ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Vabadussõja lugu: Vormita ja vormis

Saada link

Media

Kirjeldus

Jaanuar 1919. Veel vana aasta viimastel päevadel jõuab Eestisse ammu oodatud abi – soomlased. Moraalne abi on olulisem füüsilisest. Uue aasta esimestel päevadel minnakse vastupealetungile. Enne veel kui soomlased rindelegi jõuavad, võidetakse lahinguid. Aga abivägi satub segadusse – vormis soomlastel on raske vahet teha punaväel ja eestlastel. Eri pooltel võitlevad ühesugused kodustes riietes mehed, tihti saabasteta ja kehval toidul. Saatejuht Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Toorion Ojaperv.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Vabadussõja lugu
Osa nr.: 4
Kestus: 00:38:10
Indeks: 2019-003711-0004
Režissöör: Ojaperv Toorion
Esmaeeter : 03.02.2019
Kategooria: Elu → dokumentaalseriaal
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Tiitrid: Vabadussõja lugu. Vormita ja vormis
00:00:19 KATE: Euroopa maakaart.. 1918, detsember. KT(kaadritagune tekst): Stj Indrek Treufeldt räägib 30.detsembri Pariisi rahukonverentsist - Eestist on nn rahudelegatsioon hankimas toetust võitjariikidelt, delegatsiooni juhib Jaan Poska.. ja Soomest saabuvad Tallinna esimesed vabatahtlikud 1918 eelviimasel päeval.
00:01:12 KATE: Soome lipp lehvimas. Helsingi. Stj Indrek Treufeldt. KT: Esimene abisaadetis tuleb Eestisse Soomest.. püssid, padrunid, koolipildujad jm.. eestlased tasuvad selle eest suurtükiväe laskemoonaga. Saadetise väärtus seisneb õigeaegsuses.
00:02:09 KATE: Helsingi. Kohtuvad stj Indrek Treufeldt ja ajaloolane Seppo Zetterberg (subt 02:33). Seinaplaat: Eesti Maja, Viro-keskus. S.Zetterberg räägib K. Pätsi Soome ja Eesti kaksikriigi ideest, mis õitses eriti Eesti Vabadussõja ajal. Räägib motivatsioonidest, miks soome noored mehed Eestisse sõtta läksid.
00:03:19 KATE: Arhiivifotodel Soome vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas. KT: Eesti Rahvaväel puudub oma vorm ja soomlastel on raske vahet teha omade ja võõraste vahel. Seda enam, et eesti keelt räägitakse nii ühel kui teisel pool rinnet.
00:03:44 KATE: Ülenurme. Lennundusmuuseum. Ajaloohuvilised ajaloolistes vormides ja muidu rahvas Ülenurme lennupäevadel.. KT: Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene sõjaajaloo huvilised kogunevad Tartu lähistele, et kehastuda võitlejateks ajaloolistes lahingutes. Ülenurme lennupäevadel mängitakse läbi üht vaatust Landesveeri (Landeswehr'i) sõjast.. ajast, mil eestlastel oli juba oma vorm. 1919 a.alguses veel polnud vormi, mis tekitas palju segadust.
00:04:47 Ülenurme lennupäevadel Landesveeri sõja lahingute rekonstruktsioonis osaleja Heiki Muda, ajalooklubi Front Line Eesti liige (subt 04:51) räägib oma sõjaväevormist - koopia tsaariaegsest vene vormist, mida 1918-1919 Eesti väeosad veel kandsid.. näitab seda jm sõjamehe varustust.. vormile on õmmeldud Kuperjanovi partisanide embleem. Stj Indrek Treufeldt.
00:05:34 Toomas Boltowsky räägib, et vabadussõja alguses olid sõdurid kehvasti riides. Kui Rahvusdiviis saadeti sakslaste poolt laiali, jäid vormiriided meestele kätte. Ning kui sõdurid tagasi teenistusse mobiliseeriti, siis olid need tihti talutöödel ära kantud.. KATE: Arhiivifoto sõduritest.
00:06:20 Stj Indrek Treufeldt küsib Heiki Mudalt, kui tähtis, et sõdurid on ära märgistatud, et kes on kes. H.Muda räägib, et tähtis on, et sa oma meestele pihta ei lase.. KATE: Arhiivifotodel punaarmee võitlejad (subt), Eesti rahvaväe võitleja vene vormis (subt), eesti sõdurid.. KT: Toomas Boltowsky räägib, et vabadussõja alguses võeti vastu otsus, et algselt on ametlik vorm vene sõjaväevorm.. täiendust tuli valmistada koha peal.. kanga värviks valiti hall..
00:07:20 KATE: Ülenurme lennupäevadel.. saabastele ja sealt edasi jalgadele sidemete mähkimine. Arhiivifotol vabadussõja võitlejad 1918 talvel. KT: Stj Indrek Treufelt räägib, et 1918 a. lõpus on lumi maha sadanud. Maamehed mähivad madalatele saabastele ümber sidemed. Tuju tõstavad saadetud pakid, kus on enamasti kindad ja sokid..
00:07:54 Lauri Vahtre (subt) räägib, et kõik töötasid väga hästi sünkroonis. Eesti sõdur ei taganenud.. ülemjuhatajalt Johan Laidonerilt tuli käsk, et julgesti edasi. Ja nii mindigi.
00:08:28 KATE: Talv. Droonivõte - Jõgevamaa. Aidu (subt). KT: Punaarmee siht on vallutada maantee- ja raudteesõlmed. Üks sõlmpunktidest on Põltsamaa. Aidu kandis õnnestub eestlastel vaenlane taganema lüüa.. KATE: Animeeritud Jõgevamaa maakaart.. nooled näitavad lahingu kulgu. Eesti lipp, Aidu Ohvri Altar. Stj Indrek Treufeldt räägib Aidu lahingust.. Aidusse on tehtud Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar.
00:10:42 KATE: Stj Indrek Treufelt ja Vambola Plink. Animeeritud lahingu kulg Aidus. KT: V. Plink on aidulane, kes on üks neist, kes kolmekümne aasta eest Aidu monumenti taastas, 1989.aastal. Vambola Plink (11:07 subt) räägib Aidu lahingust. KT: ..vaenlane tõmbab videviku saabudes tagasi Kosele. Eestlased ründavad neid ootamatult, punaarmeelased taganevad. Lahingute kohad on tänagi veel maastikel leitavad.
00:13:18 KATE: Animeeritud Eesti maakaart.. KT: Lisaks Aidule saavutab rahvavägi ka Valkla all ja muudes kohtades.. punaväed taanduvad..
00:14:17 Jaak Pihlak (subt) räägib, et 1918 dets lõpuks oli 2/3 Eesti territooriumist punaarmee poolt vallutatud ja eestlastel tekkis kahtlus, kas me suudame oma maad ikka kaitsta. Soome vabatahtlikud andsid moraalse tõuke taastõusuks. Nad olid suhteliselt julmad vaenlastega, punaarmeelased kartsid neid.. nad olid hästi relvastatud.. KATE: Arhiivifotol soome vabatahtlikud..
00:15:07 KATE: Ülenurme lennupäevadel ajaloohuvilised valmistuvad Landesveeri sõja lahingute rekonstrukstiooniks.. kuulipilduja.. Lennuk teeb taevas sõlmi.. KT: Vabadussõda erineb algfaasis sama palju suurtest sõdadest kui mõni improviseeritud teatrietendus igal õhtul mängitavast värssdraamast. Üksustejuhtidel tuleb välja näidata isiklkku initsiatiivi, arvestada kiiresti muutuvaid olusid. Erkki Tikan, ajalooklubi Front Line Eesti liige (subt 15:54) räägib lahingute rekonstruktsioonide eelsest ärevusest, kuigi ohtu ju ei ole.. räägib nende mõtestatud tegevusest nö lahingutes.
00:16:49 Stj Indrek Treufeldt ja Seppo Zetterberg (subt 16:57).. S.Zetterberg räägib, et Mannerheim (Carl Gustav Emil - toim) tahtis, et Soomel oleks ühine ülem ja et soome vabatahtlikud ei alluks J.Laidonerile. Eestlastele oli see õrn küsimus.. see oli 1919 jaan, veebr. Asi lahenes, sest soomlased said aru, et Laidoner on ikkagi armee ja vabadussõja ülemjuhataja. KATE: Arhiivifotol Johan Laidoner
00:17:22 Stj Indrek Treufeldt räägib, et teise Soome vabatahtlike üksuse, Põhja poegade rügemendi, otsustas J.Laidoner saata Lõunarindele, mille ülemaks saab soomlane kindralmajor Martin Wetzer. Seppo Zetterberg (17:56 subt) räägib, et Soome tollane peaminister Lauri Ingman rääkis, et kui Soome vabatahtlikud aitavad ja toetavad Eestit, siis see on ka Soome iseseisvuse toetamine, sest soomlastel-eestlastel oli ühine vaenlane, Nõukogude Venemaa.
00:18:17 KATE: Animeeritud Eesti maakaart 1919 jaanuar.. nooled näitavad vabadussõjas Viru rinde liikumist, Eesti alade vabastamist. KT: Viru rindel on liigutud mereväe ja Martin Ekströmi juhtimisel soomlaste abiga kuni Narvani. Eesti juhtkond kasutab manööversõda. 17.jaanuaril sõidab välja laev Kundast, et sooritada Utria dessant.
00:18:58 KATE: Kirde-Eesti animeeritud maakaart 1919 jaan.. nooled näitavad Utria dessandi liikumist.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib Utria dessandist. KATE: Utria dessandi rekonstruktsioon.. soomlaste minek..
00:22:04 KATE: Arhiivifotol soome vabatahtlikud Narvas. KT: Utria dessant avab tee Narva. Soome esimene kompanii jõuab sinna kell 17.20.. Stj Indrek Treufeld Narvas. Raekoja plats (subt) räägib, et teine kompanii jõuab Narvasse poolteist tundi hiljem. Räägib Narva alistamisest. Alistatakse ka Soome punaste üksus.. käed tõstsid 150 meest, kellest sada hiljem hukatakse.
00:22:52 Ago Pajur (subt) räägib, et hukkamistest ja terrorist nii punaste kui valgete poolt pole uuritud ega räägitud. KATE: Arhiivifotol hukatud sõdurid.
00:23:57 Stj Indrek Treufeldt Narvas (subt).. räägib, et kuigi Vabadussõjast on möödunud sada aastat, on eestlaste võimalused seda sõda täpsemalt uurida, napid. Kuigi Narvas oli 1919 jaanuaris nii venelaste, eestlaste ja soomlaste võitluse lugu, pole sellest ühist ajalugu saanud. Stj arutleb, miks nii..
00:24:47 KATE: Läti ajaloohuvilised läti sõjaväevormides. Aivars Abolinš, ajalooklubi "Latviešu Strēlnieks" liige (subt 24:59) räägib vabadussõjaaegstest Läti väeosadest, mis olid Eesti sõjavägede ülemjuhataja alluvuses.. räägib lätlaste vormiriietest, eraldusmärkidest.
00:26:24 KATE: Arhiivifotodel sõduritele rongiga toodud suusad, sõdurid suuskadel, sõdurid Farman FH30 luurelennuki juures. KT: Narva lahingus ja Utria dessandis hukkub 300-400 punaarmeelast ja üle 30ne Eesti eest võitleja. Narvas saavad eestlased esimese Farman FH30 tüüpi luurelennuki.. piloote ja kütust napib, õieti polegi.
00:27:09 KATE: Ülenurme lennupäevadel taevas trikitav lennuk. Mitmete riikide ajaloohuvilised lahingu rekonstruktiooni eel.. KT: Lennupäevadel on enamus esinejaid välismaalased.. eestlaste kanda on Ülenurmel ühe Landesveeri sõja lahingu taaslavastamine.
00:27:37 Stj Indrek Treufeldt ja Margus Sinimets, Saaremaa Sõjavaraselts juhatuse liige (subt 28:02)... M.Sinimets räägib sõjalahingu taaslavastusest - ..süžee on komandöridele räägitud, reasõdur kuulab käsklusi.. KATE: Sõjaajaloo huvilised enne lahingu rekonstruktsiooni keha kinnitamas.. valmistuvad nö lahinguks. Landesveeri sõja-aegsed relvad, varustus..
00:28:42 Toomas Boltowsky (subt) räägib, et Eesti oma vormi hakati välja töötama 1919 aasta alguses. Põhivärv oli hall, ohvitseridel oli eristuseks must, maha keeratud krae.. räägib veel teistest eristustest jm.. räägib maaväe vormist - täiesti erinev vene tsaariarmee vormist, mis oli kopeeritud briti välivormi järgi. KATE: Arhiivifotodel vormis ohvitser, sõdurid. Stj Indrek Trefeldi aidatakse sõjaväevormi riietamisel.
00:30:15 KATE: Sõjaajaloo huvilised valmistuvad kohe algavaks n-ö lahinguks.. KT: Landesveeri sõja lahingus oli ka päriselt erinevatest rahvustest tegijaid ja nüüd mängus on ka nii.. KT: Margus Sinimets, Saaremaa Sõjavaraselt liige (subt 30:44) räägib, mis rahvusest mehed "lahingus" osalevad, räägib rahvuste kasutamisest vastavalt vajadusele. Täna on neil hulk Vene Front Line'i mehi saksa vormides.. mäng on mäng.
00:31:10 KATE: Landesveeri sõja lahingu rekonstruktsioon. Lennuk sõidab üle põllu, sõdurid tulistavad lennukit.. lastakse suurtükist, kuulipildujatest.. lahing käib.
00:31:42 KATE: Arhiivifotol soome vabatahtlikud.. KT: Soomlased keeldusid sõdima Eesti piiri taga. Ago Pajur (subt 31:58) räägib, et Martin Ekströmi pataljon oli esimene, kes teatas, et nemad Narva jõe taha ei lähe. Jaak Pihlak (subt 32:16) räägib, et veebruari lõpuks oli Eesti pind suures osas vaba. Ja kuigi oli punaarmeelaste pealetunge, siis soomlasi, kes moodustasid siiski vaid väikese osa Eesti väosadest, enam vaja ei olnud. A.Pajur ja J.Pihlak räägivad, miks 1919 märtsis saadeti soome vabatahtlikud Soomesse tagasi.
00:33:05 Stj Indrek Treufeldt (õhtuses Narvas) räägib soome vabatahtlike esimese üksuse juhist, Martin Ekströmist. Rootsi vabatahtlikud tuli aga pärast n-ö Franchi juhtumit Rootsisse tagasi saata. KATE: Arhiividokumendid... KT: Stj räägib Rootsist tulnud Josef Franchist, kes osutus reeturiks. Siim Õismaa (subt 34:30) räägib Eesti Vabadussõjas rootsi vabatahtlike teemast. Ago Pajuri (subt 34:49) räägib taani vabatahtlikest, räägib üldse vabatahtlikest mujalt. KATE: Arhiivifotod vabatahtlikest Taanist..
00:35:12 KATE: Landesveeri sõja lahingu rekonstruktsioon. KT: Lõpuks loeb ikkagi iga mees ise. Üks rootsi vabatahtlikest oli hilisem Eesti Vabadusristi kavaler, Einar Lundborg. Ta oli Eesti Vabadussõjas soomusauto "Kalevipoeg" ülem... KATE: Arhiivifotol Einar Lundborg. Ajaloolised filmikaadrid: Taani vabatahtlike kompanii Vabadussõjas 1919 (subt 35:35). Soomusauto "Kalewipoeg". KT: Need kaadrid filmisid taani vabatahtlikud, tänu kellele on olemas ainus liikuv pilt Eesti Vabadussõjast. Soomlaste järel saavad kõige olulistemateks Eesti liitlasteks vene valged, kes küll hoopis teise eesmärgiga, kuid Eestile soodsalt, hoiavad vaenlased piiridest väljas.
00:36:25 KATE: Landesveeri sõja lahingu rekonstruktsioon. Stj Indrek Treufeldt Vabadussõja-aegses vormis. Räägib, et Vabdussõja lugu on ka tegelikult eestlaste oma sõjaväevormi saamise lugu.. vorm saadi 1919.aasta sügisel.. KATE: Arhiividokument.. kirjas küsitakse, kas on võimalik Inglismaalt soldati sineli riiet saada..
00:37:35 Lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2019-003711-0004_0001_XHD_VABADUSSOJA-LUGU_VORMITA-JA-VORMI.mxf
Indeks: 2019-003711-0004
Kestus: 00:38:10
Registreerimise kuupäev: 14.01.2019
Registreerimise aeg*: 2019-01-14 12:47:08
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;