ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Väärtus elutööle 2005

Saada link

Media

Kestus: 00:25:48
Indeks: 2005-001728-0003
Režissöör: Valkna Helen
Esmaeeter : 08.03.2005
Kategooria: Kultuur → kultuuriloojate loominguline portreteerimine
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Nimed: Ea Jansen, Ilmar Koppel, Jaan Talts, Mihkel Leppik, Debora Vaarandi, Mikk Mikvier
00:00:21 Väärtus elutööle. Tiiter. Iga preemiasaaja ütleb ühe mõtte.
00:00:48 Kõll. Ajaloodoktor Ea Jansen. Pildis fotod tema raamatutest, pildid Ea Jansenist. KT Marko Piirsoo: Humanitaarteadustes pälvis pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest riigipreemia ajaloodoktor Ea Jansen Doktor Ea Jansen on Eesti ajalooteaduse Grand Lady, kelle pikas ja viljakas – üle poole sajandi väldanud teadlasekarjääris - on mitmeid erinevaid suundi ja teemasid. Eesti rahvuslik liikumine 19nda sajandi teisel poolel on olnud Ea Janseni põhiliseks uurimisvaldkonnaks. Tema huvi on köitnud rahvuse tekkega seonduv – nii üksikud suurmehed, laiad massid kui ka sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid, mis kogu rahvastikku mõjutasid.
00:01:27 Int Ea Jansen - teadustedoktor: Minu arvates me peame teadma, kust me tulime ja kes me oleme, sest me oleme ajaloo produktid, ajalugu on meie sees. See traditsioon elab meie sees edasi. Ja me sellepärast peame teda tundma. Ta on meid kujundanud. Me oleme teatud sotsiaalkultuurilise arengu tulemus – kogu meie elu, meie Eesti identiteet. Ja me peame ometi teadma, kuidas see teoks sai. Minu arust on see enesetunnetus tohutult tähtis.
00:02:00 Arhiivlõik. AK 23. märts 1978. Sakala lehest. Intervjuu annab Ea Jansen, intervjueerib Hagi Šein.
00:02:55 Int Ea Jansen. Kaadrid Ea Janseni raamatutest + intervjuu jätkub: Mina küll arvan kui 19. sajandi uurija ja rahvusliku liikumise uurija, et Eesti identiteet on küllaltki tugev, et meil on küllaltki tugev kultuuripärand. Üksnes juba meie keel, kogu meie vana etniline kultuur, mis kujundati 19.sajandil ümber eesti kirja- kultuuriks. Uut tüüpi, Euroopa tüüpi kultuuriks. Siin oli muidugi Saksa mõju tugev. Aga ometi polnud see lihtsalt sakslaste kopeerimine, vaid vanast etnilisest pärandist ja saksa kultuurist sündis uus originaalne eesti kultuur. Ja kuna mina seda 19 . sajandit uurides olen näinud, kuivõrd rasketes oludes see tekkis. 19. sajandil ei uskunud ükski intellektuaalne ja kõrgelt haritud mees: ei balti sakslaste hulgas ega ka venelaste hulgas, et lätlastest või eestlastest võiksid saada iseseisvad, omaette, teiste euroopa rahvastega sarnanevad, oma riigiga. See tundus 19. sajandil absoluutselt võimatu. Ja ometi suutsid eestlased luua kodanikuühiskonna, ometi nende identiteet kindlustus , kuni see pr
00:04:37 Plaanid raamatutest ja paar fotod Ea Jansenist. KT Marko Piirsoo: Lisaks rahvuslikule liikumisele on Ea Jansenit köitnud ka Eesti kultuuriajalugu ning sotsiaal-ajaloo sellised aspektid nagu näiteks seltside ning ajakirjanduse roll 19. sajandil. Mida ajaloo nii põhjalik ning mitmekülgne uurimine ühele inimesele õpetab?
00:04:55 Int Ea Jansen. Ea Jansen jätkab: Ta on mulle võibolla õpetanud kõigi nähtuste suhtelisust ühelt poolt. Kõik siin maailmas on suhteline ja mitmemõtteline. Miski ei lähe otse ja sirgelt, vaid kõik käib sinka-vonka, kui väljendada rahvalikult. Aga teiselt poolt ona ta ka seda õpetanud, et inimlikud väärtused jäävad siiski peale. Et inimlikest väärtustest inimlikkuse, elu väärtustamine, vaimsuse väärtsustamine, ideede väärtustamine - et see on siiski vajalik. See jääb siiski peale. Ja seda nagu ... Tuleb olla ühesõnaga inimene.
00:05:39 Kõll. Täppisteadlane Ilmar Koppel. Fotod Ilmar Koppelist + KT Marko Piirsoo: Täppisteadustes sai pikaajalise tulemusliku teadustöö eest elutööpreemia akadeemik, keemiadoktor, Keemia ja Materjaliteaduse tippkeskuse juht professor Ilmar Koppel. Akadeemik Ilmar Koppel on lõpetanud Tartu Ülikooli spetsialiseerumisega orgaanilise keemia alal, kaitsnud keemiakandidaadi ja –doktori dissertatsioone füüsikalise keemia erialal, saanud professori kutse analüütilise keemia arialal, töötanud pikemat aega keemilise kineetika ja katalüüsi labori ja keemilise füüsika instituudi juhataja ametipostidel.
00:06:16 Int Ilmar Koppel akadeemik Mõni inimene uurib ühte probleemi aastakümneid...Tegeleb terve elu suhteliselt kitsa probleemi uurimiseks. Mulle pole see kunagi huvitav olnud. Ja mul on ka mõned kolleegid, kes ütlevad, et üle 10 -15 aasta ei maksa ühe probleemiga süvitsi tegeleda.
00:06:40 Fotod Ilmar Koppelist. Keemilised katsed (arhiivimaterjal)
00:06:43 Mis sunnib teadlast tööle, mis teda innustab? Kui te esitate loodusele küsimusi ja te saate vastuseid, siis iga vastus sünnitab uusi küsimusi. See on igavene tung. Nagu Ikarus tahtis Päikesesse lennata. Lõpuks on see ka see materialiseerunud, see võimalus. Et kui keegi tahab, siis ta saab lennata Päikesesse. Aga ka teaduses on see nii, et igivana uudishimu looduse saladuste vastu. Ja teisalt tundes neid looduse seaduspärasusi on ka lihtsam kujundada end looduse järgi ja neid seaduspärasusi ära kasutada praktilistel eesmärkidel.
00:07:35 Ilmar Koppel Tartu Ülikooli laboratooriumis ja tahvli ees. Ilmar Koppel laboratooriumis, tahvli taga. Pildid keemilistest ühenditest + KT Marko Piirsoo: Ilmar Koppeli ca 40 aasta pikkust teadustööd iseloomustab nii alusteaduslik kui ka rakenduslik kallak. Tuntud on tema tööd nn Solvendi lahusti mõju uurimisel, kus ta koos oma õpetaja Viktor Palmiga koostas nn Koppel-Palmi võrrandi, mis on juba üle 30 aasta olnud abiks lugematutele teadlastele. Ilmar Koppel tegutseb neutraalsete superhapete ja –aluste disainis, happelis-aluseliste tasakaalude uurimisel... jne jne jne
00:08:06 Int Ilmar Koppel: Ilmar Koppel sünkroonis: Rahul ei tohi iialgi olla. Alati oleks palju paremini saanud. Ütlen samamoodi. Ei saa niimoodi tagasi vaadata ja kasutades ära seda kogemust , mis nö elu elamiselt saadud on, et oleks seal pidanud teisiti tegema jne. See on ilmselt rumal hakata niimoodi taga nutma, et ei tehtud niimoodi või naamoodi. Kas ma tegin õigesti, et hakkasin keemikuks? Võib ju ka nii küsida. Ma arvan, et tegin õigesti. Kuigi mul olid seal võimalused, et hakata füüsikuks või muudeks spetsialistideks. Aga ma arvan, et tegin kindlasti õigesti. No nüüd kui tagasi vaatan, eksole, ega ma midagi kaotanud pole, et keemikuks hakkasin. Iseasi, et nüüd pean neid aastaid otstarbekalt ära kasutama, mis mul veel tööks on. Kuigi mu elutöö olen justkui ära teinud. Aga ma arvan, et teised elutöölised ütlevad, et pean veel 10 aastat tegema. Hiljuti üks elutööline hiljuti mulle ütles, et pole sul midagi, et 10 aastat pead veel vastu pidama.
