrek Kangur, Renita Timak.

Usuteadlane, ajaloolane, Tartu Ülikooli kauaaegne rektor, EELK peapiiskop. Johan Kõpp oli paljude rahvusliku liikumise suurkujude kaasaegne ja vaimsuse edasikandja. Tema kodu Laitses külastasid nii Juhan Liiv kui ka Jaan Tõnisson. Oma õpilaste hulka võis ta lugeda nii Jüri Uluotsa kui ka Johannes Varese. Saate tegid Mati Talvik, Indrek Kangur, Renita Timak.

Akadeemik, eesti põlevkivikeemia üks rajajaid, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Paul Kogerman jõudis oma ligi 60 eluaasta ajal olla ka haridusminister, õpikute autor, mitme teadusseltsi aktiivne liige. Ta sai tunda nii edu ja tunnustust kui ka laimu ning ebaõiglast tagakiusamist. Saate tegid Mati Talvik, Indrek Kangur, Renita Timak.

Folklorist, usundiloolane, keeleteadlane, rahvuslane, suur liivlaste sõber, akadeemik. Oskar Loorits jõudis oma elu jooksul palju korda saata. Ta oli andekas uurija, hea sulega kirjutaja, süstematiseerija, organiseerija. Aga tema käitumine oli ettearvamatu ja iseloom keeruline. Oskar Looritsa pärand eesti kultuurilukku on rikkalik ega ole aastatega tuhmunud. Saate tegid Mati Talvik, Indrek Kangur, Renita Timak.

Kunda lähistel sündinud ja kasvanud Ernst Öpik teadis juba väikese poisina, et temast saab täheteadlane. Ja nii saigi tast astronoom, kelle panust maailmateadusesse hinnatakse kõrgelt. Tartu tähetorn oli tema meelest väga hea paik töötegemiseks. Saatuse tahtel elas ja töötas ta siiski üle poole elust võõrsil. Saate tegid Mati Talvik, Indrek Kangur, Renita Timak.

Arstiteadlase Henrik Koppeli eluaastad 1863-1944 ulatuvad eesti rahvusliku ärkamise ajast kuni nõukogude okupatsioonini. Ta oli kodulinnas Tartus üks kõige tuntum ja austatum kodanik. Ta oli seotud paljude oma aja kultuuri ja ühiskondlike liikumistega. Nii saigi temast Eesti Vabariigi ajal Tartu ülikooli esimene ametlik rektor. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Anton Uesson oli mees, kes 25 aastat oli Tallinna linna teenistuses, neist 17 aastat linnapeana. See aeg on pikem, kui ühegi teise senise Tallinna linnapea ametiaeg. Koolituse poolest arhitektioskustega ehitusinsener, on ta meie pealinna ilmet oluliselt kujundanud. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Juhan Kartau oli 1919. aastal Eesti haridusminister. Pärast Tartu rahu sõlmimist korraldas ta eestlaste opteerumist Venemaalt Eestisse. Poole oma elust elas Kartau hoopis Brasiilias. Jundiai linnas on tema mälestuseks Maestro Juhan Kartau nimeline tänav. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Missugused teadmised, oskused ja isikuomadused pidid inimesel olema, et Vene tsaarivõimu ajal luua eestikeelne keskkool ning muuta eesti keel õppekeeleks vastiseseisvunud Eesti riigi ainsas ülikoolis? Need omadused olid külakoolmeistri pojal Peeter Põllul igatahes olemas. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Eesti Piirivalve loodi siis, kui Vabadussõda oli võidetud. Sellesse aega jääb tegusate piirivalvurite värbamise ja väljaõppe korra loomine, piiriehituste ning kordonite rajamine, maa- ja merepiiri pidev kindlustamine. See oli kindralmajor Ants Kurvitsa elutöö. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Leo Sepp oli Eesti Vabariigi majandusminister kuni saatusliku 21. juunini 1940. Ta oli olnud ka Eesti Panga direktor ja mitme suure ettevõtte juht. Tema majandusteoreetilisi seisukohti väljendab pikem kirjutis „Kapitalismi kriis“. Oma kaasaegseid üllatas ta ajaloo-ainelise näidendiga „Kaupo“. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Kui Konstantin Pätsi valitsus kutsus 1936. aastal haridusministriks kutselise sõjaväelase Aleksander Jaaksoni, oli õpetajaskond šokeeritud. Kuid Helme kandist pärit mõisatöölise poeg oli õppinud nii Tartu Õpetajate seminaris, Eesti ja Prantsuse kõrgemates sõjakoolides, Sorbonne’is kui ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Jaakson sai hakkama kõigi talle usaldatud ametitega. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Tartlane Karl Menning on eesti kultuurilukku jäänud kui sõnateatri suurmeister. Kuulsa sakslase Max Reinhardti õpilasena teostas ta ennast „Vanemuises”. Ta lahkus teatrist, kuna ei tahtnud leppida pealetungiva vähenõudliku maitsega. Iseseisvas Eestis sai Karl Menningust diplomaat. Kurjakuulutaval 1933. aastal oli ta Berliinis diplomaatilise korpuse vanem. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Kindralleitnant Paul-Adolf Lill oli üks neid väheseid eestlasi, kes sai kõrghariduse Peterburis, Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. Pärit oli ta Mulgimaalt Roobe möldriperest. Loomult tagasihoidlik töörügaja. Sellisena jättis ta oma jälje Eesti kaitseväe arengulukku. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Tartust pärit Aleksander Oinas oli sotsiaaldemokraat varasest noorusest. Õppinud Peterburi polütehnikumis majandust, täitis ta erinevaid ministrikohti mitmes Eesti valitsuse koosseisus. Tema isikuga on seotud skandaalne lugu, mis ajaloos on tuntud kui "oinaad". Koos abikaasa Alma Ostra-Oinasega olid nad aktiivsed ühiskonnategelased kuni okupatsiooniaja alguseni. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Julius Seljamaa elas, õppis ja töötas Peterburis murrangulistel aastatel – 1914-1918. Ta nägi Venemaa poliitilist muutumist ja mõistis, et Eesti jaoks on parim tee riiklik iseseisvus. Seljamaast sai Eesti Vabariigi tunnustatud diplomaat ja välisminister. Raske haigus viis ta elavate hulgast 1936. aastal. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Mihkel Pung – advokaat, pangandustegelane ja poliitik – oli omal ajal üks Eesti rikkamaid mehi. Ta pidas elu jooksul ka mitmeid tähtsaid riigiameteid – kuulus nii-öelda eliidi hulka. Ta oli osaline paljudes olulistes protsessides ja tähtsate asjade otsustamise juures. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Eesti sõjaväelane, poliitik ja diplomaat Heinrich Laretei pani oma mälestuste raamatu pealkirjaks „Saatuse mängukanniks”. Saatusel oli mõndagi varuks, aga Lareteis oli piisavalt jõudu, et temaga toime tulla. Saatkonnast ilma jäetud diplomaadina oskas ta paljude kaaspagulaste jaoks olla vaimne ja pisut ka aineline tugi. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

1939. aastal sai Johannes Kaivist Eesti Vabariigi peakonsul New Yorgis. Enne oli see juristidiplomiga mees olnud ametnik mitmes ministeeriumis ja mõned aastad ka Eesti aukonsul Austraalias. Maailmasõda ja võimupööre Eestis jätsid Kaivi Eesti Vabariigi seaduslikuks esindajaks USA-sse kuni tema surmani 1965. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.

Karl Johannes Terras oli Eesti riigisekretär aastatel 1920-1940. Ta oli selles ametis esimene. Stenbocki majas on Terrase tuba, kus seisab Ferdi Sannamehe loodud pikaajalise riigisekretäri büst - selleks, et ei ununeks, kui oluline osa riigi järjepidevuses on kanda pädeval ja väärikal ametnikul. Saate tegid Mati Talvik ja Indrek Kangur.