ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Vabadussõja lugu: Noor riik haarab õlekõrrest

Saada link

Media

Kirjeldus

November 1918. Mis paneb inimese sõdima, mis tähendab minna lahingusse? Kui esimesed ebaõnnestunud mobilisatsioonid näitasid sõjatüdimust, siis hoolimata katkematust taganemisest oli olemas noor jõud – koolipoisid. Nemad seisid ka esimeses lahingus Joala väljadel ja taandusid koos deserteeruvate sõduritega, kuid mingi psühholoogiline tugevus sundis neid rindele püsima. Õpetajast eeskujud. Mis annab lootusetus olukorras usu ja jõu? Mis jälje jätab sõda noorele? Saatejuht Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Toorion Ojaperv.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Vabadussõja lugu
Osa nr.: 2
Kestus: 00:37:52
Indeks: 2019-003711-0002
Režissöör: Ojaperv Toorion
Esmaeeter : 20.01.2019
Kategooria: Elu → dokumentaalseriaal
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Tiitrid: Noor riik haarab õlekõrrest
00:00:19 KATE: Euroopa maakaart 1918 november.. KT(kaadritagune tekst): Saatejuht Indrek Treufeldt räägib, et 1918.a. november muudab enneolematult Euroopa maakaarti.. loetleb iseseisvaks kuulutanud riike, 11.nov kuulutati Compiegne'i rahu. 11.nov. puhkeb Saksamaal revolutsioon, Eestis saab okupatsioon läbi. Eesti valitsus saab tööle hakata. Valitsuse juhiks saab Jaan Poska..
00:01:10 KATE: Arhiivifoto:Tallinn linnulennult. Tallinna Reaalkool (subt). Sinimustvalge lipp, Reaalkooli lipp. Õppursõdurite monument. Reaalkooli fuajee, õpilased ja stj Indrek Treufeldt .. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et püsiv riik on aga veel unistus. Noore riigi süda tuksub Tallinnas. Reaalkooli treppidel on ette loetud iseseisvusmanifest, Eesti Panga majas on tegutsenud ühe päeva Eesti valitsus. Tehaste ja vabrikute vööndis valitseb teistsugune meeleolu. Punarevolutsiooni ässitustöö vedajat Viktor Kingisseppa pole Eestis.
00:02:05 KATE: Tallinna Reaalkooli ajaloo tund gümnasistidele, tunnis osaleb ka stj Indrek Treufeldt. Tunni teemaks on rahvusvaheline olukord jms 1918.a.-l. Ajaloo õpetaja küsib õpilastelt, kas eakam eesti mees on huvitatud iseseisvuse kaitsmisest relvaga.. KT: Stj räägib, et Venemaal on kodusõda, bolševikele annab hoogu maailma vallutamise soov. Revolutsioon Saksamaal ajendab punavägesid koondama läänepiirile, aga läänepiiril seisab noor Eesti riik..
00:03:01 KATE: Narva. Aleksandri kiriku torn (subtiitrid). Stj Indrek Treufeldt ( 03:16 subt) räägib, et lootust Eesti riigi kaitsmiseks on vähe.. kõik oleneb võitlustahtest.. ka Saksa väed lahkuvad, kes võiksid Punaarmeele vastu hakata.. KATE: Narva droonivõte. Narva kindlus, sild, Narva jõgi, Ivangorodi e Jaanilinna linnus. Vanad dokumendid.
00:03:59 Ago Pajur (subt) räägib, et seda, et nõukogude Venemaa ei ole võrreldav impeeriumi Venemaaga, seda tajusid suhteliselt vähesed inimesed. Vasakmeelsus oli siis levinud.. ja siis veel ei teatud, kas sõda ikka tuleb. KATE: Arhiivifotod - Punaarmeesse astujad, sõdurid..
00:04:47 KATE: Tallinn. Ajateenijate vastuvõtt. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et 100 aastat hiljem minnakse Kaitseväkke õppima, mõnituhat korraga. 1918.a.novembri vabatahtlike mobilisatsioon toob kohale vaid 800 meest. Kõrvalehoidjaid on ka nüüd, rahu ajal. Margus Pae, Kaitseressursside ameti peadirektor (subt 05:35) räägib, mis põhjustel hoitakse kõrvale. KT: Stj räägib, et Eesti sõduril on Vabadussõja eel küll kogemusi ilmasõjast, kuid see on pigem takistuseks uuesti sõtta minema.
00:06:20 KATE: Ajateenijate tulek Staabi- ja Sidepataljoni meditsiinikeskusesse. Kogutud ampullid vereproovidega. Ajateenijatele antakse kotid täis vajalike asjadega. KT: Leitnant Laura Mihkla, doktor (:06:51: subt) räägib, et tänapäeval räägitakse palju füüsilisest vormist, mida kõike peab jõudma teha Kaitseväes. Aga väga tähtis on ka inimese vaimne pool. Räägib keha reaktsioonist stressiolukorrale.
00:08:03 Tiit Noormets (subt) räägib, et 1918.a. lõpuks, kui algas Vabadussõda, siis Punaarmee kõikide sõjaväe liikidega oli juba loodud. Teine asi oli see, kui palju saadi need Eesti poole liikuma saata.
00:08:18 KATE: Arhiivifoto punaarmeelastest. KT: Urmas Salo (:08:29 subt) räägib, et Punaarmee koondas Eesti piirile erinevaid jõude. Siin olid Eesti ja Läti punased kütipolgud, internatsionaalseid üksusi.
00:08:33 Ago Pajur (08:33 subt) räägib, et lihtne punaarmeelane ei pruukinud üldse arvata, kas teda Eestimaal kangesti oodatakse. Tema läks tõenäoliselt võtma sealt toiduaineid, et ennast ja oma peret äraelatada. Armee juhtkonna kohta on raskem öelda, nad olid mingil määral enamluse mõju all.. aga kas nad uskusid, et neid Eestis lilledega vastu võetakse, see on iseküsimus. KATE: Arhiivifoto punaarmeelastest.
00:09:05 KATE: Eestimaa ja Venemaa maakaart, Narva piir. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et 28.nov.1918. kell pool kuus hommikul avab Punaarmee Narvale suurtükitule.. Tund aega hiljem alustavad tegevust Punaväe ahelikud. Sellega algaski Vabadussõda.
00:09:24 KATE: Animeeritud maakaart liikuvate nooltega näitamaks pealetungi Narvale. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib Narva kaitsest.. põhijõu moodustasid tuhatkond sakslast.. räägib punaarmeelaste pealetungist, nende tagasilöögist, hukkunute arvust punaarmeelaste poolel ja Narva kaitsjate poolel. Kuid Narva lahingu saatuse otsustas Narva-Jõesuus maabunud Eesti-Soome Punaarmeelaste dessant. Sakslased taganesid Narvast, viimastena lahkusid sealt eestlased.
00:09:50 KATE: Narva linnulennult.. Stj Indrek Treufeld stand. Narva. Kreenholmi barakid (subtiiter). Stj räägib, et edukatl peetud Joala lahingust võtab osa ka 83 koolipoissi, kes saavad pärast lahingut barakkidest välja tulnud töörahvalt hurjutada, et nad on vereimejad ja tööliste tapjad. Järgmisel päeval kuulutatakse Narvas välja Töörahva Kommuun, mille juhiks saab Jaan Anvelt. KATE: Arhiivist - Eesti sotsialistlikuks nõukogude wabariigiks kuulutamise manifest.
00:11:52 KATE: Arhiiviplakat - mobilisatsioonikutse. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et Kommuuni väljakuulutamisega samal päeval kuulutab välja Eesti valitsus sundmobilisatsiooni. Räägib sellest..
00:12:13 KATE: Tallinna Reaalkool. Ajalootund. Õpilase kirjutamas.. KT: Madis Somelar (subt 12:16) annab õpilastele vastamiseks küsimuse - millega pidi kokku puutuma 1918.a. novembris Eesti vabariigi Ajutine valitsus, et Eesti riiki kaitsta. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et Vabadussõjas teenis õppursõdurina 2000 - 3000 poissi, enamus 16 - 18 aastased, oli ka nooremaid, paljud Reaalkoolis.. Praegused Reaalkooli õpilased Mathias Kübar (subt 13:12), Henrik Mikael Toiviainen (subt 13:20) räägivad, mida nad arvavad, mida Vabadussõtta läinud koolipoisid võisid tunda. KATE: Arhiivifoto Vabadussõtta läinud õpilastest.
00:13:53 Lauri Vahtre (subt) räägib, et ega ilmaasjata õppursõduri kuvand ei ole üks tugevamaid pilte, mis püsis rahval meeles ka nõukogude ajal. See oli päris asi, mis puudutas hingekeeli.. seda sai ajaga natuke ilustatud.. KATE: Arhiivifoto õppursõdurist.
00:14:23 KATE: Katked mängufilmist "Noored kotkad" (subt). KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et ilustatud pilt õppursõduritest ja kogu Vabadussõjast kinnistub 1928.aastal filmiga "Noored kotkad". Filmis astuti kindlalt vaenlasele vastu, ehkki päriselt esimesel kuul taanduti.
00:15:00 Urmas Salo (subt) räägib, et Punaväel oli suurtükivägi toetuseks, mida Eestil esialgu ei olnud. Tiit Noormets (subt 15:13) räägib, et ainult ühte nad ei saanud kasutada - soomusronge, kuna Narva raudteesild oli õhku lastud.. Urmas Salo ütleb (15:23), et olenevalt ajahetkest ja rindelõigust, oli neil 2-3-kordne ülekaal
00:15:31 KATE: Eesti maakaart, animeeritud kaardil näitavad liikuvad nooled Punaarmee liikumist. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, kuidas Eesti territooriumil Vabadussõda käivitub - põhjas Viru rinne ja lõunas Lõuna rinne.. räägib üksuste paiknemise vahe suurustest.. Eestil ei jätku mehi kahe rinde peale.. Räägib Lõuna rindel linnade langemisest ja Viru rindest, seal langevatest linnadest kuupäevaliselt.. kuni Punaarmee on Tallinnale ohtlikult lähedal. Kommunistid valmistuvad seal ülestõusuks..
00:17:39 KATE: Arhiivifotod - troska lumises Tallinnas, poisid väljaõppel.. Stj Indrek Treufeldt (stand) Tallinnas (subt) räägib, et Tallinnas võttis maad lootusetu meeleolu, entusiasmi näitasid üles vaid koolipoisid. Kiiresti pidi toimuma väljaõpe, puudus oli kõigest..
00:18:22 Ago Pajur (subt) räägib vabatahtlike väeosade loomise algusest detsembri keskpaigas. Kõige rahvuslikumalt meelestatud inimesed said aru, et kui me ise relvi kätte ei võta ja ise oma riiki kaitsma ei hakka, siis ei tule sellest asjast midagi välja.
00:19:05 KATE: Tallinna Reaalkooli ajalootund. Õpilased kuulamas õpetajat. Arhiividokument mobilisatsiooni ilmujatest maakondade kaupa. Madis Somelar, ajalooõpetaja (19:09 subt) räägib keerulisest 1918.aastast - ..mobilisatsiooni ilmujaid oli vähe, seepärast mängisid kooliõpilased õppusõduritena Vabadussõjas erilist rolli.
00:19:55 KATE: Arhiivifotodel õppursõdurid, Anton Õunapuu.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et Vabadussõjas on tegijateks tugevad, nad on eeskujuks. Paljud neist on õpetajad, tugevad eestluse kandjad nagu näiteks Reaalkooli õpetaja Anton Õunapuu, kes oli esimene kõrgharidusega võimlemisõpetaja ja skautluse rajaja Eestis.
00:20:24 Reaalkooli ajalooõpetaja Madis Somelar (subt 20:26) räägib õpatajate rollist noorte inimeste õpetamisel. Räägib õpetaja Anton Õunapuust kui õpilaste karismaatilisest liidrist. KATE: Ajalootund Reaalkoolis. M.Somelar ja Stj Indrek Treufeldt. Arhiivifotol haavata saanud A.Õunapuu haiglas. KT: Pärast ravi läheb A.Õunapuu rindele oma poiste juurde.
00:21:38 Tallinna Reaalkool. Stj Indrek Treufeldt küsib Reaalkooli noormeestelt, mida nad teeksid nüüd, kui peaks sõtta minema. Vastavad õpilased Markus Remmet (subt 21:49), Margus Reimann (22:18).
00:22:33 KATE: Tallinna Reaalkooli ajalootund. Õpetaja Madis Somelar annab õpilastele ülesandeks lugeda Reaalkooli õpilase Harald Triegeri hukkumisest Vabadussõjas.
00:22:49 Tallinna Reaalkooli õpilase Harald Triegeri Järve mõisas hukkumise rekonstruktsioon. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib sellest. Õpilased räägivad Harald Triegeri hukkumisest, koolipoiste sõdimise ainulaadsusest..
00:24:55 Lauri Vahtre (subt) räägib, et sõda käib territooriumi valitsevate punktide pärast. Oli tarvis valitseda ühendusteid, aina tähtsamaks muutusid raudteed, maanteed, nende sõlmpunktid. Mõisad, kus tihti lahinguid peeti, asetsesid tavaliselt teede ristidel ja kõrgemal künka peal.. KATE: Arhiivifotod Vabadussõjast, rong..
00:26:07 KATE: Eesti maakaart, linnad, kus toimusid punaste poolt hukkamised. Arhiivifotol hukatud.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et Punaarmee kasutas oma psühholoogilisi võitlusvahendeid. Terror oli enamasti poliitika oluline element, tuli hävitada teatud rahvakihid, hirmutada rahvast. Töörahva Kommuuni valitsuse manifestis kuulutati, keda hävitada, keda koha peal maha lasta.. Ago Pajur (subt 27:00) räägib, et sõjas langeb inimesi paratamatult, aga et niimoodi käitutakse ainult poliitilistel põhjustel vaenlastega, ei olnud siinmail seniajani nähtud.
00:27:11 KATE: Rannu mõis. Klooga, Kaitseväe harjutusväli. Kaitseväelased õppustel.. padrunite salve panek.. KT: Stj Indrek Treufeldt loeb ette Albert Kvikase "Nimed marmortahvlil" alguse. Räägib, et Kivikas sai raamatu kangelase nime Rannu mõisast, kus hukkus tema koolivend Oskar Ahas. Räägib kogemusteta sõdijatest, nende probleemidest. Pidi selgeks saama, kuidas pidi õppima sõda pidama lahingtegevuse käigus.
00:29:15 KATE: Automaatidega kaitseväelased harjutusväljal laskeõppustel.. Stj Indrek Treufeldt küsib, kuidas praegustel noortel suhe relvaga kujuneb. Leitnant Raivo Marjapuu, laskeinstruktor (subt 29:30) räägib, et noortel on näit käeline osavus nõrk, see nõrgestab relvakäsitluse oskust.. aga kõik on treenitav. Räägib paugukartusest.
00:31:02 Stj Indrek Treufeldt küsib ajateenijalt, kas ta kartma ei löö. Rauno Taaksalu, ajateenija (subt 31:08) räägib, et ei.. arglikest saab kahuriliha.. KATE: Kaitseväelased õppustel. Omari Loid, ajateenija (subt 31:28) räägib, kui kaua läks aega relvaga harjumiseks.
00:31:55 KATE: Eesti maakaart diviiside jm paiknemisega Vabadussõja ajal 1918 jõulude aegu. Tallinna Reaalkool, fotod kooli seinal. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, jõulude ajaks on juba õpitud sõda pidama. Meile õpetab Vabadussõda seda, et ka üks võib seista saja eest, ühest usust võib piisata. Madis Somelar, ajalooõpetaja (subt 32:37) räägib õpetaja ülesandeks on ka kasvatada noort inimest vastupidavaks.. Ta arvab, et vastutus meie riigi ees on meil olemas..
00:34:00 KATE: Arhiivifotol Anton Õunapuu. Eesti maakaart 1918.dets. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, missugused alad Eestis on Punaväe all jms.
00:35:51 KATE: Puhuriga puulehtede teelt ärapuhumine. Reaalkooli ees Õppursõdurite monument. Stj Indrek Treufeldt püüab sigaretipaberisse tubakat rullida. Stj räägib, et Vabadussõja võitlejatele anti tubakat ja paberosse ja seda ka õppursõduritele. Seepärast lubati neil pärast, kooli naasnuna, suitsetada tunnis. Üks õppursõduritest, Ilmar Raamat, kirjutas hiljem, et vahe sõjas käinute ja mittekäinute vahel jäi alatiseks püsima. KATE: Arhiivifotodel Vabadussõja võitlejad.
00:37:13 Lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2019-003711-0002_0003_XHD_VABADUSSOJA-LUGU_NOOR-RIIK-HAARAB.mxf
Indeks: 2019-003711-0002
Kestus: 00:37:52
Registreerimise kuupäev: 21.01.2019
Registreerimise aeg*: 2019-01-21 12:41:15
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;