ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Totu Kuul: Irene Käosaar

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Totu Kuul
Osa nr.: 8
Kestus: 00:57:32
Indeks: 2016-003467-0008
Režissöör: Radsin Maire
Esmaeeter : 28.10.2016
Kategooria: Kultuur → kultuur, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 SAATEPEA
00:00:27 STUUDIO. Saatejuht Artemi troitski sissejuhatus, et külas Irene Käosaar, Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja.
00:01:30 A.T: Reitingute ja aruannete järgi on Eesti kooliharidus üks maailma parimaid. Kas see on nii ja kuidas seda arvutatakse? - Irene Käosaar (subt) räägib PISA uuringutest, jagame Euroopas Soomega 1.-2. kohta. Kogu maailmas on esikohal Shanghai. PISA test, millest koosneb. Testi järgi ei ole Eesti lapsed õnnelikud, reaalses elus ei oska teadmisi rakendada. - A.T: Aasia laste teadmistest, õpetamisest Ameerikas.
00:06:07 A.T: Kui Eestis on kõik nii hästi, miks siis alailma vaieldakse hariduse ja selle probleemide üle? Venekeelne kool? - Irene Käosaar: rääkida tuleb mitte probleemidest vaid väljakutsetest. Tsiteerib endist haridusministrit Tõnis Lukast, kes ütles, et eestlased ei ole eriti religioosne rahvas, võib isegi öelda, et nad on mittereligioossed, aga meie religiooniks on haridus. See on alati nii olnud. Me saame aru: selleks et riigi ja rahvana ellu jääda, peame enda jaoks läbi mõtlema, mida me võime maailmale anda. Näiteks infotehnoloogia.
00:09:05 A.T: Milline oli Eesti NSV haridussüsteem? - Irene Käosaar, et on selle süsteemi toodang, olid eraldi venekeelsed ja eestikeelsed koolid. Erinev oli suhtumine keeleõppesse, vene koolis ei olnud eesti keel prioriteene õppeaine. Eestlased panid oma lapsi ainult eestikeelsetesse koolidesse, sest eestikeelne kõrgharidus oli kogu aeg olemas. Võrdleb teiste liiduvabariikidega, kus lapsed pandi hea hariduse nimel vene koolidesse. . .
00:13:15 A.T: Mis toimus pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal? Eesti koolides reformid, aga mis toimus venekeelsetes koolides? - Irene Käosaar: 1996.a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti esimene riiklik õppekava, s.t et kõigil ühine õppekava olenemata keelest, Vene koolid šokis, et peab eesti keelt õppima alates 1. klassist ja 2009. aastast eesti keele õppe võimalus ka lasteaedades. Riikogu otsus, et 2000. aastal algab üleminek eestikeelsele õppele. Nii ei läinud, kahjuks. 2007. aastal otsustati, et algab üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes, õppeained muutuvad järk-järgult eestikeelseteks ja alates 2011. aastast õpivad kõik 10. klassi astujad 60% eesti keeles. Põhikoolis ei mingeid muudatusi.
00:20:24 Irene Käosaar: Mis on keelekümblusprogramm? Vabatahtlik osalemine. Programm on pärit Kanadast Quebeckist, kus on kaks riigikeelt, inglise ja prantsuse keel. Populaarne ka soome ja rootsi keelega Soomes. Meil tähendab see, et venekeelsete perede lapsed lähevad venekeelsesse kooli, aga keelekümblusklassi, kus hakkavad kohe kõike ainult eesti keeles õppima. Hiljem lisanduvad venekeelsed õppeained. Selgitab... Seega omandatakse väga heal tasemel eesti keelt, aga säilib ka vene keel.
00:23:22 A.T: Kuuldused, et 2020. aastal lähevad kõik koolid üle eestikeelsele õppele. On see tõsi või kõigest paanika õhutamine? - Irene Käosaar: Need on kuulujutud. Hariduses on alati üleminekuaeg. Näiteks Sillamäe ja Narva eesti koolis on suur hulk venekeelseid. Umbes 18% venekeelsetest lastest õpib keelekümblusklassides. Võib öelda, et iga kolmas-neljas vene emakeelega laps õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis.
00:25:30 A.T: See kõlab üsna optimistlikult, aga sellegipoolest on kaebusi. Toob näiteid oma laste põhjal. Tütar õppis lasteaaias kahe aasta jooksul eesti keeles ära ainult numbrid kuni 10ni. Soovis, et laps oleks kakskeelne. kriitiline. - Irene Käosaar: milles küll probleem, eriti Tallinnas, kus eesti keele õpetajat kerge leida. - A. T: oma pojast, kes vahetas kooli. Järeldab, et eesti keele õpe on üle mõistuse halb, sai viisi keelt oskamata. Tuttavad räägivad, et füüsikat, geograafiat või ajalugu õpetavad halva eesti keelega venelastest õpetajad. Tulemuseks kehv eesti keel ja kaheldavad teadmised reaalainetes. Täiesti idiootlik olukord.
00:32:00 A. T.: Analüüsib keelekümblusprogrammi, et olukord eestis ja Kanadas on erinev. Sel lihtsal põhjusel, et kõik õpetajad Quebeckis, ja ingliskeelses Torontos valdavad ideaalselt inglise keelt. Nad õpetavad prantsuse keeles ja valdavad inglise keelt, või õpetavad inglise keeles ja valdavad prantsuse keelt. - Irene Käosaar: oli ise 8 aastat projektijuht, kaader ja metoodika. Eestis pole ühtki teist haridusprogrammi, mida oleks rohkem uuritud. Miks osaleb 50% venekeelsetest koolidest, on just õpetajate küsimus. Potjomkini-koolid. Kaadriküsimus. Kõrgkoolid eestikeelsed, vaja on keelt osata. Ministeeriumil ehk riigil on ühed prioriteedid, kohalikul võimul aga hoopis teised. Keel on alati väga emotsionaalne teema. Tartu ülikooli uurimusest: keskkond, kooli direktor ja juhtkond, .
00:41:35 Irene Käosaar nendib, et sageli lähevad eesti- ja venekeelsed ühise keele leidmiseks üle inglise keelele… - A. T: Eestis räägitakse inglise keelt paremini kui Moskvas ülikoolide lõpetajad. Kahju, et töö eesti keelega ei toimi sama hästi. Näide oma nägemusest keeleõppe korraldamisest. Vene koolides ei õpetata eesti kirjandust, miks? - Irene Käosaar selgitab, miks õpilased räägivad hästi inglise keelt. On ise kakskeelsest perest, mõistab kahtlejaid. Keel nõuab praktikat, vaja on viia eesti ja vene noored kokku, mitte integratsiooni lipu all. Hobide pinnal, nt venekeelsed sportlased räägivad vabalt eesti keelt. Kool ei sotsiaalasutus, kus õpetajal on hea ja mugav olla.
00:51:03 A.T: Kas Eesti koolides on mingi projekt, programm või metoodika eestlastele vene keele õpetamiseks? - Irene Käosaar: Vene keel on üks neljast võõrkeelest, mille hulgast lapsed peavad valima. Eesti koolis peab valima kaks võõrkeelt, millest esimene algab 3. ja teine 6. klassis. Vene keel ei ole kohustuslik, see on üks neist neljast keelest. Vene keele õpetamine emakeelena või võõrkeelena, on erinev lähenemine. Õpilastel õppimiseks emotsionaalne probleem (vaenlase keel). Lähitulevikus on Eesti tööturul eelisolukorras venekeelsed noored.
00:56:10 Artemi Troitski - lõputekst
00:56:55 LÕPUTIITRID (rull) + ident: ETV2
Faili nimi: 2016-003467-0008_0001_XHD_TOTU-KUUL_IRENE-KAOSAAR.mxf
Indeks: 2016-003467-0008
Kestus: 00:57:32
Registreerimise kuupäev: 13.10.2016
Registreerimise aeg*: 2016-10-13 13:06:01
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse