ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Totu Kuul: Narva Aleksandri kiriku õpetaja Oleg Sevastjanov ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester Justinus Kiviloo

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Totu Kuul
Osa nr.: 16
Kestus: 00:57:51
Indeks: 2016-003467-0016
Režissöör: Radsin Maire
Esmaeeter : 23.12.2016
Kategooria: Kultuur → kultuur, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 SAATEPEA
00:00:26 STUUDIO: saatejuht Artemi Troitski sissejuhatus. Jõulud, selle püha religioosne tagapõhi. Vene keelest otse tõlkides on jõulud sündimise püha. Peetakse silmas ühe konkreetse isiku, Jeesus Kristuse sündi.
00:01:50 Artemi Troitski tutvustab saatekülalisi - Narva Aleksandri kiriku õpetaja Oleg Sevstjanov (luterlik kiriku esindaja) ja Õigeusu kirikut esindab isa Justinus (Ilmar Kiviloo), kes on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulik.
00:02:49 A.T: Kas kuupäevade erinevus tähendab, et te tähistate jõule ja peate oma kirikutes jumalateenistusi nii 24. ja 25. detsembril kui ka 7. ja 8. jaanuaril? - JUSTINUS KIVILOO (subt: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester) ütleb , et need jaanuari kuupäevad on tegelikult ka 24. ja 25. detsember, ainult et vana kalendri järgi. - OLEG SEVASTJANOV (Narva Aleksandri kiriku õpetaja) - jõululaupäev on 24ndal ja paljud linlased tulevad vaatama, millised on lääne (luterliku kiriku) traditsioonid. Ida-Virumaal neid traditsioone ei ole. Elab Eestis juba 11 aastat, kuupäevadel pole tähtsust, mingit lahkheli siin minu jaoks pole. „Rõõmusta, Kristus on üles tõusnud!“ Soovin, et Kristus sünniks iga inimese hinges...
00:06:12 A.T: Kas on mingeid erilisi Eesti jõulutavasid? Luterlastel? Ja hiljem räägime muidugi ka õigeusklikest. - O.S. - räägib legendist, et kuuske hakati ehtima tänu reformatsiooni isale Lutherile. Kuuse ehtimise traditsioon levis üle kogu Euroopa ja Peeter I tõi selle Venemaale. Jõuluõhtu hümn "Püha öö". Jõuluõhtu tava on olla kodus.
00:08:34 O.L: Ida-Virumaal rääkisid inimesed, kes lastega talvevaheajal Pärnus või mujal käinud olid, et väikesed linnad on jõuluõhtul nagu välja surnud. Tänavail ei ole mitte kedagi, kõik on kodus.
00:09:05 A.T: Isa Justinus, teie teenite erinevates kogudustes:Tallinnas, väikestes linnakestes ja isegi täiesti eksootilises kohas, kus mina, ja arvan, et ka enamik Eesti elanikke pole kunagi käinud, kuigi on sellest kuulnud – pean silmas Kihnu saart. Kus te 24. detsembril ja 7. jaanuaril, sellel suurel ööl teenite? - J.K. selgitab, et teatud osa õigeusklikest tähistab jõule uue kombe järgi, nii et 24. ja 25. detsembril olen Kihnus. Kihnus ei ole see perekondli, käiakse saunas, siis kirikus, kinkide jagamine ning õhtul joostakse mööda saart ja õnnitletakse pühade puhul - noortel kestab kolm ööpäeva. Saarel ligikaudu 500 inimest ja 95% neist õigeusklikud. Teenistus eestikeelne. - Räägivad veel teistest Eesti väikesaartest, Narvast
00:13:26 A.T: ...on üldtuntud tõsiasi, et Eesti on tunnistatud Euroopa Liidu kõige mittereligioossemaks riigiks ja üheks kõige vähem religioosseks maailmas. Lugesin statistilisi andmeid ja mind üllatas vaat mis.... (protsendid, usud). Umbes 60% inimestest pole ei usklikud ega ka ateistid. Nad ütlevad, et põhimõtteliselt on vist olemas mingi kõrgem jõud, aga nad ei tea täpselt. Nad on agnostikud või ehk hoopis maausulised? - O.S: eestlased on ausad. Nemad ütlevad ausalt, kes nad on, teised aga mitte. Janu vaimse järele on siiski vähe, seda ei ole piisavalt. Pärast sõda elasid Ida-Virumaal sisserännanud Venemaalt, kellel võis isegi olla kriminaalne minevik. See oli eriline kontingent. Sillamäe suletud linn-tehas. Tõelistest põliselanikest pole enam peaaegu kedagi elus. Eestis ei olnud 50 aastat mingeid traditsioone peale uusaasta ja nõukogude tähtpäevade....Ainus raamat jõuludest, mis mind on vaimustanud, on Charles Dickensi „Jõululaul“.
00:18:16 A.T: Mida teie arvate eestlaste mittereligioossusest ja maausust, eriti saarte elu silmas pidades? Et nad ütlevad seda, mida tegelikult võiksid öelda ka inimesed Saksamaal, USA-s, Venemaal ja ükskõik kus. Lihtsalt seal armastatakse teeselda kristlust, Eestis aga vastatakse avameelselt, nagu pihil. - J.K: Tegelikult võib öelda, et inimesed peavad ennast kristlasteks, kuna neil on sellised peretraditsioonid, ja siin Eestis on neid väga vähe. Õigeusklikega vesteldes ilmneb, nad on ristitud, aga paljud neist teavad õigeusust väga vähe.Rahvakombed, mis on kristlusega segunenud, on Eestis ja mujal säilinud. Paastust. Jõulupaast lõpeb tegelikult 25dal, aga meil süüakse liha juba 24ndal. jõulupraadi. Teisalt abivajajate aitamine, annetustelefonid - kaastunne ja halastus on tekkinud. Nüüd peab kirik sellele lisama Kristuse. Mõned õigeusklikud ütlevad, et hea tähistada jõule 7. jaanuaril, sest siis on kogu stress ja kommertslikud jõulud läbi, saab vaikselt tähistada tõelist püha, Kristuse sündi. ...
00:25:40 A.T: on ka märganud, et paljude inimeste religioossus on väga pealiskaudne, Venemaal on moes olla õigeusklik. Pussy Riot vs millal lintšijad ise kirikus käisid? Piht, armulaud – see on neist kuidagi mööda läinud. Religioonist, kristlusest ja õigeusust on alles ainult fassaad.
00:27:54 O.S: Kui keegi taob endale vastu rinda, kui õigeusklik ta on, ja juba suust vahtu välja ajab, siis küsin tavaliselt: milline? Ta satub segadusse. Keda sa õigesti austad? On ortodokssed moslemid, ortodokssed juudid, ortodokssed maausulised. Kes sina oled? Ja ta ei suuda meenutada Kristuse nime. Need erimeelsused on tavaliselt kultuurilist või poliitilist laadi. Ütleb, et tema jaoks on vaimne teetähis trapisti munk Thomas Merton, räägib ta kohtumisest dalai-laamaga, kes pärast ühel konverentsil sõnas, et mitte ükski inimene maailmas ei olnud kristluse suhtes avanud tema silmi nii nagu Thomas Merton. Dalai-laamast ei saanud kristlast, aga nad leidsid selle ühisosa Kõigekõrgemaga.... Eesti luteri tava kohaselt sa kas oled koguduse liige või tulid üks kord uudishimust ja rohkem ei tule. Meil ei ole nii, et võid igal ajal tulla, küünla süüdata ja ära minna. Kõik kogunevad enne teenistust ja siis algab liturgia, ei hilineta. See on ka üks headest lääne kommetest. Hingeliselt lähem on lääne traditsioon ja kultuur. (
00:32:24 J.K: Üks asi on kristlus kui usk, teine asi aga kristlik kultuur. (Selgitab). Me elame praegu maailmas, kus inimesed üksteist tapavad. Mida me teha saame? Muidugi tuleb palvetada ja langenuid meeles pidada. Kuid kogu maailma kristlastele mingit erikohtlemist nõuda? Miks peaks kristlastele mingisuguse erandi tegema? (Süüria). On rahu poolt, tapmiste vastu.
00:35:10 A.T: Mida te arvate kiriku ja riigi omavahelistest suhetest? Venemaal toimub praegu kiriku ja riigi läbipõimumine. Riik otsib pidevalt kirikult toetust, loomulikult õigeusu kirikult, kirik omakorda toetab riiki igasuguse, ka väga kahtlase algatuse puhul. - J.K: kirik on siiski ravim või abi inimese päästmiseks, mitte mingite riiklike või ühiskondlike probleemide lahendaja. (näited)
00:38:36 O.S: Eestis on pärast perestroikat kolme presidenti kirikus ametisse pühitsetud. Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril, on president jumalateenistustel osalenud, kaks korda isegi Narvas. Praegune president aga keeldus kirikus ametisse pühitsemisest.... Riik ei mõjuta kirikut ja kirik riiki samuti mitte.
00:39:32 A.T: Küsimus moslemistest ja pagulastest. Minu teada on Eestis praegu ametlikult 2000 moslemit. Kas teil on nendega mingeid suhteid? Kas Eestis on kuskil ametlik ja tunnustatud islami pühakoda? Mida te arvate sellest, et Euroopasse tuleb üha rohkem moslemeid? Arutletakse selle üle, kas me tahame pagulasi vastu võtta või ei taha. Milline on teie isiklik arvamus? - O. S: inimlikul tasandil on mul Eesti peaimaam Ildar Muhhamedšiniga väga head suhted. Tütar käis nende kultuurikeskuses araabia keele tundides. Probleemid? On Ilmariga (Justinus Kiviloo) vangla kaplanid, seal moslemeid.(vahendab) ... maailmavaatelisi küsimusi me üksteisele ei esita. Igaühel on Looja, sel aastal soovisid moslemid isegi jõule tähistada, sest Kristus on nende suur prohvet. Pagulased - oleme Ida-Virumaa praostkonnas korduvalt eda küsimust arutanud. Osa vaimulikke on nende vastu, neil on töökogemus Rootsist või Soomest, kus nad nägid reaalset elu koos n-ö madalama järgu moslemitega, nende käitumist ja kõike muud. Muidugi on see ohtlik
00:44:00 J.K: Spetsiaalselt sellega keegi ei tegele. Mina isiklikult ei tee inimeste vahel vahet. Ma olen kristlane, mul on selline usk. Kui inimesel on raskusi või muresid, tuleb teda aidata. Nii käsib meie usk. See on jällegi kultuuri küsimus. Räägib juhusest Lõuna-Eestis, kus koguti allkirju pagulaste vastu , keeldus allkirja andmast, sest ei näe, et keegi saaks meie vastu midagi teha peale meie endi. Tuleb endale kindlaks jääda, uskuda, palvetada, elada kristlikku elu.
00:46:22 A.T: Hiljuti lugesin Rein Raua suurepärast romaani „Rekonstruktsioon“. See on filosoofiline krimiromaan. Peab ütlema, et väga sünge. Seal on juttu sektist. Kogunetakse ühes Lõuna-Eesti talus, kõik lõpeb väga kurvalt ja dramaatiliselt. Tahaksingi küsida: kas Eestis on sekte, religioosseid koldeid? -
00:47:22 O.S: Ida-Virumaal tekkis pärast perestroikat väga palju sekte. Aastal 2005, kui Eestisse tuli, oli neid rohkem, praegu märgatavalt vähem. Paljud minu koguduse liikmetest kuulusid varem sektidesse. Sekt on totalitaarne süsteem. Kristus ei ole selle keskpunkt, vaid väline märk. Keskpunktiks on tegelikult juht, tema dikteerib tingimusi.Inimeste allutamine, ei lasta enam lahti. Sinna kuuluvad paljud alkohoolikud, endised narkomaanid, elu heidikud, vaimselt nõrgad inimesed
00:49:23 J.K: Ma tean, et Eestis on selliseid liikumisi. Osa neist peavad ennast kristlikeks sektideks, aga on ka teistsuguseid. Kuuldavasti on Eestis umbes 200 eri liikumist. Selle vastu aitab üks ravim: tuleb koolis usundeid õpetada. Inimesed janunevad vaimse elu järele ja lähevad sektidesse ja nendega saab manipuleerida. See ongi sõltuvus.
00:51:15 O. S: On aga olemas kiriku ülestõusmismüsteerium, millest on kirjutanud õpetaja isa Aleksandr Men... Jutustab loo, kus lätlane küsib soomlase käest, et teie, soomlased, jäite vabaks, aga meie olime 50 aastat okupeeritud...
00:53:00 A.T: Viimane küsimus puudutab otseselt pühadeaega. Ütlesite, et olete 24. ja 25. detsembril Kihnus. Aga kus te veedate 7. ja 8. jaanuari? Kus te teenite ja mida teete Kristuse sündimise ajal? - Justinus Kiviloo: Setumaal, seal on väga tugevad sidemed Petseriga ja jõule tähistatakse ka vana kalendri järgi. - A.T: Aga kus olete teie? - Oleg Sevastjanov: Aleksandri kirikus. 24. dets ühtul avatakse kirikuuksed kell kuus. Meil on laululehed kolmes keeles. Võib lauda vene, eesti ja isegi saksa keeles. Selline on traditsioon. Pärast seda lähen koju.
00:54:48 Artemi Troitski tänab külalisi + lõputekst
00:55:14 LÕPUTIITRID (rull)
00:55:48 Oleg Sevastjanov: Vaimulikuna olen pidanud osalema erinevates telesaadetes. Need on olnud ilmalikud saated. Ka „Totu Kuul“ on ilmalik saade, aga minu jaoks oli tähendusrikas see, et siin esitati peale ilmalike ka igavikulisi küsimusi, mis puudutavad inimhinge, seda, mis teeb meist inimesed. Tundsin, et olen õiges kohas.
00:56:25 Justinus Kiviloo: Õnnitlen kõiki Kristuse sündimise puhul. Tsiteerides klassikuid:pole vahet, millise kalendri järgi seda tähistatakse.
00:56:50 Artemi Troitski: See oli muidugi ainulaadne kogemus – vestlus kahe vaimulikuga Kuu peal....Meil ei ole siiski usu- ega filosoofiateemaline saade. Seepärast juhtisin vestlust pidevalt arusaadavamate, praktilisemate ja proosalisemate asjade poole ja olen rõõmus, et mõlemad austatud jumalateenrid andsid mulle selles suhtes järele.
00:57:45 ident: ETV+
Faili nimi: 2016-003467-0016_0001_XHD_TOTU-KUUL.mxf
Indeks: 2016-003467-0016
Kestus: 00:57:51
Registreerimise kuupäev: 24.11.2016
Registreerimise aeg*: 2016-11-24 22:00:29
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;