00:09:33 Arhiiv - Jaan Talts spartakiaadil 1967. Maailmarekordi sünd
00:09:44 Jaan Talts Vahekõll +KT Marko Piirsoo: Elutöö preemia spordis pälvis silmapaistvate saavutuste eest tõstmises Jaan Talts – mees, kellel on uskumatult suurejooneline spordikarjäär: üle 40 maailmarekordi, 3 Nõukogude Liidu meistrivõistluste esikohta, 4 Euroopa kulda, 3 MM-tiitlit ning Olümpiamängude hõbe- ja kuldmedal. katk Perpetum mobile 1969,
00:09:56 Perpetum mobile 1969. Talts trenni tegemas.
00:10:10 Int Jaan Taltsiga Pealtnägijas 2002. Katteks 72 aasta tõstmine
00:10:26 Katk saatest Perpetum mobile 1969 ja 1971 Jaan Talts kangi tõstmas. Massaažilaual, plaanid 1971. aastast.
00:11:16 kõll sõudespordi treenerile Mihkel Leppikule. Plaan Pärnu sõudeklubist. Mihkel Leppik Pärnu sõudeklubi juures. KT Marko Piirsoo: Pikaajalise tegevuse eest sõudetreenerina ning sõudespordi arendamise eest anti elutöö preemia legendaarsele Mihkel Leppikule, kes juba poolsada aastat on vedanud Pärnu sõudeklubi töid ja tegemisi. Sellist luksust, nagu vaba aeg, ei ole Mihkel Leppik just nautida saanud.
00:11:38 Int Mihkel Leppik. Plaanid Pärnu sõudeklubist, treeningust 1981. "Sihukest aega, ma ei oskagi ütelda, kunas see saab olema. Vaba aeg... on siis, kui sõidad kuskile võistlustele, istud bussis paadikäru on järgi ja magad – vot see on vaba aeg."
00:12:28 Sisebassein (dokkaadrid – mustvalged) sõudeõpilased. KT Marko Piirsoo: Mihkel Leppiku tuntumatest õpilastest võib nimetada Jüri Jaansonit, Roman Lutoskinit ja Priit Tasast, Tõnu Endreksoni, Silver Sonntaki ning Andrei Jämsät.Plaanid sõudjatest 1981 (mv) sisebasseinis ja 2003 a sõudjatest jõel
00:12:36 Tänapäevane kaader noortest sõudjatest. Kaadritagune küsimus: Mida üks ideaalne sõudetreener peab oskama ja silmas pidama?
00:12:43 Int Mihkel Leppik': Ta peab oskama algajale panna paadi korda –et aerukatted klapiksid, tema tõmbe kõrgus klapiks, kus tal aeru käepide tuleb. Need asjad peavad olema käes. Ilma nendeta ei ole mõtet treener ollagi, kui sa neid ei oska. Katteks Mihkel Leppik sõudeklubis, fotod Mihkel Leppikkust paatide juures
00:13:05 Ilmar Leppik jätkab (plaanis Ilmar Leppik paadimajas, fotod Ilmar Leppikust) Treener remondib paadid ka, sest me ei ole nii rikas klubi, et meil oleks remont-meistrite kohad. Meil lihtsalt ei ole seda võimu. Siis me peame selle võimu ... kas ühe treeneri koha likvideerima ja selle koha peale remontmeistri panema. Aga korralik remontmeister, kes asja tunneb, ei tule selle palgaga tööle.
00:13:33 Pärnu sõudeklubi välis ja siseplaanid (talvel võetud) KT Marko Piirsoo. Plaanid Pärnu sõudeklubist väljast ja seest. Kaadritagune tekst: Nii ongi Mihkel Leppik elu jooksul osavaks ehitajaks ja meistrimeheks saanud. Pärnu sõudeklubi hooned on suures osas tema poolt ehitatud. Sest kuigi jõgi on ukse all, vajab korralik spordielu ka midagi muud – kohta, kus paate hoida ja kohta, kus talvel treenida. Ning õpilasi, kes treenerit usaldavad.
00:13:53 1986 aastast sõudjad jõel. Jätkub intervjuu Ilmar Leppikuga: Treener peab olema selline, kes teda abistab ja õpetab ja kui vaja siis sakutab...no heas mõttes. Kutsub ta korrale ja... Kõik sihukesed asjad. Tihtipeale pead olema kasvõi isa eest väiksemale jõmmile. Et ta harjuks siin käima. Et see , kes siin käib, et see muutuks talle teiseks koduks.
00:14:19 Ilmar Leppik jätkab (kaadris noored lähevad sõudepaatidesse, Leppik mootorpaati) Et ta ei tuleks siia mingisuguse kehva tundega, et ma pean siia jälle tulema. Et teda ei võeta siin hästi vastu. Ja mida praemini ta siia suhtub ja temasse suhtutakse, seda tõsisem tegija temast saab ja jääb tegema.Kui ei ole töö tegija, siis andekus ei loe selle juures mitte midagi.
00:14:43 arhiivikatkend D. Vaarandi/V. Ojakäär "uus paat", Laulab Georg Ots
00:15:02 Debora Vaarandi kõll
00:15:15 Fotod Debora Vaarandist. Luuletus „See kauge hääl“.
00:15:32 Debora Vaarandi saatest „Sissevaade“ 1976
00:15:54 Luuletus jätkub. Katteks plaanid Debora Vaarandi raamatutest
00:16:10 Debora Vaarandi. (katteks tema raamatud): Ma olen seda küll tähele pannud, et need asjad on minu arvates nagu õnnestunumad, kus ma olen püüdnud midagi ütelda enda kohta.Ja selle kaudu ütlen ma midagi võibolla olemuslikumat ka muude asjade kohta.
00:16:33 Foto Debora Vaarandist ja plaanid tema raamatutest. Kaadritagune tekst:Ilma Debora Vaarandi kogudeta "Unistaja aknal" (1959), "Rannalageda leib" (1965) ja "Tuule valgel" (1977) ei oleks eesti luule see, mis ta on. Luuletajana on Debora Vaarandi ka rasketel aegadel inimlikku keelt kasutanud ning südamessetungivaid mõtteid ja kujundeid leidnud.
00:16:55 Luuletus „Uus paat“ sulab laulu sisse D. Vaarandi/R. Valgre „Saaremaa valss“. Laulab Georg Ots
00:17:43 1988 Saade „Kodutee“, Debora Vaarandi – luuletaja."Kõik maastikud muutuvad, muutuvad ka elumaastikud ja midagi ei olegi sellist, mis ei muutuks. Nii et eks seda peab siis paratamatusena võtma."
00:17:56 Luuletus Talveöö plaan + taustal loeb seda Debora Vaarandi (saatest See kauge hääl 2001). Katteks Debora Vaarandi autogrammi andmas (filmi katk aastast 1959) ning plaanid tema kogudest ja luuletustest
00:18:54 D. Vaarandi: Jah, talve tähistaevas aga ka muidu üldse tähistaevas on mulle olnud väga tähendusrikas. Ja isegi päris väikese lapsena ma mäletan seda kummalist tunnet, kuidas tähistaevas kisub endasse, inimeselapse maa pealt üles või kuidagi moodi see o selline kummaline tunne, mis on natuke isegi hirmutav, aga ühtlasi ka harras. Ja see tähistave vaatamine on olnud mul rasketel eluhtekedel alati omane olnud. Või kui ma kuskil kaugel olen. Ma mäletan sõja ajal, kui ma olin seal Alma-Atas seal tähtede all ööbisin, ei olnud ööbimiskohtagi ja vaatasin neid tähti ja selle Suure Vankri leidsin ma alati üles ja Põhjanaela siis ja ... seal kuskil on minu kallis kodu.
00:19:54 Fotod D. Vaarandist + D. Vaarandi jätkab: Ja luuletuses on ka seda rütmi ja ärevust ja seda rasket sammu, mis on omane sellele tundele – see on see igaviku tunne, see on see igaviku-jooksija, mida ma selle tähistaevaga tunnen.
00:19:58 Vahekõll
00:20:12 Erinevad Mikk Mikiveri rollid. Plaanid Mikiverist tema erinevatest rollidest. KT Marko Piirsoo: Elutööpreemia anti teatrilegendile – näitlejale ja lavastajale Mikk Mikiverile. Mikk Mikiver on saanud tuule tiibadesse Panso kooli esimesest lennust. Mikiveril on palju selliseid osatäitmisi, mis on Eesti teatri- ja filmiloos ajalukku jäänud. Mikiveri lavastuste koguhulk küünib üle 100.
00:20:20 Katkend „Kirsiaed“ 1971
00:20:32 Mikk Mikiver – Näitleja-lavastaja loeb Juhan Liivi luuletust (arhiiv beta 10821 MONO,1982) Olgu see armas või olgu see kole ükski mees enesest pikem ei ole. Aega nad mõõdavad enne ja praegu usun see kõik on ilmaaegu Õhk on kord soojem, teinekord karem. Millal me teame, mil aeg ajast parem. Istud sa kaalul, kas vannu või palu raskus on üks, olgu kui suur su talu. Sina ju aegasid mõõta ei saa, osa sa oled ju temast. Aeg aga on sinu kaaluja …
00:21:20 (beta 2453) PÖÖRDLAVA (1975) Kui nüüd olen järjekordsel teeristil … tuleb edasi minna
00:21:30 Katkend LINDPRIIDest Kuhu nüüd … välgumihkel
00:21:34 Katkend REIGI ÕPETAJA 1977 Madis, kihuta abi järele … saatan on Reigi rannas peo teinud
00:21:39 Katkend Hukkunud Alpinistide hotell, 1979.. Ja ka mina nägin mind
00:21:53 Katkend 60 AASTAT SEKUNDIS (1997) N: Ja sind pole üldse olemas M: Sind ka ei ole, miks sa peaksidki olemas olema N: Ja miks sina peaksid M: Mind ei olegi. Ei ole. N: Preagu oled M: Astun uksest välja, enam pole
00:22:10 Katkend „Mono“ 1982 (Vargamäe Andres) Kui Jeesus jätaks mind lunastamata …, siis läheksin heameelega, sest sest kusagil peab leiduma inimene kes kaitseks tõde ja õigust jumala enese eest
00:22:35 AVAMEELSETE KÕNELUSTE ÕHTU (1976) Nemad võisid lubada teisiti mõtlemist, kui teised olid harjunud
00:22:47 Katkend 60 aastat sekundis. Aegajalt on ajatuid hetki. Need on kõige mõnusamad. Seda on raske öelda, kaua need kestavad, sest nad on ajatud.
00:23:05 Katkend Kirsiaed, 1971
00:23:14 Katkend Koor minu kohvis 1998 ... Mida?
00:23:18 KOSMOGOONIA (1977) Sellest ajast on palju vette merre voolanud
00:23:20 Katkend Kolm õde, 1981
00:23:52 Katkend 60 sekundit, 1997 Aegajalt tundub, et aeg on tunnetatavast ruumist lahkunud. Siis tunned, et aeg lihtsalt kulub. Ei liigu. See aeg on ohtlik aeg. Kõik toimub, aga ei toimi. Jääb ainult oodata, kui aeg ruumi siseneb. Ja ta hingus meid õnnistab.
00:24:25 Mikk Mikiver loeb luuletuse, katteks talvel 2005 salvestatud Mikk Mikiveri mereäärne jalutuskäik koeraga. Lund sajab. Mikiveri KT tekst: Mõnel on oma rada Mõnel on oma tee Mõni saab seisatada Vaadata üle vee Vaadata mastimände teiselpool lainetust Vee ja valguse mänge Aimata ainetust Kõik, mis minul on öelda, On ainult see Pole tõde Ja elu on ainult tee mis ei tea, kust ta algab
00:24:59 Kõll, kust jooksevad kõik nimed läbi
00:25:13 Lõputiitrid
Faili nimi: 2005-001728-0003_0002_D10_VAARTUS-ELUTOOLE.MXF
Indeks: 2005-001728-0003
Kestus: 00:25:48
Registreerimise kuupäev: 22.05.2014
Registreerimise aeg*: 2014-05-22 16:57:40
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;