ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Vabadussõja lugu: Mereriikide võitlusväli

Saada link

Media

Kirjeldus

Detsember 1918. Eesti piirist enamuse moodustab meri. Esimene maailmasõda tegi sellest suurima miinitihedusega ala maailmas ja seda positsiooni hoiame siiani. Mere kaudu jõuaks punalaevastik Kroonlinnast Tallinna reidile paari päevaga. Eesti enda laevastik on aga Vabadussõja algul pea olematu, kuid meresid valitsev Briti oma saab siia tulla ainult läbi miiniväljade. Kellest saab valitseja merel, see saab sõjas eelise. Sadamalinnas Tallinnas valmistuvad punased vabrikutöölised vallutajaid vastu võtma, reidile saabub aga Briti laevastik. Saatejuht Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Toorion Ojaperv.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Vabadussõja lugu
Osa nr.: 3
Kestus: 00:38:17
Indeks: 2019-003711-0003
Režissöör: Ojaperv Toorion
Esmaeeter : 27.01.2019
Kategooria: Elu → dokumentaalseriaal
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea. Tiitrid: Mereriikide võitlusväli
00:00:19 KATE: Euroopa maakaart, november 1918.. Suurbritannia.. KT(kaadritagune tekst): 20.nov 1918 kinnitatakse Briti sõjakabineti otsus saata laevastik Läänemerd hõivama. Nädal hiljem sõidab laevastikukoondis välja kontradmiral Edwin S.Alexander Sinclairi juhtimisel. Samal ajal algab Eestis vabadussõda. 6.dets.-l sõidab Briti ristleja "Cassandra" Saaremaa juures triivmiinile otsa ja hukkub, surma saab üksteist meest. Tee Eestisse on miiniväljadega suletud. Briti laevastik otsustab end sisse seada Kopenhaagenisse. KATE: Fotol "Cassandra".
00:01:35 Saatejuht Indrek Treufeldt (subt 01:41) räägib, et detsembri alguses jõuab läbi Soome Venemaalt Eestisse kindral Johan Laidoner. Ta on veendunud, et Eesti saab maaväega hakkama, kuigi on toimunud totaalne taganemine.
00:01:50 Urmas Salo (subt) ja Lauri Vahtre (subt 02:02) räägivad, kui suur hulk mehi jäi peale Narva langemist rindele.. iga kaotatud lahingu järel jooksis osa polgust laiali, aga tuli jälle tagasi.. mehed andsid lahingu ja taganesid, andsid lahingu ja taganesid.. niimoodi anti tagalale aega formeerida sõjaväge, seati korda soomusronge jms.. KATE: Vabadussõjaaegsed arhiivikaadrid: suurtükk, Tallinna siluett merelt.
00:02:57 KATE: Tallinna siluett merelt. Stj Indrek Treufeldt räägib, et Tallinna reidile jõuaks punalaevastik imekiiresti. Räägib, mida on vastu panna Eestil - pisike laevastik.. lootus on inglastel... Johan Laidoner sõidab laevaga Liepajasse. KATE: Arhiivifotodel laevad, mereväelased..
00:03:47 KATE: Tallinn. Miinisadam (subt). Stj Indrek Treufeldt ja Eesti Meremuuseumi teadur Arto Oll suunduvad Eesti mereväe mootorpaadile, millega sõidetakse lahele. Eesti mereväe lipp lehvimas. A.Oll räägib Johan Laidoneri sõidust Liepajasse. Räägib, miks oli Briti laevastikul väga ohtlik Läänemerel, Eesti vetes, seilata.. räägib Eesti lootsidest.
00:05:27 KATE: Läti maakaart 1918 dets (animeeritud), liikuvad nooled näitavad punaväelaste tungimist Läti maadele, jm liikumised. KT: Briti laevastik on tulnud Liepajasse, kus britid kohtuvad Johan Laidoneriga..
00:06:16 KATE: Liepaja. Sadam (subt). Rannakail kaubalaev "Liepaja", lehvimas Läti lipp. Stj Indrek Treufeldt lappab "Eesti lootsiraamatut". Liepaja Rannakaitsekindlustused (subt), stj käimas rannakaitserajatiste varemete vahel. KT: 1890.aastal rajati Liibavisse (praegune Liepaja) sõjaväe sadam. Vene-Jaapani sõda sundis Vene Impeeriumis kogu Läänemere alal sadamaid süvendama. Liibavis (Liepajas) juhtis seda Johann Mey, mees Hiiumaalt, kes 1927.aastal andis välja raamatu "Eesti loots. Meresõidu ja lootsiasjanduse käsiraamat". Liepaja rannakaitserajatised omavad suurt tähtsust kogu vabadussõja jooksul.
00:07:57 KATE: Animeeritud arhiivifotod Briti sõjalaevastikuga. Foto: Edwin S.Alexander Sinclair. KT: Eesti pealoots Leonhard Stamm veenab Briti meremehi liikuma Eesti poole. Briti kontradmiral Sinclair saadab Suurbritanniasse teate, et kui loobutakse Eestisse minekust, on see moraalseks löögiks nii eestimaalastele kui laevastikule endale. Sest maailma parimateks meresõitjateks tituleeritud ei tohi lubada endale argpüksi mainet.
00:08:32 KATE: Tallinna laht. Miinitõrjeoperatsioon (subt). Kaitseminister Jüri Luik astub laevale "Wambola", millega minnakse miinitõrjeoperatsioonile. KT: Kaks korda aastas võetakse Läänemeres ette suurem puhastustöö miinidest. Rahvusvahelise õppuse "Open Spirit" käigus teevad miine kahjutuks asjatundjad eri riikidest.
00:08:54 KATE: "Wambola" suundub merele. Tüürimees roolib. Mereväelased erinevatest riikidest laeval. Tallinna siluett, Lennusadam merelt vaadates. Skeem, kaart: Vene laevastiku positsioonid, miiniväljad Soome ja Liivi lahel 12.okt.1917. KT: Leitnant-komandör Gunnar Möller, Rootsi mereväe miinispetsialist (subt 09:18) räägib (ingl k) kunagistest miiniväljadest ja eriaegadel kasutatud miinitüüpidest.
00:10:27 KATE: Arhiividokument: Raport sõjaministrile. KT: Ka vabadussõja ajal pandi miine. Näiteks minöörid Baigunof ja Akilin võtsid iga miini tegemise ja merre paigaldamise eest 20 marka ja prii söögi. Eesti valitsuses leiti, et see on hea tehing. Iga merepenikoorma peale pidi panema 50 miini, kokku 800 miini.
00:10:50 KATE: Tallinn. Lennusadam (subt). Miinid muuseumis, ankrumiin. KT: Vanu miine saab nüüd näha Lennusadamas, Meremuuseum saab uhkustada ühe uhkeima miinikoguga. Stj Indrek Treufeldt ja Meremuuseumi teadur Arto Oll (subt 11:18) muuseumis. A.Oll räägib ankrumiinist. Räägib vabadussõjas Eesti vetes olevatest miiniväljadest, faarvaatritest (laevateedest)..
00:13:40 KATE: Meremiini lõhkamine miinitõrjeoperatsioonil. Mereväelased sukeldumas merre.. meremiin mere põhjas. Mereväekapten Jüri Saska, Eesti mereväeülem (subt 14:01) räägib Eesti vetes miinide, mis on kogunenud saja aasta jooksul, lõhkamisest juba 25 aastat iga päev. Räägib miinide olemasolu teadmise psühholoogilisest mõjust inimestele.
00:14:48 KATE: Salakirjas arhiividokument. Eesti maakaart 12.dets 1918. KT: ..12.dets. jõuab Briti laevastik Tallinna reidile, see on must päev pealinnas võimu haaramist planeerivate enamlaste jaoks. KT: Stj loeb ette Viktor Kingissepa kirjutatu selle kohta.
00:15:31 Meremuuseumi teadur Arto Oll räägib Briti eskaadri Tallinnasse saabumise märgilisest tähendusest Eesti Vabadussõjas. KATE: Animeeritud arhiivifotod Briti laevastikust merel. Arhiivifotod: mereväelased kaupadega, vabadussõdalased relvadega, punaväelased, Vene-Balti Laevatehas, töölised.. KT: Kõige suuremaks varustuse hankimise kohaks saab Inglismaa.. muidugi krediidi eest. Aga Tallinnas valmistati ette ülestõusu, et võimu üle võtta.. see oli kavandatud 17.detsembriks 1918, kui punaväed olid võtnud juba Tapa..
00:17:25 Urmas Salo (subt 17:31) räägib, et Tallinna suhteliselt suur tööliskond oli valmis minema ülestõusnutele appi. Peeter Kaasik (subt 17:39) räägib, et seda võis võtta kui punase, aga mitte enamlaste ohuga. 1918ndal põgenesid enamlaste juhid Venemaale, autoriteetsemaid jäi Eestimaale vähe. Ago Pajur (subt 18:03) räägib, miks ülestõus ei õnnestunud. P.Kaasik räägib tööliste streikidest, mässudest, millesse valitsus suhtus täie tõsidusega.
00:19:48 Stj Indrek Treufelt Tallinnas, Tartu mnt.11 (subt).. räägib kunagi sellel kohal olevast puumajast, millel on Eesti iseseisvusel märgiline tähendus. Seal ööbis sellel ajal sõjaministriks olev Konstantin Päts, sest kodus ei tohtinud ta olla. Kavandati ka Eesti Valitsuse evakueerimist Euroopasse.. KATE: Arhiivifotod. KT: Stj räägib Johan Pitkast.. Inimeste kogunemise keelamisest pärast demonstratsioonil kahe inimese hukkumise..
00:21:18 Ago Pajur (subt) räägib, et Eesti valitsuse reageering enne 17.detsembri mässukatset oli suhteliselt jõuetu. Peeter Kaasik (subt 21:42) räägib maailmarevolutsiooni tegemisest - mäss ja võimu võtmine pidi toimuma peamiselt sisemiselt, mida oleks toetanud Punaarmee. Eestis see skeem ei töötanud.
00:22:25 KATE: Fotodel: Johann Pitka, Eesti Rahvavägi.. KT: Ebakindlal ajal tõuseb esile kindla tahtega mees, Johan Pitka.. meremees, kes pani aluse Eesti Rahvaväele, läks nüüd mereväge korraldama, et nõrk jõud panna riigi kaitseks tööle. Meremuuseumi teadur Arto Oll (subt 23:03) räägib J.Pitkast kui mereväelasest Eesti Vabadussõja ajal. Stj Indrek Treufeldt.
00:24:16 KATE: Tallinna siluett merelt. Mereväe laev. Stj Indrek Treufeldt Johan Pikast küsib sõjaajaloolaselt Mati Õunalt Eesti mereväe rolli kohta vabadussõja ajal. Mati Õun (subt 24:49) räägib, et Eesti mereväe roll oli põhjarannikul dessantide tegemine, mis segas venelaste edasitulekut. Põhitegija oli aga muidugi Inglise laevastik. KATE: Arhiivifotodel Eesti laevad, madrused, Inglise laevad..
00:26:03 KATE: Animeeritud Eesti maakaart, noole liikumine näitab dessantlaeva liikumist Kunda lahte. Kaadritagune tekst: Stj Indrek Treufaldt räägib Eesti Rahvaväe esimesest dessandist 23.detsembril 1918. Dessantlaevu juhib merejõudude juhataja Johan Pitka. Stj räägib Eesti mereväele kuuluvatest laevadest, mereväelaste nigelast riietusest. KATE: Arhiivifotol suurtükilaev "Lembit".
00:27:02 KATE: Stj Indrek Treufeldt Eesti Meremuuseumis, Lennusadamas sõjalaev "Vambola" maketi juures. KT: Stj räägib, et I maailmasõjas hukkunud kirjanik Pearo Pitka noorem vend Johan Pitka sõnastus oli kirjutamisel värvikas ja samas täpne. Räägib Johan Pitka suurepärastest saavutustest Eesti mereväe juhatajana vabadussõja ajal. KATE: Arhiivifotol majakas.
00:28:03 Stj Indrek Treufeldt Naissaarel. Stj räägib, et 26.detsembril 1918 märgatakse Tallinna lähistel vene hävitajaid. Briti eskaader peatab nad Naissaare lähedal. Mõlemad laevad - "Spartak" ja "Avtroil" anti üle eestlastele, laevade nimedeks saavad vastavalt "Vambola" ja "Lennuk". Laevade meeskonnad tuuakse Naissaarele, seal on laager.. eestlastele on vaja mereväe spetsialiste. Kõrgemad ülemused loovutatakse Inglismaale. KATE: Arhiivifotodel laevad.
00:28:59 KATE: Stj Indrek Treufeldt ja Meremuuseumi teadur Arto Oll Naissaarel. KT: Stj räägib, et tsaaririigist oli jäänud Eestisse hiiglaslikke kaitserajatisi, mis teooria järgi võinuks olla maailma tasemel, aga sõjatehnika arenedes muutus kõik. Pigem jäid kaitserajatised märgiks suurriiklikust suurushullustusest. Arto Oll (subt 29:39) räägib Naissaarele tehtud laagrist.. sinna paigutati vangistatud vene mereväelased..
00:30:15 KATE: Stj Indrek Treufeldt ja teadur Arto Oll Naissaarel. Rannapatarei (subt). A.Oll räägib, mis rolli mängis rannapatarei üldse.
00:32:16 KATE: Animeeritud Eesti, Läänemere jms maakaart, noole liikumine näitab Briti laevastiku lahkumise teed. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et Briti laevastik lahkub 5.jaanuaril 1919.. jaanuaris jääb meri vabaks, eestlased on neile tänulikud. Stj räägib eelolevatest ohtudest.. räägib, kuidas Punaarmee võis Eestisse edasi tungida.
00:33:11 Stj Indrek Treufeldt Peipsi äärel. Stj räägib ilma tähtsusest sõjapidamisel. Räägib Peipsi külmumisest 1918-1919.. Vesi jäätus ja tekkis looduslik sild üle vee, ometi Punavägi seda võimalust ei kasutanud. KATE: Peipsi järv, droonivõte, Peipsi rand.
00:34:16 Peeter Kaasik (subt) räägib, keda pidasid enamlased kõige suuremateks vaenlasteks 1919 alguses. Enamlaste sisevõitlus lõhestas ja nõrgestas nende endi jõude.
00:35:01 KATE: Jalgsema. Ansomardi talu. Pitkade lapsepõlve kodu. Johan Pitka mälestuskivi jm. KT: 20 aastat hiljem (st u 1940 - toim) usuti märksa vähem, et suudetakse Venemaale vastu hakata, väljaarvatud Johan Pitka.. KT: Stj räägib J.Pitka elust pärast Eesti Vabadussõda.. tema teod vabadussõjas on hindamatud.
00:35:53 KATE: Meri, pilved. KT: Meremuuseumi teadur Arto Oll räägib Eesti mereväe peamisest panusest Eesti Vabadussõtta - kaubateede lahtihoidmine Skandinaavia ja Lääne-Euroopaga, mis välistas igasuguse poliitilise isolatsiooni ja nõukogude propaganda leviku.. reguleeris ja toitis tervet Eestit koos Eesti kaitsejõududega.. Stj Indrek Treufeldt.
00:36:50 KATE: Tallinna siluett merelt, kõrghooned, mereväe laev. Stj Indrek Treufeldt räägib, et britid olid küll veel Eesti vetes, aga Eesti Valitsus otsustab 27.detsembril 1918 paluda Ühendkuningriigil okupeerida Eesti.. Kuigi rinne on Tallinnast u 20 km kaugusel, ollakse valmis rõõmsameelselt vastu võtma uut, 1919.aastat...
00:37:45 Lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2019-003711-0003_0001_XHD_VABADUSSOJA-LUGU_MERERIIKIDE-VOIT.mxf
Indeks: 2019-003711-0003
Kestus: 00:38:17
Registreerimise kuupäev: 08.01.2019
Registreerimise aeg*: 2019-01-08 17:33:25
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;