ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Teel Euroopasse

Saada link

Kirjeldus

Ajal, mil Euroopa Liidus otsiti edasisi arenguteid ja -võimalusi, vaadeldi meil kummale poole vaekauss langeb, mis on Eesile kasuks, mis kahjuks. Stsenarist Harri Tiido, režissöör Peep Puks.

Sarnased saated

Vaata kõiki

Aasta: 1995
Kestus: 00:52:02
Indeks: 1995-082676-0001
Režissöör: Puks Toivo-Peep
Esmaeeter: 02.01.1996
Faili nimi: 1995-082676-0001_0002_D10_TEEL-EUROOPASSE.MXF
Kategooria: Info → informatiivne, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Eesti Telefilmi logo
00:00:03 Öine maantee, peale tiiter: Teel Euroopasse. Muusika. Koiduvalguses veoautode rivi maanteel (stp), möödumine neist (vaade veoauto kabiinist)
00:01:10 Veoauto kabiinis, juht (spl). Vaade teele. Europarlamendi nõupidamiste saal. Harri Tiido kaadritagune tekst: arvame, et läbi aegade oleme olnud osa Euroopast. Samas oleme pikka aega sinna pürginud. Kas on mõtet pürgida sinna, kus juba ollakse? Ja kui oleme teel Euroopasse, milline on eesmärk?
00:02:39 Parlamendi nõupidamine. Kõnega esineb poliitik Tunne Kelam (ingl. k +eesti k subt) kuidas defineerida Euroopat ja Euroopa identiteeti. (vahepl, üs) Europarlamendi hoone väljast, riikide lipud
00:03:43 ajakirjanik Harri Tiido tuleb mööda koridori, (sünkr): igas suures struktuuris on võimukoridorid. Varem otsustati Moskvas, nüüd öeldakse, et Brüsselis. Asjatundjad räägivad, et mõjutamaks otsust ühele või teisele riigile soodsas suunas on neli võimalust.
00:05:05 Nico Wegter, Euroopa Komisjoni liige kabinetis , KPL, ingl k+eesti k sbt): Kui vaadata, kuidas Euroopa Liit on moodustatud, võib leida hulk elemente, mida nimetada föderalistlikeks. Keskvõimu - rahvusriigi iseseisvuse vahelised küsimused, majandus- ja äriteemad, peamine on julgeoleku-teema, seepärast liitumine EL oluline
00:05:22 (vahepl) dokumentide allkirjastamisel Jüri Luik; Tiit Vähi. President Lennart Meri vestlemas Suurbritannia peaministri John Majoriga. Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl. Ühispildi jaoks poseerimine
00:06:24 prof. Anthony Coughlan (KPL, ingl.k+eesti sbt): ühinemisel EL-ga läheb nii seadusandlik võim kui kogu majanduse juhtimine Brüsseli kätesse. Seadusi teeb Ministrite Nõukogu, kus valitseb enamuse võim. Teatud mõttes kaotavad riigid võimaluse ise otsustada.
00:06:55 suursaadik Clyde Kull (KT, KPL): Ilmselt lähema 50 aasta jooksul Euroopa jääb riikide liiduks. Paljud riigid olukorras, kus üheltpoolt on poliitikutel selja taga valijad ja ärihuvid, kes püüavad laiendada oma mõjusfääri, kõrvaldada kõiki takistusi teelt, samas on huvigrupid, kes nõuavad takistuste ja igasuguste piirangute sisseseadmist.
00:07:30 (vahepl) Eesti Vabariigi suursaatkonna maja Brüsselis. Brüsseli linnavaated päeval, õhtul. Muusika
00:08:50 Veoautokabiinis. Kaugsõidujuht Stanislav Bogdanov raadiosaatjas kaaslasele. Autos, kiirteel sõit, väljas lörtsine ilm. Kaugsõidujuhid Guido Veersalu ja Stanislav Bogdanov räägivad teedest ja oludest oma sõitudel Euroopas ning Venemaal
00:10:10 Prof. Jean-Luc Moreau, Jaan Krossi teoste tõlkija (KT,KPL, prantsuse k+eesti sbt): Euroopal on tähtis ülesanne. Elame ajal, mil möllavad rahvuslikud kired. Euroopast peab saama vabaduse ja sallivuse kants. J.Krossi teoste tegelastest, euroopalikkus temaatikas. (vahepl) Eiffeli torn eemalt, päeval ja öösel, Trocadéro väljak, Triumfikaar
00:11:54 Prof. Peeter Järvelaid (KPL): kui Eesti tahab Euroopasse saada, võiks Eesti käia välja idee, et kasvatame uue Euroopa jaoks välja uued juristid, kes oma stuudiumi lõppjärgu on läbinud koos, ning see keskus teha Eestisse. Peaks algama juristide õpetamisest. Eesti saatus on paljus juristidega seotud. Eesti diplomaadist Friedrich von Martensist. Int. Toomemäel, taamal Toomkirik
00:12:50 Madrid. Kabinetis, advokaat Rocio Fernandez (hisp. k+eestik sbt): Kuulumine EL-i on Hispaania seadusandlust väga mõjutanud. Tööjõu viisavaba liikumine suurendab konkurentsivõimet. Hispaania huvitatud liitumisest Euroopa majandusruumiga. (vahepl) Madridi linnavaated
00:13:27 Oslo. Norra EL-i astumise hääletamine. Poliitik Anne Enger Lahnstein (KT, KPL): Põhiline argument Norra Euroopa Liitu astumise vastu on seotud sellega, mida nimetame demokraatia defitsiidiks. Vahemaa tavainimeste ja Liidu tipus olevate inimeste vahel on väga suur. Poliitilise eliidi unelmad ELi arengu suhtes ning ambitsioonid on väga suured
00:14:16 Muusika. Ametnikud koridoris kõndimas, ustest väljumas
00:14:40 Antti Satuli, Euroopa Komisjoni liige, KT, KPL (soomek+eesti sbt): EL on arenenud viimastel aastatel tänu Maastrichti lepingule. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et üritatakse kuulata ka väikeriikide muresid, saab kaasa rääkida ja mõjutada otsuseid. Euroopat on ka varem püütud ühendada, aga sõjaliste vahenditega. Nüüd on protsessid demokraatlikud, kodanikud saavad ise otsustada, kas liituda või mitte. (vahepl) Waterloo külakesest, vaated selle ümbrusse. Muusika.
00:16:48 Norra mäestikud, maastik. Kirjanik Erik Dammann KT,KPL (norra k+eestik. sbt): Kui integratsiooni ulatus ning koostöö areneb sinnamaale, siis on minu arvates see ühendus liiga suur, et anda turvatunnet nagu väikeriik kodanikule pakub. Väikeriik suudab säilitada rahvuslikku identiteeti.
00:18:11 Mälestussammas Charles Stewart Parnellile. Dublin. Prof. Anthony Coughlan: Kuus aastat tagasi oli EL-is 34 rahvusriiki, praegu 52. Võrdlus ÜRO riikide arvuga. Kuidas saab öelda, et rahvusriikide aeg on möödas?
00:18:55 Muusika. Veoautoga teel, tiiter: endine Ida-Lääne piir. Autojuht Guido Veersalu KT: Ma ei ütleks, et poliitikud pole päris Euroopasse jõudnud. Meie oleme siin jalgupidi sees tihtipeale. Aga eks nemadki õpivad. Me teame kõik, kust me algasime ja kuhu me jöuda tahame, tuleb vaeva näha.
00:19:44 Tiiger Tallinna loomaaias. Muusika lõpp. Mati Kaal, loodusteadlane, KPL: Mina võrdlen Euroopa Ühendust monokultuuriga bioloogias, bioloogilise mitmekesisuse eest tuleb võidelda, erinevused Euroopa maades on need samad bioloogilised erinevused. Iseasi muidugi, kas meil valikut on. Olen uhke norrakate üle. Kahjuks ei ole meil majanduslikku tuge, mis on norrakatel nafta näol, mis lubab neil selja sirgu lüüa. Minu arvates on Euroopa Liitu programmeeritud sisse konflikt, rahvahääletustel kõikides maades pool elanikkonnast, kes vastu. (vahepl) loomad: gepard, ilves, hüään jm
00:21:05 Vaade Norra naftamaardlale, väikelinnale, sild. Andres Langemets, "Looming" toimetaja (algus KT, KPL): Norrakad on nüüd ülbed oma nafta otsas, aga 20 aastat tagasi, kui nad veel ei teadnud, et neil nii palju naftat on, nad oleks kindlasti kergemini liitunud. Mis on alternatiiv meie jaoks? Seda ei olegi. Meil ei ole kaitse mõttes mingit muud alternatiivi, kui SRü-sse tagasimaabumine. Majanduse mõttes ei ole, ja kultuuri mõttes me pole tahtnud sinna kunagi kuuluda. Informatsiooni ei õnnestunud peatada. Tunnetamine, et teabemaailm on ühine, annabki veendumuse, et elatakse või liigutakse sellisel joonel, mis toimib.
00:22:10 Purskkaev SPL. Hispaania, lauldakse-tantsitakse flamenkot nii laval kui tänaval. Advokaat Lourdes Gonzalez (algus KT, KPL): Ajali, kui EL loodi, oli osa riike 10 korda rikkamad, nii on jäänudki. Asutamisdokumentides on EL poliitiline suund väga täpselt määratletud. Muudatustesse suhtutakse tõrjuvalt. Suurem tähelepanu majandusküsimustel, vähem sotsiaal- ja keskkonnateemadel.
00:23:24 Brüsseli koridorid. Norra. töökabinet, talunik Lars Storhaug (algus KT, KPL, norra k+e sbt): Põhjus, miks Norra talunikud EL vastu hääletasid, oli kartus, et suured toetused, mida põllumajandus praegu saab võivad järsult langeda. Ei usutud, et Brüsselist Norrale tuge tuleks, vastupidi, arvati, et peab palju maksma. Ise arvab, et EL-ist oleks kasu Norrale. Vaated taluhäärberi interjöörile.
00:24:42 loodusteadlane Peeter Ernits (KPL, KT): Keegi ei taha, looduskaitse koha pealt, et saavutatakse sama seis nagu Euroopas. Rikkusi meil on. Euroopa kolleegid-ametnikud rõhutavad, et seda peaksite just hoidma ja kaitsma. Meil on niivõrd palju taolisi liike, mis seal üliharuldased või ära kadunud, ning veel nii suurtes kogustes. Saksamaa näide: soolaigud, pisikesed, traataed ümber! Äärmuslik näide -Tartu prof Kalev Kulli idee minna Euroopasse rahvuspargina. (kattepl) päikeseloojang merre, rabade vaated (pnr)
00:26:15 Norra, fjordide ääres, loodusvaated. Muusika. Loodusteadlane Anndi Jacobsen, KPL-KT, norra +e sbt): Ajaloolises plaanis ei ole Euroopa Liit kunagi olnud üksmeelel keskkonnakaitse küsimustes. Kui tahame sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis jääb EL väikseks. Norra on iseseisva riigina hakkama saanud.
00:27:40 Barcelona. Pargis, prof. Joan Culla (KT,KPL): Majandus, demograafiline olukord, poliitika, kaitseküsimused - kõik on tähtsad. Selge, et 80 milj elanikega Saksamaal on rohkem mõjuvõimu kui 1,5 milj Eestil. Euroopa Liitu kuulumine on tähtis. On vaja, et laienevas EL-is oleksid väikeriigid, mis tasakaalustaksid suhted suurriikidega. (kattepl) linnavaated päeval, õhtupimedas. Muusika
00:29:11 taustamuusika. Sõidul, veoautojuht Stanislav Bogdanov raadiosaatjasse: Kas sa seisad või ikka liigud? Ära kiirusta, ma võtan kiirust vähemaks.
00:29:35 Sõit teel, vaade veokiaknast. Guido Veersalu KT: Tuleb mitmel pool maksta, Vene piiril olen, Läti piiril olen maksnud. Eesti piiri peal ei ole mulle veel sellist ettepanekut tehtud. Üldiselt on need endised sotsialismimaad, eks vaesus tekitab seda. Ja midagi teha ei ole, sa pead, koorem kästi kohale viia. Mingi tõe nimel võitlema hakata oleks nõme. Ma ei ütleks, et ma ennast alandatuna tunnen, see tekitab minus väikest raevu, aga tuuleveskitega ei ole mõtet võidelda.
00:30:22 Dublin. prof. Anthony Coughlan (KT, KPL): Kui on ühine valuuta ja Euroopa Keskpank, siis ei saa olla rahvuslikku kontrolli krediidi üle, rahanduspoliitikat ega oma vahetuskurssi. Sellega kaotatakse otsustusvõimet, iseseisvust ja demokraatiat, seepärast olengi euroskeptik. Euroskeptitsism levib, sest Euroopa tuleviku üle ei otsusta Iirimaa, Eesti, st väikeriigid, vaid ikka Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Ühise valuuta poolt ja vastu argumendid.
00:31:48 Eesti rahatähed (25kr, 50kr, 100kr) SPL. Pangategelane Aare Järvan KT, KPL : Toob kindlasti kaasa rahvuslike rahaühikute kadumise, selles ongi ta mõte. Kuna on võetud suund ühisele majandusruumile, ühisturule, siis selle lahutamatuks osaks on ka ühine raha. Üks väljapakutav lahendus - eküü, mille erinevaid rahatähe variante nii palju, kui on liikmesriike. sularaha osatähtsus raharingluses väheneb seoses tehnoloogia arenguga eelkõige, tulevad kõikvõimalikud kaardi moodi väljanägevad rahad.
00:32:43 Eesti rahatäht, 500 kr, SPL. Dublin, poliitikute nõupidamise eel. Poliitik Patricia Lawler KT, KPL, ingl k+esbt): Kui me tõsiselt mõtleme Euroopa osale tuleviku maailmas, siis ei oska me seda ette kujutada ilma ühise valuutata. Kui tahame edendada oma nägemust tugevast sotsiaalselt tugevast Euroopast, vajame ühtset valuutat. Rahvuslik uhkus on hoopis teine asi.
00:33:22 Harri Tiido (KT, KPL, ingl k): Siin oli varem raudtee, ja tänu Euroopa Liidule on siin varsti jälle raudtee. Ütlesite, et suveräänsuse kaotus teile ei meeldi. On see õige hind suveräänsuse kaotuse eest?
00:33:36 ajakirjanik Julian Vignoles (KPL, ingl k+e sbt): See on väga hea hind. 2-2,5 aasta pärast avatakse need väravad ja rong läheb Dublinist keskusesse. Otse tee, vähem liiklust maanteel, vähem heitgaase, valmib Euroopa Liidu rahadega. Inimesel on pea ja süda. Arvan, et enamuse iirlaste süda ütleb: jäägem iseseisvaks. Aga pea ütleb: oota! Kui me omaette jääme, on meil raskem. Järelikult on turvalisem öelda "jah", kuigi südames võid mõelda teisiti.
00:34:43 Muusika. Brüsseli koridor, ametnike asjatoimetused.
00:35:11 Kabinetis, Euroopa Komisjoni liige Eduard Brackeniers, algus KT, KPL, inglk+e sbt): Alustasime 35 aastat tagasi 4 keelega, nüüd on neid 11. Traditsioonilisi tõlkeid 1 milj lehekülge. (kattepl) paljundusmasinast tulevad trükised, suures saalis
00:36:06 Dublin, linnavaated. prof. Anthony Coughlan (algus KT, KPL): Kui olime Ühendkuningriigi osa, kaotasime oma keele. Pole olemas Euroopa kultuuri harmoniseerimise programmi. Oma keel on väga tähtis. Majanduse harmoniseerimisel, mis kaasneb Euroopa projektidega, on tendents nõrgestada rahvuslikke kultuure.
00:37:02 Barcelona. Prof. Jordi Carbonell (KPL, KT): Meie maa on säilitanud oma keele, vaimse sõltumatuse ja kultuuri. Katalaani keel erineb hispaania keelest. Keel on meie rahvuse tunnus, ta on kõikide traditsioonide alus ja näitab meie sünnikohta. Inimtornide moodustamine. Muusika.
00:38:59 Väikelaps. Gustav Vigelandi skulptuurid Oslos. Muusikud Helena ja Jaan-Eik Tulve (KT, KPL): oleme elanud mitmeid raskeid perioode Prantsusmaal üle, läksime sinna nõukogude aja lõpul, 91.a. Siiamaani inimesed, kellega oleme juhuslikult kohtunud, ikka küsivad, miks te venelasi üldse ei salli, prantslastel nagu alateadvuses, et eestlased on väga venevihkajalik rahvas, isegi on öelnud meie kohta fašist jm.
00:39:43 Vigelandi skulptuurid Oslos, Kalev Katus (KT, KPL): Demograafina eelkõige rõhutaksin põlisrahva ja sissesõitnute probleemi. Sellega tegelevad viimased paarkümmend aastat nii Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja väiksemad riigid. Eesti puhul sissesõitnud rahvastiku osa ei moodusta 6% või 7%, vaid 35%. Ja meil on paiku, kus sissesõitnud moodustavad enamuse. Nende väärtushinnangud, käitumismallid jne. Teine probleem selle arvu taga, et meil on sissesõitnute hulgas 120 rahvust. Niisugust kirevust ei ole üheski teises Euroopa riigis.
00:41:11 Vigelandi skulptuurid Oslos. Andres Langemets (KT, KPL): Mis saab paljurahvuselisest Euroopast? Meil on Nõukogude Liidu kogemus, oli sund tadžikkidel, armeenlastel jt tutvustada kultuure. Seda tehti sundüritustega. Kui hakatakse Brüsselis määrama, võib tulla välja, mida Tõnu Õnnepalu on nimetanud, et keegi ei vihka teineteist niipalju, kui endised idaeurooplased. kui väikerahval jõudu ei ole, et ennast murda teiste kultuuride teadvusse, võime seda kogeda diskrimineerimisena nähtavasti.
00:43:03 Pariis. Tänaval, keeleteadlane Fanny de Sivers, KPL: Kuidas te saate kultuuri ühtemoodi ajada, kui inimesed ei taha. Kultuur ei ole ometi, et lihtsalt midagi lased pähe kukkuda. Kultuuri tehakse ise! Kui inimesed on niivõrd lollid, et nad ise ei oska midagi välja mõelda, siis on täiesti ükskõik, kus nad on. Rahvas kaob siis ära, kui tal enam midagi hoida ei ole. Kui tal midagi on, võib ta minna ükskõik kuhu ja kuuluda ükskõik millisesse liitu.
00:43:40 Muusika. Pariis, Notre Dame'i katedraal, interjöör (PNR) Sõit maanteel
00:44:44 Hispaania. Tänavakohvikus, inimesed rahvuslikes riietes. Prof. Manuel Caceres (KT, KPL): EL on eeskätt huvitatud majandusküsimustest, sellest, kuidas vähendada suurte ja võimsate riikide, USA ja Jaapani, mõju, vähem huvitutakse kultuurist. Tutvuda erinevate rahvustega saab ainult kultuuride, hariduse ja teaduse kaudu.
00:45:35 Norra. kirjanik Erik Dammann (KT, KPL): Tavaline väide, et meil on valida kahe ühiskonna, kommunismi ning kapitalistliku liberalismi ja vabaturumajanduse vahel. Arvan, et mõlemad ideoloogiad vananenud. Euroopa Liidu vabakonkurentsi idee vastuoluline. (kattepl) Boriss Jeltsin, pidulikul allikrjastamisel
00:46:28 Peeter Ernits (KPL, KT): Huvitav, mis toimub. Suvel koostatakse paar väga tähtsat asja, mis hakkab Eestile mõju avaldama. Üks on keskkonnastrateegia, mis hakkab meid mõjutama aastakümneid. Ja teine - bioloogilise mitmekesisuse lähtedokument. Kummalisel kombel on see Euroopa rahadega tehtud mõne kuu jooksul! See hakkab mõjutama vaateid ja otsustusi nii Brüsseli poolt kui ka majandusringkondades. See on valik, mida peaks terve rahvas arutama, mida meil tegelikult vaja on ja millist Eesti riiki tahame. Selle üle on üllatavalt vähe arutletud.
00:47:43 Veokikabiinis. Guido Veersalu, KT: Ma kohati olengi kodus ainult külaline, saan kodus harva olla. See on täitsa teine kodu, suurema osa ajast veedan ma siin. Midagi teha ei ole. Töö ja teenistus ja... lepime. Eks ta ühest liidust teise astumine on. Mulle tundub, vähemalt esialgu, et nad Euroopa Liidus niimoodi ühte rahvust tekitama ei taha hakata. Arvan, meie olukorras, kus asume, tuleb kasuks.
00:48:40 Prof. Kalev Katus, (KPL): Kui nüüd enam ei võeta otsuseid sellepärast vastu, et üks partei on tugevam kui teine ja pärast järgmisi valimisi on teine tugevam, vaid otsuseid tehtaks nii, et võimalikult suured rahvakihid võidaks - see ongi inimkeskse otsuse tegemine. Inimkeskne informatsioon on siis esmane. Ja inimkeskne lähenemine selle demokraatia sisu.
00:49:35 Tallinn, vaade vanalinnale. Diplomaat Taavi Toom (KT, KPL): Järgmine EL laienemine saab olema väga tugeva julgeoleku, poliitilise dimensiooniga, lisaks majanduslikele aspektidele. Euroopa Liit alustab 1996.a. uut valitsustevahelist konverentsi, mille eesmärgiks on üle vaadata 91.a. Maastrichti leping. Tänaseks keegi ei tea kindlalt väita, milline on see Euroopa Liit, milliste poliitikatega Eesti võiks ühineda mõne aasta pärast.
00:49:58 Brüssel. Ajakirjanik Harri Tiido (KT, KPL): Manneken Pis ehk Brüsseli sümbol. Kui Brüsselit võtta kui Euroopa pealinna sümbolit, tekib küsimus, et mille peale see poisike õige vett viskab? Kas kogu Euroopa peale või suhtub ta sellisel moel kõigisse turistidesse, kes tema ümber päevad läbi askeldavad. Sellest poisikesest pisut ülespoole on suur silt: Change (rahavahetus). Samal kohal on lipukesed Euroopa Liidu sümbolitega. Tundub, et selle nurga peal on eriti hästi näha sümbolite, raha ja Euroopa Liidu kooskõla.
00:50:58 Muusika. Vaade veokikabiinist teele, õhtutaevas. Peale lõputiitrid: Filmis kasutatud materjale; Täname. Sponsorid (logod üle ekraani). Filmi tegid:
00:51:38 Öine maanteel, autode mööduvad tulevihud. Veokis, voodis Guido Veersalu: Kuni hommikuni! Muusika lõpp.
00:51:58 ETV Eesti Telefilm 1995
00:52:01 Filmi lõpp
Faili nimi: 1995-082676-0001_0002_D10_TEEL-EUROOPASSE.MXF
Indeks: 1995-082676-0001
Kestus: 00:52:02
Registreerimise kuupäev: 07.05.2010
Registreerimise aeg*: 2010-05-07 07:29:42
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse