ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Uue põlve päiksepatarei

Saada link

Media

Kirjeldus

Eesti ei ole väga päikseline paik ja idee kasutada päikese energiat võib tunduda siin ehk mõneti utoopilisena. Tallinna Tehnikaülikoolis nii ei arvata - meil on küll kolm pimedat talvekuud ja sinna ei ole midagi parata, sest asume sellisel laiuskraadil. Kuid ülejäänud kuudel saab meilgi päikesepaneeliga elektrit toota, on TTÜ Materjaliteaduste Instituudi keemiliste kiletehnoloogiate labori juhataja Malle Krunks veendunud. Tema juhitavas laboris luuakse materjale, mida saab päikesepatareide valmistamisel kasutada. Nende valmistamiseks on leitud mitmeid kogu maailma mastaabis unikaalseid viise. Saate autor on Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 38
Kestus: 00:28:00
Indeks: 2013-002880-0038
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 14.02.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:23 Tallinna panoraam mere poolt vaadatuna (efekt)
00:00:26 kajakas lendab mere kohal
00:00:30 päike piilub pilvede vahelt, taevas mere kohal, raagus puud. KT Neeme Raud - Eesti ei ole väga päikeseline paik. Päikesest energia ammutamine tundub siin mõneti ehk isegi utoopilise ideena, sest pikki kuid ju ei näegi. 00:00:42 KT INT Malle Krunsk - Kahjuks on meil 3 pimedat kuud ja sinna ei ole midagi teha, me asume sellel laiuskraadil.
00:00:48 INT Malle Krunks, materjaliteadlane, TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor (subt) - Aga kõik ülejäänud kuud me toodame täiesti normaalselt, Saksamaa tasemel
00:00:53 KATE: päikesepaneel puu najal. Päikesepaneelid maja juures. KT INT Malle Krunks - meie laiuskraadil toota päikesepaneeliga elektrit. See uurimustöö on tehtud ja seda tehakse ka tehnikaülikoolis, kus meil on päikesepaneelid katusel
00:01:07 INT Malle Krunks - Sealt võib andmed välja võtta ja vaadata.
00:01:14 KATE: päikesepaneelid eramajal. KT INT Malle Krunks - Talvel, kui on päikesepaisteline ilm, ei ole küll väga pikk see valge aeg, aga siis töötavad nad ka väga efektiivselt
00:01:27 TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor + INT Arvo Mere, vanemteadur, TTÜ keemilise kiletehnoloogiate labor (subt) - Uurimise otstarbel me ei tee suure pindalaga päikesepatareisid. Nende tegemisega ongi alati raskusi, aga siin on pindala (näitab väikest päikesepatareid käes), mis on 10 cm2 ja need on käsitsi ühendatud, siia on ühendatud väike eletrimootor, mis me saame tööle panna kui lülitame siia ka valguse
00:01:56 päikeseenergial töötav propeller. KT INT Arvo Mere - See on kunstpäike, mis on meil ka uurimisotstarbel kasutusel. Sellest katsest on näha, et patarei töötab.
00:02:12 INT Arvo Mere - See konkreetne patarei kujutab endast ligi 3 % kasuteguriga kooslust
00:02:16 KATE: päIkesepatarei valmistamine TTÜ laboris, aparaat. KT iNT Arvo Mere - See on täielikult valmistatud siin meie tehnoloogiaga, 40 minutiga.
00:02:27 TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor, päikesepatareide valmistamine. Mees arvuti taga. KT Neeme Raud - Päikest hakati võimaliku energiaallikana piidlema umbes 150 aastat tagasi. Juba tollal kardeti, et süsi saab otsa ja vaja on leida uusi võimalusi sooja saamiseks. Siis jäi aga uurimustöö aastakümneteks katki, sest soodsa hinnaga oli teisi kütuseid piisavalt. Töö päikesepatareide kallal taasalgas tõsisemalt alles 1970-ndatel aastatel, kui neid hakati valmistama ränist.
00:02:51 räni (maak)
00:02:55 ARHIIV: (m-v) katkend New Jersey News uudistesaatest, kus on uudis (ing k. tlgsubt-) - Päikesevalguse muutmine elektriks. Belli Laborite teadlased Murray Hillis New Jerseys demonstreerivad päikesepatareid, mis valguse elektriks muudab. Väike kogus küll aga suur samm teaduse jaoks, see on lihtne seade, mis on tehtud ränist, põhikomponent on tavaline rannaliiv.
00:03:12 ARHIIV: (m-v) esimesed päikesepatareid. KT INT Malle Krunks - Esimese generatsiooni päikesepatareid on tehtud monokristalsest ränist.
00:03:20 INT Malle Krunks (subt) - Paregu kõige suurem turuosa kuulub neile
00:03:26 KATE: päikesepaneelid päikesepargis. Päikesepaneelide valmistamine tehases. KT INT Malle Krunks - Neil on päris head efektiivsused, vähemalt need, mis üles seatakse, on 15-16%, on ka väiksemaid. Monokristalne räni on juba oma loomuselt väga kallis, sest nad on monokristallist tehtud.
00:03:43 räni
00:03:48 kivid rannikumeres, päikeseenergia park. KT Neeme Raud - Räni on küll looduses väga evinud element. Liiva näeme ju igal pool - see on ränioksiid, kuid selle puhastamine on aeganõudev ja see muudab räni kalliks. Lisaks ei neela räni päikesevalgust just kõige paremini. Seepärast olid esimese generatsiooni päikesepatareide pealmised kihid, mis päikest püüdsid, üsna paksud. Kõik on muidugi suhteline - paksus ulatus paarisaja mikromeetrini.
00:04:13 aerovõte: mets, põld, päikesepaneelid. KT Neeme Raud - Teadlasd otsisid teid, kuidas päikesepaneeli tõhusamaks ja õhemaks muuta. 00:04:17 KT INT Malle Krunks - Teine generatsioon - õhukese kilelised päikesepatareid..
00:04:22 INT Malle Krunks (subt) - need tehakse sellistest materjalidest, mis juba hästi neelavad päikesekiirgust ja see võimaldabki teha neid õhukeste kilede näol. Ka need on tootmises..
00:04:37 KATE: päikesepaneelid. Eramud. Päikesepaneelid. KT INT Malle Krunks - Ja neid ka kasutatakse, aga need on suhteliselt keerulised ühendid - vaskindiumdiseleenid, disulfiid ja kaadmiumsulfiid-päikesepatareid. Õhukesekilelist ehk teisest generatsioonist on teistest ette tõmmanud just kaadmiumsulfiid, kaadmiumtelluriid-päikesepatareid.
00:05:01 Kõrgepingeliinid, diagramm arvutiekraanil. Inimesed arvutite taga. KT Neeme Raud - Kuid ka uute õhemate kilede omadusi päikesepatarei pinnal sai parandada. Teadusmõte liikus järgmise generatsiooni patareide poole.00:05:12 KT Malle Krunks - Kolmas generatsioon on see, et nüüd on eesmärk, ....
00:05:20 INT Malle Krunks (subt) - et peaks saama päikesepatareid teha ise palju odavamalt, et patarei oleks odavam. Sest kõik need eelmised on suhteliselt kallid.
00:05:33 KATE: päikesepatareid maja katusel, elektri-kõrgepingeliinid, aerovõte: päikesepark. KT INT Malle Krunks - Päikesepatarei abil toodetud elekter ei ole konkurentsivõimeline teistest allikatest saadud elektriga, olgu siis kas põletamisel või mis tahes, ta on sellest ikka tunduvalt kallim ja see on see, miks ta igapäevaelus pole niiväga ka kasutusel.
00:05:52 uksel silt: Doktorandid, TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor, töö laboris, aparaadid, katse päikesepatareiga. (efekt). KT Neeme Raud - Ülemöödunud aastal loodud TTÜ kilelaboris tegeletaksegi kolmanda generatsiooni patareidega. Uuritakse, kuidas muuta nende pealispind tundlikumaks ja vastuvõtlikumaks ning samas tagada, et odavamalt toodetu ei oleks vähem efektiivsem. 00:06:14 KT INT Malle Krunks - Kui me tahame odavamaid tehnoloogiaid...
00:06:18 INT Malle Krunks (subt) - ...ja odavamaid materjale kasutada, siis tuleb mõelda teisiti, siis tuleb muuta päikesepatarei struktuuri.
00:06:28 KAE: TTÜ Materjalide Instituut, inimesed ruumis arvutite taga. TTÜ kiletehnoloogia labor. KT INT Malle Krunks - Siis peab mõtlema teistmoodi ja me oleme püüdnud seda ka teha - meil on nanostruktuur. Tegeleme nanostruktuurse päikesepatarei väljatöötamisega, kus me teeme kõik kihid lihtsatel keemilistel meetoditel.
00:06:45 TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor, päikesepatareide valmistamine, aparaadid. Skeem päikesepatarei töötamise kohta. KT Neeme Raud - Kui päikesepatarei pealispind kihiti osadeks võtta, siis on neid 3 - esmalt pealmine, aknakiht, siis puhverkiht ja nende alla absorberkiht, mis päikest neelab. Pealiskihtide taga olevat osa nim. tagakontaktiks.
00:07:01 Erki Kärber räägib arvuti ees, arvutiekreen, Erki Kärber vaatab mikroskoobiga - Kui nüüd mitte väga keeruliseks minna, siis kujundlikult võiks öelda, et päikesepatarei meie mõistes on üks energeetiline lehter, kus lehtri laius esindab kile läbipaistvust.
00:07:27 INT Erki Kärber, doktorant (subt) - Seega, meil on vaja, et kõik need päikeseenergia osad: violetne, sinine, roheline, kollane, oranž, punane, jõuaksid sinna tagumise, kõige tähtsama absorberkihini
00:07:44 Arvo Mere räägib aparaadi juures, spketomeeter. - See on spektromeeter. Diagramm arvutiekraanil. Naine toimetab spektremeetriga. Spekter tähendab seda, et me saame teada, kui palju üks või teine ainekogum, meie puhul kile, laseb läbi valgust. Selle läbilaskvuse põhjal saab hinnata, kui paks on see kile ja saab hinnata veel ühte olulist parameetrit - millises spektri piirkonnas ta neelab päikesevalgust. Antud kile, mis siia pannakse, on mõeldud nn päikesepatarei aknakilena, sts ta peaks laskma läbi kogu spektri.
00:08:19 KATE: erinevad materjalid alusel. KT INT Arvo Mere - Selleks aineks on preagu tsinkoksiid.
00:08:27 INT Arvo Mere - Seesama aine, mis esineb ka päikesekreemi koostises, aga ta on siin valmistatud juhtival kujul, nii et ta rahuladb kahte tingimust:
00:08:39 KATE: TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor. Päikesepatareide uurimine. KT INT Arvo Mere - laseb valgust läbi ja on ka elektrit juhtiv. 00:08:41 KT INT - Me tegeleme kõikide kihtidega. Ja need kõik kihid töötavad seal koos. Kaks nendest, puhver- ja absorberkiht, et toimuks juba genereeritud laengukandjate eraldamine
00:09:00 INT Erki Kärber (subt) - ja nende kihtide peal omakorda on vaja need juba genereeritud laengukandjad kokku koguda ja välisesse ahelasse suunata.
00:09:13 TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor, katseklaasid, apraadid, voolikud. KT Neeme Raud - TTÜ kilelaboris uuritakse nii kilede keemiat kui füüsikat ja püütakse leida ühendeid, millest on kõige tõhusam päikeseenrgiat neelavaid kihte valmistada. 00:09:25 KT INT Malle Krunks - Need on tavalised sulfiidid-seleneedid, erineva metallide... või siis nad on sellised kolmik-nelikühendid. Nende tegemine lihtsate meetoditega, võib teha ju katseeksituse meetodil, aga see vist ei ole õige lähenemine.
00:09:48 INT Malle Krunks (subt) - Meie oleme lähenenud sellele nii, et me uurima sinna ette ära protsessi keemia.
00:09:53 KATE: TTÜ Materjalide Intsituut, uksesilt: Malle Krunks, Malle Krunks arvuti taga. KT INT Malle Krunks - Uurides, tehes analüütikatööd, keemilist analüütikat, siis saame teada mudeli, kuidas see aine tekib, kas inertkeskkonnas või õhukeskkonnas, meid huvitab, kuidas ta oleks ilma inertkeskkonnata, siis sealt saame ma endale valida protsessi parameetrid. Siis hakkame katsetama ja ega me ka kõiki ei oska ette näha ja tihti on vaja teha veel neile kiledele järeltöötlust.
00:10:34 Malle Krunks arvuti taga. Arvutiekraanil nanostruktuurid. KT Neeme Raud - Üliõhukeste läbipaistvate kilede sisse vaadates, mida tugevate mikroskoopide abil teha saab, näeme, et need koosnevad üliväikestest nanokristallidest.
00:10:44 Töö laboris, päikesepatareide uurimine, aparaadid, nanostruktuurid. KT INT Malle Krunks - Aknakihina kasutame meie nanostruktureeritud kihti, mis koosneb tegelikult tsinkoksiidi nanovarrastest. Tsinkoksiidi nanovarda....
00:11:04 INT Malle Krunks - katame ära titaanoksiidi üliõhukese kihiga.
00:11:08 KATE: töö materjalide instituudis. Nanovardad. Kilede valmistamine. KT INT Malle Krunks - Selleks, et takistada tsinkoksiidi nanovarraste lahustumist happelises või ka aluselises keskkonnas, tal on veel ka keskkonnakaitseline toime. Siis paneme titaanoksiidi kihi peale puhverkihi, milleks on indiumsulfiid ja sinna peale sadestame nanostruktuurses kihis vaskindiumdisulfiidi. Nanovardad kujutavad endast heksogonaalseid tsinkoksiidi vardaid 1-2 mikromeetrit pikad, nende peale tuleb paari nanomeetriline titaanoksiidikiht, siis tuleb 10-20 nm indiumsulfiidi ja sinna peale 30-50 nm vaskindiumdisulfiidi. See on mitmekihiline struktuur ja kõigi omadusi tuleb kontrollida. Ja kui kõik kihid on peal, elektroodid ka, see ongi ainult 2 mikromeetrit, aga olulised kihid on kuni 100 nm, aga selle 100 sees on juba 3 kihti. See on väga õhuke. Põhiline, et ta valgust läbi laseb ja kannab ära elektrone.
00:12:45 katseklaasidel päikesepatarei osad. FOTOD: nanorullid. KT Neeme Raud - Teaduses juhtub ikka, et mõne avastuse otsa lausa komistatakse. TTÜ kilelaboris avastati niimoodi nanorullid. 00:12:54 KT INT Malle Krunks - Nanorullid on sellised, mis on moodustunud nagu lindist.
00:12:58 INT Malle Krunks - Tsinkoksiid on kõigepealt moodustanud lindi ja see lint on keerdunud rulliks.
00:13:03 FOTOD: nanorullid mikroskoobi all. KT INT amlle Krunks - Ja selle moodustumist me täheldasime, kui me hakkasime tsinkoksiidi juhivat kilet kasvatama polümerile
00:13:13 INT Malle Krunks - Tsinkoksiidi juhtiv kile ei kasva polümeri külge hästi, talle peab alla panema puhverkihi, mis on dopeerimata või legeerimata tsinkoksiid ja me täheldasime, et see kiht on kuidagi hägune. Elektronmikroskoobi all me nägime seal nanorulle ja nüüd me oskame nende kasvu juba juhtida.
00:13:36 FOTOD: nanorullid mikroskoobi all. KT INT Malle Krunks - See on kaunis unikaalne ja neid saab teha suhteliselt lihtsalt, seal on väga oluline, et see nanorull oleks poorne
00:13:50 INT Malle Krunks - Materjal on ikka tsinkoksiid, ta on läbipaistev elektroodmaterjal. Nanorullid peaksid olema ehituskarkassid orgaanilistele või värvainest absorbaritele. Sinna on ilmselt väga keeruline panna meie meetodil anorgaanilist absorberkihti. See võib olla päikesepatarei alus, mida saaks arendada koostöös teiste uurimisgruppidega, kelle spetsiifika on vastavate absorberkihtide tegemine
00:14:30 Neeme Raud stand TTÜ kileaboris - Maailmas on erinevaid viise, kuidas kilesid valmistatakse. Siin, TTÜ kilelaboris tehakse seda unikaalse pihustamistehnoloogia abil, mis on maailmas väga elavat huvi tekitanud.
00:14:44 TTÜ kilelaboris kile valmistamine pihustamismeetodil. KT Neeme Raud - Lihtsalt lahti seletades on pihustamisprotsess selline - sobivate lähteainete lahus pulveriseeritakse piiskadena eelkuumutatud alusplaadile. Kuumal alusel toimub lahuse komponentide või lahuses moodustunud uue lähteaine termiline lagunemine, mille käigus tekbki kile. 00:15:07 KT INT Tatjana Dedova - Paneme praegu klaasaluse suletud tinavanni peale.
00:15:17 klaasalusele lahuse pihustamine. KT INT Tatjana Dedova - Siin on meil lähtelahus, mida me pihustame klaasalusele selleks, et kasvatada tsinkoksiidi nanovardaid. Olenevalt sellest, mida konkreetselt me kasutame - millised konsentratsiione ja milliseid lähteaineid ja samuti, kui kiiresti me seda lahust pihustame olenevalt sellest, me saame kasvatada erinevate mõõtmetega tsinkoksiidi kristalle.
00:15:47 klaasaluse kuumutamine. KT INT Tatjana Dedova - Praegu panen pliidi käima, et pihustusprotsess oleks võimalikult ühtlane ja paneme lahuse siia peale
00:16:13 INT Tatjana Dedova, teadur (subt) - Õhuvooluga tuleb lahus aluse peale, pliidil toimub termiline lagunemine ja moodustub tsinkoksiidi kile
00:16:28 KATE: kiletükid alusel. Materjalide Instituut, FOTOD: Nanovardad mikroskoobi all. KT INT Tatjana Dedova - Valmis kile tavaliselt näeb välja selline hägune. Selle kihiga teeme mikroskoopilisi uuringuid, vaatame pilte, kui pikad nad on, kuidas aluse peal seisavad
00:17:02 Neeme Raud - kile on klaasil, sest ta on üliõhuke, Tatjana Dedova - u 1 mikromeeter.
00:17:16 INT Malle Krunks (subt) - Kuidas me pihustame, see on natuke erinev sellest, mis tehakse osades teistes laborites. Meie viis vastu, kuidas me teeme, on tuntud väga suurt huvi.
00:17:30 KATE: Materjalide Instituut, kilelabor. Malle Krunks ja Neeme Raud. Kiletükid klaasalusel. KT INT Malle Krunks - Nii Hiina, Jaapani kui ka Euroopa uurimislaborid n käinud vaatamas, kuidas me seda praktiliselt läbi viime. Meie unikaalsus päikesepatarei juures on see, et me oleme võimelised kõik kihid tegema ühe tehnoloogiaga.
00:17:50 INT Malle Krunks (subt) - Me võime kombineerida, aga patenteerinud oleme ära selle, et me teeme kõik pihustamisega
00:17:56 KATE: kummikinnastes käed toimetavad päikesepatareiga, spektomeeter, diagramm arvutiekraanil, nanovardad. KT INT Malle Krunks - See, mis tõeliselt teisiti on, on see, et päikesepatarei ei ole suunatundlik, sest muidu peame paneele keerama päikese suunas, aga temal seda vajadust enam ei ole. Tavaliselt peab olema päikesepatarei risti valgusega, aga temal ei ole see oluline, sest ta on 3-dimensionaalne
00:18:25 värvilised kiled klaasalusel, FOTO: nanovardad . KT Neeme Raud - Uued tundlikud kiled aitavad oluliselt parandada ka päikesepatareide tööomadusi. Päikest saavad nad nüüd endasse ahmida igast suunast.
00:18:42 INT Ananas Katerski, teadur (subt) (ing k, tlgsubt-) Siin on värvitud näidised - puhverkiht ja siis kõige tähtsam absorberkiht. Abosrberkiht on kõige olulisem meie seadme juures. N. Raud: Mis vahe on puhtal kilel ja värvilisel kilel? A. Katerski: Värviline kile absorbeerib valgust teistmoodi. Näiteks, me valmistame vaskindiumsulfiidi ja kasutame seda ühendit absorbendina. See on anorgaaniline, väga kõrge absorbeerimiskoefitsendiga, stabiilne väga pika aja jooksul. see tähendab, et saame väga stabiilse seadme. See on päikesepatareide jaoks kõige õigem materjal. Ja seda on võimalik hoida õhu käes, sellise näidiseksemplarina.
00:20:02 KATE: kile pöörleb alusel, töö kilelaboris, lahuse pihustamine. KT INT Ananas Katerski (ing k, tlgsubt-) - Unikaalne on, et see on kolmekomponendiline ühend. Siin on 2 sulfiidi. Seega on selle valmistamine õhu käes väga keeruline. Protsess on keeruline, aga keemia selle taga mitte. Keeruline on välja mõelda, mida ühendisse panna, kuidas panna. Pärast seda on protsess väga lihtne ja kiire .
00:20:50 INT Anananas Katerski (subt) (ing k, tlgsubt-) - Tuleb lihtsalt teada, kuidas seda valmistada
00:20:52 KATE: TTÜ kilelabor. KT INT Ananans Katerski (ing k, tlgsubt-) - Näitaks kaitsta oksüdeerumise eest. Minimiseerida kõrvalproduktide teket. Toota polükristalle, mis oleks võimalikult puhtad
00:21:07 INT Ananas Katerski (ing k, tlgsubt-) - Ühendi saamine on keeruline, aga protsess ise lihtne.
00:21:10 Elektriliinid elumaja juures. Päikesepaneelid elumajal. Päike paistab läbi puuokste. KT Neeme Raud - Ja jõuame jällegi Eesti ja päikeseenergia juurde. Mida teadlaste uuringud ning arvutused näitavad? Kas võime sellele energia saamise moodusele ka siin panuse teha.
00:21:24 INT Arvo Mere, vanemteadur, TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate labor (subt) - Eesti oludes on arvestatud rusikareeglina niimoodi - 1 kW päikesepatarei võimsust suudab toota aastas 1000 kW/h elektrienergiat. See arv polegi nii väga väike, kui arvestada seda, et 1 kW päikesepaneelide saamiseks näit. ränipatareide puhul, kui on 15% kasutegur, siis ajaks juba läbi 7 m2-ga.
00:21:54 KATE: päikesepaneelid päikesepargis. Päikesepaneelid katusel. Kõrgepingeliinid. KT INT Arvo Mere - Iseasi on algne investeering, sest ränipatarei on tõepoolest kallis. N. Raud - Kui ulatuslikult Eestis võidakse päikesepatareisid kasutama hakata? A. Mere - Tõenäoliselt mitte, aga on olemas niisuguseid autonoomseid tarbijaid, näit. merepoid, näit. liiklusmärgid. Need võiksid olla ilmajaamad. Need võiksid olla suvilate talvised kütted, mis hoiaksid suvila temperatuuri kuskil 2 kraadi juures, nendega saakisd päikesepaneelid ilusti hakkama.
00:22:33 INT Arvo Mere (subt) - Võib ju kritiseerida ja öelda, et lumi ju katab ära selle paneeli ja kes seda lund siis pühib. Lume pühkimiseks on mitu võimalust, võib ka suruõhuga selle kõrvaldada, aga teine asi on ka see, et päikesepaneelid Eesti oludes peaksid asetsema võrdlemisis suure nurga all maapinna suhtes, see on 48 kraadi. See tähendab seda, et niisuguse pinna peale lumi eriti ei kogunegi. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et päikesepaneeli alumine külg oleks piisavalt vaba, u pool meetrit, kuhu lumi saaks variseda.
00:23:12 KATE: päikesepaneeli valmistamine. KT Neeme Raud - Kui neid hakatakse tootma suhteliselt soodsa hinnaga, siis kui palju eesti energiast võiks saada päikesest? 00:23:23 KT INT Arvo Mere - Kui fantaseerida, siis julgeksin öelda, minu silmad ei pruugi seda näha,
00:23:31 INT Arvo Mere - aga julgeksin öelda, et 4-5%. siin tuleb vaadata seda, et siin pole mitte igasugune energia, vaid need on need kohad, kus ta omab oma spetsiifilist võimekust. Spetsiifiline võimekus on seal, kus ei ole näit. elektriliine, kus me ei soovi pidada elektrikütet sees. Niisugune päikeseenergia kasutamine, kus me ei pea konverteerima seda 220V-seks vahelduvpingeks selleks, et näit. võrku tagasi anda, see on ka oluliselt odavam, sellepärast, et see inverter, mis on paratamatu seade, mis konverteerib päikesepaneeli alalispinge, mis reeglina on u 36V, konverteerib selle üles 220V-seks vahelduvpingeks. Selline inverter jääb siis olemata, sellepärast, et päikesepaneeliga on võimalik kütta otse küttekeha, mis asub kuskil soojussalvestus, näit. veepaagis.
00:24:35 FOTOD: päikesepaneelid majade katustel (Saksamaa). KT Arvo Mere - Saksamaal näete peaagu iga kümnenda maja katusel u 20-meetrist päikesepatareide nn energiapõldu. See on selletõttu, et Saksamaal on viimased 8 või 9 aastat ....
00:24:58 INT Arvo Mere (subt) - ... energeetikaministriks füüsik. Niisama nagu Angela Merkelgi on hariduselt füüsik. Tahaks loota, et kui valitsuse koosseisu satub rohkem spetsialiste, siis hakatakse ka võibolla teistmoodi vaatama energia kasutamise ja tootmise peale
00:25:18 TTÜ Materjalide Instituut, keemiliste kiletehnoloogiate labor, kiletükid alusel. . Malle Krunks ja Neeme Raud. Malle Krunks töökabinetis. Inimesed arvutite taga kabinetis. KT INT Neeme Raud - TTÜ teadlaste uute tehnoloogiate abil valmivatel kiledel on tulevikus ehk teisigi kasutamisvaldkondi, näit. saab nendega katta puutetundlikke ekraane, kuid Malle Krunksi sõnul on töö peaeesmärk laboris siiski päikese püüdmine. 00:25:45 KT INT Malle Krunks - Meie oleme näidanud, et see kontseptsioon töötab. Seal on palju, mida meie suudame arendada, aga edasi peaks minema koostöö huvitatud tootjaga. Päikesepatareiga toodetud elekter ei ole odav.
00:26:10 päikesepaneelid laes, suur päikesepark. KT INT Malle Krunks - Maailm teeb tohutuid jõupingutusi, et minna odavuse poole.
00:26:20 INT Malle Krunks - Aga kui ta läheb odavamaks ja kui saavad otsa teised energiaallikad - selleks peame ka valmis olema. Võibolla mitte kõike, aga osa ja järjest tuleb hakata...
00:26:34 KATE: tuulegeneraatorid, tuuline mererand, tuulegeneraatorid, põhupallid. KT INT Malle Krunks - Ilmselt on ka elektritootmises see, et peame kombineerima - päike, vesi - hüdro, tuuleenergia, biomassienergia jne.
00:26:52 KATE: aerovõte, päikeseenergiajaam, tuulegeneraatorid, päikesepaneelid (illsutreeriv). KT iNT Malle Krunks - Üldiselt PV (päikeseenergia) on tulevikuenergia, sest päike on ammendamatu energiaallikas. Kui meil süsi kõik otsa saab,
00:27:01 INT Malle Krunks - .. kui me seda (süsi) enam põletada ei saa, siis elektrit saame päikesest teha.
00:27:05 Päikesepaneelid laes. Päikesepark. Kõrgepingeliinid. Eramajadel päikesepaneelid katustel. KT Neeme Raud - Eelmise kümnendi keskel päikesepatareide abil toodetud elektrienergia vaid umbes 0,01% maailma elektritoodangust. Aastaks 2040 peaks see protsent tõusma kuni 10-ni. Selge on see, et vaid päikeseenergiaga me hakkama ei saa, kuid see on kindlalt üks tuleviku energiaallikas, ka talviti suht päikesevaeses Eestis.
00:27:29 Lõputiitrid
00:27:50 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:55 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:00 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0038_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_UUE-POLVE-PAIKSEP.MXF
Indeks: 2013-002880-0038
Kestus: 00:28:00
Registreerimise kuupäev: 13.02.2013
Registreerimise aeg*: 2013-02-13 11:59:40
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse