ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Totu Kuul: Eiki Nestor

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Totu Kuul
Osa nr.: 12
Kestus: 00:58:27
Indeks: 2016-003467-0012
Režissöör: Radsin Maire
Esmaeeter : 25.11.2016
Kategooria: Kultuur → kultuur, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 SAATEPEA
00:00:26 STUUDIO: saatejuht Artemi Troitski sissejuhatus, et täna räägime Eesti riigi ja demokraatia korraldusest, tutvustab saatekülalist.
00:01:04 Eiki Nestor (subt: Riigikogu esimees) vabandab, et tema vene keel on omandatud tänaval, sõnavara võib olla mitte piisav.
00:01:54 Artemi Troitski: mõte vestluseks tuli seoses Eestile uue presidendi valimise saagaga, mida jälgisid paljud ja mitte ainult Eestis. Ka Venemaal jälgisid seda poliitikast huvituvad inimesed. President valiti alles neljandal etapil? Küsimused: Kuidas oli korraldatud esimene Eesti Vabariik enne sõda? Kas see oli presidentaalne või parlamentaarne riik? Miks otsustati riigivõim korraldada just nii, nagu seda tehti? - Eiki Nestor selgitab...kui valitsusel ei olnud parlamendis enam häälteenamust, siis mindi laiali ja rahvale anti võimalus uuesti valida. Riigikogu saatis end ise laiali. Ainult ühel korral on üks partei parlamendis saanud enamuse - Asutav Kogu, mis võttis vastu meie esimese põhiseaduse. Need valimised võitsid minu sõbrad ja seltsimehed sotsiaaldemokraadid. Neil oli siis üks lubadus, mille nad ka täitsid. Nad lubasid, et riik võtab maa saksa mõisnikelt ära ja annab eesti talupoegadele.
00:07:04 E. N: Eestis on alati olnud koalitsioonivalitsused, keegi pole saanud parlamendivalimistel üksi häälteenamust... Selgitab, milles seisnebnüüdsete valimiste keerukus. Presidenti valides peab olema parlamendis suurem üksmeel eri parteide vahel. Konsensusnõue. Me ei vali kõige populaarsemat, vaid süsteem nõuab, et valiksime selle, kellel on kõige vähem vastaseid. Viimastest valimistest, toob näited presidendikandidaatidest. .
00:11:49 E. N: Vanemate kogu? - parlamendi esimees, kaks aseesimeest ja kuus parteifraktsioonide esimeest, kokku üheksa inimest. On kokkulepe, et kui need inimesed kogunevad ja midagi arutavad, siis võetakse kõik otsused vastu vaid konsensuslikult. Kirjeldab protsessi, kuidas valiti välja Kersti Kaljulaid. Teine kandidaat oli Jüri Luik (EKRE ja pool Keskerakonnast olid vastu). Vaja 68 häälet.
00:20:46 E. N: Presidendivalimised, Toomas Hendrik Ilves peab olema president uue kinnitamiseni. Kui president tervislikel põhjustel ei saa ametikohustusi täita, ainult sel juhul on parlamendi esimees automaatselt tema kohusetäitja.
00:23:17 A. T: Läheme tagasi 1990ndate algusesse. NSVL lagunemine, riikidel presidentaalsed vabariigi põhiseadused, mõnes Venemaa, Valgevene presidendil monarhistlikud volitused... Leedus veidi teine süsteem, Eestist ja Lätist said kaks ainukest parlamentaarset vabariiki. ..Mis oli sellise süsteemi välja mõelnute motiiv? - E. N: kiidan Eesti põhiseaduse autoreid, kes nägid ette väga paljusid probleeme. Selgitab. Kaheparteisüsteem vs mitu parteid. Jüri Adams. Leedus, kus toimub presidendi otsevalimised - ka olid probleemid. Autoritaarsest süsteemist.
00:28:43 E. N: Kas me sellist Eestit tahtsimegi? Kui vaadata neid riike, kellega me samast punktist alustasime, siis pole meil midagi häbeneda. Majandus - tänapäeva globaalses majanduses otsitakse kohta, kus peaks vähem palka maksma. Kapitali ja tööjõu vaba liikumine.
00:32:33 A. T: Kuidas mõjutab praegust Eesti riigikorraldust kogu see e-lugu? - E. N: Internet, igaühel peab olema ligipääs infole. Meil tasuta wifi ja internet võrreldes demokraatlike lääneriikidega. Näited, tuludeklaratsiooni esitamine internetis minutiga ja riigiametist oma andmete kättesaamine ja edastamine. Oleme Eestis sellise eluga harjunud, on asja üks külg. Teine külg on aga see, et me usaldame seda süsteemi. Ei vaja apteegis retsepti, kõik ID-kaardi põhine.
00:38:37 A. T: Kuidas töötavad riigikogu, valitsus ja president ja üldse seda, kuidas toimivad kõik kolm võimu. Anto Veldre. Interneti mõju otsuste vastuvõtmisel? - E. N: rahvas mõjutab, kasutab seda võimalust ajalehtedes ja internetifoorumites. - E-valimised? - Viimastel parlamendivalimistel kasutas oma kandidaadi valimisel internetti kolmandik valijatest. Petitsioonid, nende arutamise korrast. Parlameditööst.
00:45:15 A.T: Kui sa ise koguksid tuhat allkirja, esitaksid parlamendile petitsiooni, siis mis petitsioon see oleks? Mida sa Eesti riigikorralduses muudaksid? - E. N: Eestis ei pea selleks isegi oma fraktsiooni olema. Inimene võib ise seaduseelnõu esitada. Parlamendiliikmena ei teeks ma seda kunagi. Toob näite. Tänapäeva maailmas, kus info liigub hetkega üle maailma, ei ole parlamendi- või valitsusliikmel ega presidendil võimalik kuulata ühte, teist ja kolmandat eksperti, võtta vastu otsus ja siis kirjutada ajalehes, miks selline seadus vastu võeti. Praegu tahavad inimesed iga päev poliitika sees olla. Parlamendi ja kodanikuühiskonna koostöö.
00:51:37 A.T: Viimane, isiklik küsimus - teie lemmikmuusik on Frank Zappa ja lemmikkirjanik Kurt Vonnegut. See reedab teis vana kooli hipi.... Kuidas teie mõttelaadiga inimene tunneb ennast võimukoridorides? - E. N: Ma olen seal ju vanamees, olen seal olnud 1992. aastast peale. Mul on Eesti ajaloo pikim parlamendiliikme staaž. Tsiteerib Frank Zappat. Nimetab ennast "pensionil hipiks".
00:57:26 Artemi Troitski lõputekst
00:57:50 LÕPUTIITRID
00:58:21 ident: ETV+
Faili nimi: 2016-003467-0012_0001_XHD_TOTU-KUUL_EIKI-NESTOR.mxf
Indeks: 2016-003467-0012
Kestus: 00:58:27
Registreerimise kuupäev: 25.10.2016
Registreerimise aeg*: 2016-10-25 12:45:01
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse