ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Urbanist Andres Sevtšuk

Saada link

Media

Kirjeldus

Linnateadlane Andres Sevtšuk on alates 2004. aastast elanud USA-s, õppinud ja seejärel ka ise õpetanud Bostonis asuvas maailma ühes mainekamas tehnikakõrgkoolis - Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Läinud sügisel kolis ta aga Singapuri, kus MITi abiga avati täiesti uus kõrgkool - Tehnoloogia ja Disaini Ülikool. Andresest sai selle ülikooli õppejõud. Linnu uurides on teda ennast huvitanud küsimus, kas linnageomeetria mõjutab näiteks seda, kuhu rajatakse poed, restoranid ja teenindusasutused. Ajalooliselt on linnakujundus või linnadisain olnud lähedasem kunstile kui teadusele. „Kuid viimastel aastatel on seda just teaduslikumalt uurima hakatud,“ räägib Sevtšuk. „Aine, mida ma õpetanud olen, ongi keskendunud sellele, kuidas linna kirjeldada, kuidas linna mõõta, mis aspekte täpsemalt vaadata, kui sellele veidi kvantitatiivsemalt läheneda.“ Seekordses saates räägime linnast kui teadusliku uurimise objektist. Autor Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 22
Kestus: 00:27:22
Indeks: 2012-002880-0022
Esmaeeter: 11.03.2012
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Andres Sevtšuk, urbanist, Massachussettsi Tehnoloogia Instituut (subt) - See on kõige huvitavam periood linnade ajaloos üldse, mis meid ees ootab lähima 20 aasta jooksul. Prognooside kohaselt on veel 1 miljard inimest linnadesse jõudmas järgmise 20 a. jooksul, neist kolmandik Hiinas, mis suurem kui USA kokku, see on umbes nagu kogu Euroopa Liit. KUidas on võimalik ehitada nendele linnasid ainult 20 aastaga, mis on Euroopas 2000 aastaga välja arenenenud, on hämmastavalt ambitsioonikas ja keeruline probleem
00:00:44 Saatepea
00:01:07 Boston, Massachussetts, Ameerika Ühendriigid (subt), linnavaated
00:01:23 Neeme Raud (stj, subt) stand - Tänases saates räägime suurlinnadest - hiiglaslikest urbanistlikest piirkondadest, mille laienemine üha kiireneb. Järgneva 20 aasta jooksul kasvab maailma suurlinnade elanike arva iga 5 päva jooksul miljoni võrra. Linnade arengu uurimine ja suunamine on muutumas üha olulisemaks teadusvaldkonnaks. Just sellega tegeleb siin Massachussettsi Tehnoloogiainstituudis eestlane Andres Sevtšuk
00:01:48 Bostoni linnapl-d, Massachussettsi Tehnikainstituut välispl-d, inimesed (üliõpilased selle ees). KT Neeme Raud - Massachussettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) on üks maailma juhtivaid tehnikakõrgkoole, kus ei piirduta üksnes insenerihariduse andmisega, vaid vaadatakse tehnoloogiat ja täppisteadusi tunduvalt laiemalt - osana inimloovusest. Tulevased insenerid saavad tugeva humanitaarse põhja. Filosoofiat õpetatakse siin teadusena, mis keskendub inimeste ja masinate ning üleüldiselt tehnoloogia ja inimeste vahelistele suhetele. Õppekavas on muusika, samti valdkond, mida saab matemaatiliselt analüüsida. Isegi lingvistikat käsitletakse kvantitatiivse ainena.
00:02:27 Arvutigraafika arvutist ja internetist (näitlik). KT Neeme Raud - MIT-s sündinud ja maailma muutnud saavutuste rida on pikk. Üks kroonjuveele on internett, mille loomisega kool tuhedalt seotud oli.
00:02:34 MTI välispl, inimesed Bostoni tänaval. MIT meedialbori hoone. KT Neeme Raud - Seni asub siin interneti üks juhtkeskusi - World Wide Web Consortium, kus töötatakse välja veebi kasutamise standardeid. kogu maailmas tuntud MIT meedialabor on kui meie ajast kaugel eespool asuv koht, kus testitakse tuleviku ideid
00:02:54 MIT meedilabor, uut tüüpi linnaautode välja arendamine laboris. KT Neeme Raud - Näiteks praegu arendatakse seal välja uut tüüpi linnaautosid, mida saab parikides ruumi kokkuhoidmise mõttes sõna otseses mõttes kokku voltida
00:03:01 arvutigraafika: parkimisel kokkuvolditava auto katsetamine MIT laboris
00:03:05 Andres Sevtšuk tänaval, läheb MIT-sse. KT Neeme Raud - Andres Sevtšuk on MIT-ga seotud olnud alates 2004. Pärast arhitektuuriõpinguid Tallinnas ja Pariisis tuli ta siia ajendatuna huvist urbanismi ja linna planeerimise vastu. Esmalt magistartuur, seejärel doktorantuur ning pärast lõpeatmist jäi ta kooli õpetama linna kui teadust.
00:03:30 MIT sisepl-d. Üliõpilased koridoris, Andres Sevtšuk koridoris kõndfimas. KT iNT Andres Sevtšuk - Mu positsioon on olnud kahe osakonna vahel. See näitab ka seda, kus mu huvid täpsemalt on - need on olnud nii arhitektuuri osakonnas kui linnaplaneerimise osakonnas. Olen õpetanud erinevaid aineid, mis Eestis käivad sellise valdkonna alla nagu urbanism.
00:03:37 INT Andres Sevtšuk (subt) - Nii praktilisi linnaplaneerimise stuudioid, kus on grupp üliõpilasi, kes töötavad konkreetse linna või asukoha kallal ja üritavad selle tulevikku välja mõelda, nii ruumiliselt, kui majanduslikult ja sotsiaalselt. Üleüldiselt selline linnaplaneerimine ja urbanistlik valdkond on Ameerika Ühendriikides laiem kui seda tüüpilselt Euroopas vaadeldakse. Sinna alla käib ka majandustegevus linnades, linnade sotsiaalareng, keskkonnategevus jne
00:04:25 Neeme Raud ja Andres Sevtšuk tulevad mööda koridori. Skeemid seinal peal. Andres Sevtšuk kabinetis arvuti taga. KT INT Andres Sevtšuk - üks mulle südamelähedasem on selline aine nagu measering city form ehk linna ruumilise keskkonna mõõtmine. Ajalooliselt on olnud linna kujundus või linna disain selline valdkond, mis on rohkem kunstile kui teadusele lähedam. Viimastel aastatel on seda natuke kvantitatiivsemalt või teaduslikumalt uurima
00:05:00 INT Andres Sevtšuk (subt) - See aine, mida ma õpetanud olen, on keskendunud sellele, et kuidas linna kirjeldada, kuidas linna mõõta, mis aspekte täpsemalt vaadata kui sellele veidi kvantitatiivsemalt läheneda
00:05:12 Linnabrošüüri lehitsemine, Andres Sevtšuk arvuti taga. KT Neeme Raud - Tavaliselt aitavad linna kirjeldada kaardid ja plaanid, kuid urbaanseid piirkondi võib ka teistmoodi vaadelda -
00:05:21 Linna kaart. Andres Sevtšuk arvutiekraani ees seda kaarti vaatamas. KT Neeme Raud - kui ruumilisi graafe või võrgustikke, mida on võimalik analüüsida erinevate matemaatiliste ja statistiliste meetodite abil. Andres Sevtšuk on selleks loonud uue arvutiprogrammi
00:05:31 Linna kaart, arvutiprogramm Urban Network Analysis Toolbox. KT INT Andres Sevtšuk - mille nimi on Urban Network Analysis Toolbox ehk linna võrgustike analüüside tööriist.
00:05:41 INT Andres Sevtšuk - On selline väike tükk tarkvara, mis käib suurema tarkvara Geografic Information Systems (GIS) külge. see lubabki teha selliseid analüüse, et...
00:05:55 KATE: linna kaart arvutis, spetsiaaline programm arvutis, palju arve arvutiprogrammis, linna kaart arvutis. KT INT Andres Sevtšuk - ... rakendada graafiteooria meetodeid ruumilisel analüüsil, mida ei ole ajaloos väga palju tehtud. Näiteks üks graafiteooria meetodeid, mida on mujal sotsiaalvõrgustikes rakendatud, mille nimi on betweenness ehk vahepealsus. See indeks võimaldab ennustada, kui palju liiklust võib ühel tänava segmendil või hoone ees leida puht linna statistilisel analüüsil, selle põhjal, kuidas linn ruumiliselt välja laotatud on.
00:06:45 Boston linnapl-d, inimesed Bostoni tänaval. KT INT Andres Sevtšuk - mitte neid otseses mõttes möõõtes, vaid ennustades selle ruumilise asetuse põhjal kui palju liiklust peaks sellest kohast mööda käima. 00:06:54 Neeme Raud - Kellele see tööriist arvutis võiks kasulik olla? Kelle jaoks olete sellle loonud? 00:07:03 KT INT Andres Sevtšuk - Mitte ainult arhitektidele, vaid ka geograafidele, linnaplaneerijatele ja isegi muudele linna uurijatele.
00:07:16 INT Andres Sevtšuk (subt) - Üks hea näide - hetkel on kiiresti urbaniseerumas lõunapoolkera ja paljud Aasia linnad. Kui ehitame täiesti uue linna nullist või väiksest külast suureks linnaks....
00:07:27 KATE: Shanghai, Hiina Rahvavabariik, linnapl-d, palju inimesi (efekt, kiirendus). Linnaplaani vaatamine. Linna makett. Suurlinn, palju inimesi, tihe liiklus. (efekt, kiirendus). Linna graafiline kaart. KT INT Andres Sevtšuk - ....siis oleks väga hõlbus teada, kas need maa kasutused, mis sinna linna paigutatakse kohe esimese suure generaalplaani kohaselt, on õigetes kohtades. Ja see, kas nad on õigetes kohtades, seda on võimalik analüüsida eelnevate ümberkaudsete linnade mustrite põhjal ja et neid analüüsida, on sellised tööriistad hädavajalikud, et selgitada välja, kus ja statistiliselt analüüsida, mis kohtadele näiteks üritavad restoranid lähedal olla
00:08:11 Singapur (subt) inimesed linnatänaval. Andres Sevtšuk arvuti taga linna graafilist kaarti uurimas. KT Andres Sevtšuk - et nad majanduslikult kasumis oleks. Neid teadmisi on võimalik mõõta ja ümber paigutada uutesse plaanidesse. Sellised tööriistad on kasulikud, et kas või kontrollida, kas need plaanid, mida kujundatakse, on enam-vähem sarnased olemas-olevale keskkonnale
00:08:30 Cambridge, Massachussetts, Ameerika Ühendriigid (subt) linnapl-d . KT INT Andres Sevtšuk - ja tõenäoliselt ei loo kohti, mis ei ole majanduslikult kasulikud
00:08:40 INT Andres Sevtšuk - või põhimõtteliselt läbi kukuvad
00:08:42 Cambridge, Massachussets, Ameerika Ühendriigid (subt) linnapl-d. KT Neeme Raud - Andrest ennast huvitab linna uurides küsimus, kas linna vorm, linna geomeetria mõjutab seda, kus näiteks kommertspinnad ehk siis poed, restoranid ja teenindusasutused paiknevad
00:08:58 Andres Sevtšuk ja Neeme Raud jalutavad mööda tänavat, Andres Sevtšuk räägib - Parameetrid, mis minu jaoks olulisemad, on, mis nende hoonete sees toimub, kui palju seal on töökohti, kui palju seal on inimesi, mis ettevõtted seal võiks asuda ja samas ka nende suurus. Lisaks, kui kaugel nad on ühsitranspordist.
00:09:14 Cambridge linnapl-d, aeropl-d. Jõgi Bostonis. Cambridge linn. KT Neeme Raud - Vastuste saamiseks on ta põhjalikult läbi uurinud MIT-d ümbritsevad linnaosad. Kui öeldakse, et MIT asub Bostonis, siis ei vasta see tõele. Boston on tegelikult üle jõe asuv linn. Tehnoloogiainstituut asub naaberlinnas Cambridges.
00:09:45 Neeme Raud ja Andres Sevtšuk Cambridge linna Massachussettsi Avenüül jaltamas ja vestlemas - N. Raud - see on piirkond, mida oled oma uuringutes väga detailselt vaadelnud. Mida võiksid oma kalkultasioonide põhjal selle linnaala kohta öelda
00:09:54 KATE: Cambridge linnapl-d. KT Andres Sevtšuk - see on huvitav koht, meie selja taga on 5 erinevat tänavat ja siin on ka metroopeatus
00:10:05 Andres Sevtšuk räägib tänaval jalutades, kõrval Neeme Raud - See küismus, kas need poed ja restoranid paiknevad siin seetõttu, et see on ajalooliselt olnud hästi ligipääsetav koht: metrooga, autoga, jalgsi või on nad siisn sellepärast, et moodustada üksteisega klastreid. Analüüs näitas, et mõlemad faktorid on olulised, näiteks restoranid on üksteise poole tõmbuvad, paiknevad üksteise kõrval, samas on nad huvitatud metroo ligipääsetavusest.
00:10:43 KATE: Cambridge linnapl-d, restoranid. KT N. Raud - Restoranide ja poodide puhul võib küsida, et kui sarnased on kõrvuti, et nad on ju konkurendid. 00:10:54 KT Andres Sevtšuk - Teatud teooria kohaselt, majandusteadlaste kohaselt on isegi konkurendi kõrval paiknemine neile kasulik. Kui kõrvuti paiknedes on oodata rohkem klientuuri kui need 2 poodi paikneks eraldi, siis neil on majanduslik eelis koos paikneda
00:11:20 Andres Sevtšuk räägib tänaval jalutades - Näit. seda on näha raamatupoodide näol. Kui on valida 3 raamatupoe vahel, siis on märgata, et sinna poodidesse tuleb rohkem raamatuid ostma, ostjat huvitab suurem valik.
00:11:39 KATE: Cambridge tänavapl-d, suur liikus, taksod järjekorras. KT Andres Sevtšuk - Inimest huvitab suurem valik ja ka kvaliteedi variatsioon. Konkurents ei ole alati negatiivne - raamatupoodide, kingapoodide ja ka tanklate seas, mis paiknevad ühe ristmiku peal.
00:11:55 Boston linnapl-d, tramm, autod, kõrghooned. Aeroplaanid Bostonist KT Neeme Raud - Linna, kui areneva organismi uurijale, pakub head materjali ka Boston, kus on läbi viidud mitmeid uuendusprojekte, mis on selle USA iseseisvaks riigiks saamises võtmetähtsusega rolli mänginud linna ilmet oluliselt muutnud. Kahjuks on linna uuendused tähendanud sageli vana ja ajaloolise ohvriks toomist. 00:12:17 KT INT Andres Sevtšuk - peale teist maailmasõda eraldas kesk-föderaalvalitus Ameerikas jube palju ressursse linnade ümber ehitamiseks - kiirteedele, hoonestusele, et majandus peale sõda käima lüüa.
00:12:29 INT Andres Sevtšuk - kahjuks lammutati suur osa linna keskkonnast maha 1940-ndate lõpus, 50-ndate alguses linnauuenduskeemide käigus.
00:12:47 KATE: Boston aeropl (efekt). KT Andres Sevtšuk - see on olnud üks vastandlikemaid otsuseid Ameerika planeerimise ajaloos. Kui lammutada ära linnaosa, siis ei lammutada ära lihtsalt hooneid, vaid ka sotsiaalvõrgustik, ärid, majanduskeskkond ja kogu sotsiaalkeskkond, mis selle sees elab ja seda taaselustada on praktiliselt võimatu, see võtab jube kaua aega, see võtab sajandeid aega, et linna areneks orgaaniliseks ühendiks. See pole siiamaani tagasi tulnud, sellest on rohkem kahju kui sellest esteetilisest arhitektuurist. Nüüdseks on muinsuskaitseameti sarnased organisatsioonid väga tugevad Bostinis ja sellele pööratakse üsan palju tähelepanu.
00:13:27 INT Andres Sevtšuk (subt) - See situautsioon erineb tugevalt Euroopast. Üks põhierinevusi, mis hakkab silma, kui võrrelda Ameerika ja Euroopa linnasid, on see, kuidas koheldakse linna avalikku ruumi - tänavaid ja platse. Euroopas on linna avalik ruum kuidagi linnakodanike omand. Näiteks Tallinna Raekoja plats, kuidas inimesed seda kasutavad ja selle üle uhkust tunnevad ja seal aega viidavad, see oleks nagu linna eluruum või elutuba.
00:14:04 KATE: Cambridge linnapl-d. Harvardi ülkool. KT Andres Sevtšuk - Ameerikas ei ole sellist traditsiooni praktiliselt välja kujunenud. Linna avalik ruum on nö see, mis jääb üle eraruumist. Tegelik investeering on Ameerika linnades alati toimunud erasektoris, krundipiirte taga. Kui vaadata ümber siin Cambridge's, siis kui kõige olulisemaid tänavaid vaadata, siis tõepoolest ei arvaks, et tegu on ühe edukamana või teaduse poolest arenenuma Ameerika linnaga, sest need tänavad näevad välja peaagu nagu teiselpool Detroidis. See, mis toimub fassaadide taga, on hoopis teisel tasandil ja see on Ameerika eripära, et alati on investeeritud, arendatud ja usaldatud seda erasektorit ja palju vähem avalikku sektorit ja Euroopas on tihtipeale vastupidi, et on olnud ajalooliselt palju projekte, kus on lausa valitsuse mõjul avalik ruum ümber kujundatud
00:15:05 Boston linnapl-d. m-v foto Bostoni viaduktist Andres Sevtšuk linnatänaval. KT Neeme raud - Bostoni ajaloo üht kõige ambitsioonikamat linnaprojekti - tunnelit, mis hakkaks asendama läinud sajandi keskel kesklinna rajatud ja linna sõna otseses mõtteks kaheks jaganud, tänavapinnast kõrgemal vidauktil asunud kiirteed, hakati planeerima 1982. Valmis sai see alles 2007.
00:15:26 Boston linnapl-d, Big Dig. KT Neeme Raud - Big Dig - suur uuristamine, nagu seda suurt ehitist otsetõlkes nimetati, läks ajalukku USA kõigi aegade kõige kallima liiklusprojektina. Esialgse kava kohaselt pidi see maksma 5 mijardit dollarit, Bostoni linnalehe kalkulatsioonide kohaselt läks tunnel maksma aga hoopis 22 miljardit dollarit. Nüüd nuputatakse Bostonis, kuidas varem kiirteesillaga kaheks jagatud kesklinna taas ühtseks tervikuks muuta.
00:15:54 Bostoni linnapl-d. KT Neeme Raud - see, mis praegu Bostonis toimub, on linna taasühendamine.
00:16:03 INT Andres Sevtšuk - Jah seda võib küll öelda. N. Raud - selliseks oaasiks (näitab ala, kus nad seisavad) peaks tunneli pealne ala muutuma. Andres Sevtšuk - Tõepoolest neil on plaanis seda veel edasi arendada rohelisemaks
00:16:12 KATE: linnapark Bostonis, laps mängib, naine päevitab, lastega pered pargis. KT INT Andres Sevtšuk - ja rohkem väljaarenenumaks. Üks aspekt, mis on veel tegemata ja milles jääb veel palju vajaka, et reaalseid institutsioone siia kanti luua. On näha, et mõned poed ja restoranid on hakanud avanema ja seni pole selles suhtes palju vaeva nähtud, see on järgmine faas sellel projektil
00:16:37 Neeme Raud - Samas on hakatud kesklinnas hävitama omaaegset koledat erhitektuuri, viitab suuerele parklale
00:16:44 KATE: parkimismaja Bostonis. Bostoni kesklinn. KT INT Andres Sevtšuk - See ehitatid 1950-ndatel seoses linnauuendamise skeemiga, mille käigus lammutati kogu see piirkond maha ja ehitati valitsushooneid, neljandik Bostoni kesklinnast lammutati maha sel ajal. Linna disain oli siis väga modernistlik ja suurte "liigutustega"
00:17:08 INT Andres Sevtšuk - et see hoone siia püstitada, lammutati ära väga paljud hooned
00:17:12 KATE: punasest tellisest hoone Bostonis Scotc 'N Sirloin. Andres Sevtšuk tänaval kõndimas. KT INTScotch'n Sirloin - Samas see hoone läheb ise varsti lammutusele ja tuleb järgmine faas
00:17:22 Bostoni linnapl-d. KT Neeme Raud - Ajal kui meie saade eetrisse läheb, Andres Sevtšukki enam Bostonist ei leia. Ta uueks elukohaks on nüüd Singapur
00:17:32 Neeme Raud stand tänaval - Massachussettsi Tehnoloogiainstituudist Singapuri uude Tehnoloogia- ja Disainiülikooli professoriks siirduval A. Sevtšukil on Aasias võimalus oma silmaga näha sealsete megalinnade arengut ja ehk seda ka mõjutada.
00:17:41 Singapur (subt), palju inimesi suures hoones, linnaehitus - KT Neeme Raud - Tööpõld saab tal olema lai. Järgneva 20 a jooksul suureneb maailma linnaelanike arv mijlardi võrra
00:17:53 Neeme Raud stand tänaval - ja seda just plahvatuslikult kasvavate Aasia metropolide arvel
00:17:56 Singapur, inimesed, Singapuri Tehnoloogia- ja Disainiülikooli sisepl-d, üliõpilased KT INT Andres Sevtšuk - Ülikooli nimi on Singapuri Tehnoloogia- ja Disainiülikool ja see on natuke ebatavaline kombineerida need 2 sõna.
00:18:02 INT Andres Sevtšuk (subt) - viimasel ajal on need kaks asja: tehnoloogia ja disain, üha enam koos eksisteerivad. Oleme jõudnud arvamusele, et inseneriteadus üksinda ei vii kuigi kaugele ja disain üksi ei vii kaugele, kui need kokku panna, siis on sellest palju loota. Näiteks kui vaadata selliseid firmasid nagu Apple Computers Ameerikas ja mõned moodsad autotootjad jms, siis need paljuski põhinevad sellel ideel, et kombineerivad inseneriteadust disainiga. see ülikool üritab midagi sellist alustada. Osakond, millega mina liitun on arhitektuur ja säästev disain. Paljudel saab paljuski olema rõhk linnadel ja linnastumisel Kagu-Aasias ja ka arhitektuuril
00:19:07 Maakaardil Singapur. Singapuri linnapl-d. KT Neeme Raud - Uus kõrgkool rajatakse Singapuri koostöös MIT-ga, mille õppejõud seal külalistena õpetama hakkavad. Ka õppekava on kokku pandud MIT-s
00:19:15 Andres Sevtšukil nutitelefon käes, valib numbri ja helistab. KT Neeme Raud - Kool sündis Singapuri valitsuse aktiivsel toetusel, sest maailmatasemel hariduse andmist peetakse seal jätkuva edukuse eeltingimuseks.
00:19:27 Singapuri suurlinn, palju kõrghooneid, inimesed (singapurlased) tänaval. KT Andres Sevtšuk - Singapur on natuke nagu Eesti pisikene riik, mis on ümbritsetud suurte riikide poolt. Neil ei ole maavarasid, ei ole suurt territooriumi, puitu, neil ei ole isegi joogivett. Nad on jõudnud arvamusele, et ainuke, mis neil on, on inimesed ja seetõttu on nad hakanud inimestesse investeerima ehk haridusse investeerima ja seda väga suurel määral. See ülikool on üks osa plaanist Singapuri haridussüsteem maailma tippu viia
00:19:57 INT Andres Sevtšuk - Ambitsioon on sellest koolist luua Aasia MIT ja eks näis, kas sellest midagi välja tuleb. Osa sellest huvist, minna Singapuri, on ka teha tööd praktikas ülikooli väliselt ja osaleda selles tohutu suures Kagu-Aasia linnastumise protsessis, mitte ianult Singapuris, vaid seal ümberringi - Indoneesias, Malaisias
00:20:23 Neeme Raud ja Andres Sevtšuk jalutavad tänaval. Palju inimesi linnatänaval. KT Neeme Raud - Et saade on linnade uurimisest, siis on see sobiv lõpetada küsimusega, milline on või peaks urbanist Andres Sevtšuki arvates olema ideaalne linn. 00:20:35 KT Andres Sevtšuk - Minu meelest täiesti võimatu küsimus, sest see oleneb ühiskonnast ja keskkonnast
00:20:40 INT Andres Sevtšuk (subt) - Tõepoolest renessanssiajastul joonistati idealllinnu, Michelangelo jt teised joonistasid ideaallinnade plaane, aga see on mõnevõrra naiivne suhtumine, aga see oleneb sellest, mis on selle ühiskonna ajalugu, kes selles linnas elab, mis on selle koha geograafia, kliima ja kõik muu. See peaks kõik olema asukohapõhine. Isegi siis ei ole ühel inimesel võimalik defineerida, mis see ideaal olma peaks. Kõige lähema vastuse sellele küsimusele saaks siis, kui seda küsida inimeset käest, kes seal linnas elavad
00:21:26 KATE: San Francisco, California, Ameerika Ühendriigid, San Francisco sild, linnapl-d. KT Andres Sevtšuk - ja see arvamus kokku panna kogu selle rahavastiku najal, üks inimene ei saa seda otsustada. Ameerikas näiteks, San Francisco, võibolla ka New York
00:21:39 KATE: New York, New York, Ameerika Ühendriigid (subt) linnapl-d, aeropl-d. KT INT Andres Sevtšuk - ka Boston pole ebameeldiv linn, natuke vaiksem
00:21:46 INT Andres Sevtšuk - Aasias isiklikult meeldib mulle Hongkong
00:21:53 KATE: Hongkong (subt) linnapl-d- KT INT Andres Sevtšuk - kuigi ta on liiga intensiivne paljude inimeste jaoks. Hongkongis on keskmiselt ühe elaniku kohta 10 m2 elamispinda, Euroopas on seda umbes 22 m2
00:22:06 INT Andres Sevtšuk - ... Ameerikas peaaegu 30 m2 elamispinda ühe elaniku kohta. See on umbes 2 korda tIhedam kui keskmine Euroopa kesklinn, Hongkong on väga tihe elukeskkond
00:22:15 KATE: Pariis, Prantsusmaa (subt) linnapl-d. Eiffeli torn üpl. Pariis linnapl-d, triumfikaar. KT INT Andres Sevtšuk - Pariis on loomulikult tore ja alati meeldib tagasi minna. Pariis on võibolla natuke oma tradistioonides linna kui sellise koha pealt isegi kinni jäänud ja kesklinnast on saanud natuke nagu muuseumikeskkond, mis pole võibolla kõige parem tulemus linnale
00:22:46 INT Andres Sevtšuk (subt) - Tallinn on ilus linn. Tallinnal on väga suured eelised geograafiliselt, ta on mereäärne linn, väga mõistliku kliimaga linn ja poliitiliselt väga heas asukohas. Tallinas on erinevad faasid olnud erinevad klvaliteediga. Viimane Tallinna laienemise ja tihenemise faas, mis on olnud alates 1991 tänapäevani, on toonud nii head kui halba
00:23:21 KATE: Tallinn linnapl-d, kõrghooned., kesklinn (efekt, kiirendus). KT INT Andres Sevtšuk - See keskkond, mis me viimase linnaehituse tagajärjel Tallinnase tekitanud oleme, on küll toonud kaasa majanduskasvu ja kiire ühiskonna arengu, aga see ei ole siiski võrreldav elukvaliteedi poolest selle keskkonnaga, mis on arenenud Euroopa linnades nagu Kopenhaagenis ja Pariisis või isegi Tallinna Vanalinnas endas. Tallinnas on märgatav kontrast, kus inimesed armastavad minna vanalinna, käivad seal jala..
00:23:57 INT Andres Sevtšuk - ...vaatavad seal hooneid ja veedavad aega. See uus keskkond, mis on vanalinna ümber ehitataud, inimesed pigem käivad sealt läbi kui käivad seda vaatamas ja vedavad seal aega.
00:24:08 KATE: Radisson SAS hotell Tallinnas, uued kõrghooned, klaasist seinad. Tallinna kesklinn, kõrghooned. (efekt) KT Andres Sevtšuk - Tallinna uue osa negatiivne pool on see, et tänava kontekst, kus jalakäija liigub, ei ole nii sõbralik kui seda on vanalinn. See on tihtipeale äralõigatud autoteedega, pigem on prioriteet liiklusel
00:24:26 KATE: Laagna tee Tallinnas, Lasnamäe kanal.
00:24:31 INT Andres Sevtšuk - esimese korruse ehk maapinna korruse kardin, mis inimest ümbritseb Tallinna uuemas linnajaos, ei ole tihtipeale niivõrd läbi mõeldud
00:24:39 Tallinna kesklinn, uued kõrghooned (efekt). KT Andres Sevtšuk - et see toodaks jalakäijasõbraliku keskkonna siin tänaval. Tallinn on väga hästi vastu võtnud kaasaegse arhitektuuri
00:25:00 INT Andres Sevtšuk - eesrindlik on olnud Eesti arhitektuuri pärand, alates 1991, võibolla Ida-Eurooap üks huvitavamaid kohti hetkel. Seda on ka näha Lääne-Euroopa huvist Tallinna vastu
00:25:10 KATE: Tallinna tornmajad, alt üles pl. (efekt, kiirendus)
00:25:17 INT Andres Sevtšuk - Eesti ühsikonnas on keskkonna tähtsus viimasel ajal, linna eskkonna tähstus tõusnud viimasel ajal. On palju diskussioone meedias kas esteetilise või muu kvaliteedi üle linna keskkonnast ja see on positiivne nähtus. Kui inimesed sellest räägivad, siis järelikult nad sellest hoolivad ja et haarata laiemat ühiskonda sellesse diskussiooni, see on oluline, et linnaehituse otsused ei oleks mitte linnavalitsuse ja linnaplaneerijate otsused, vaid need otsused peegeldakisd seda, mida tallinlased tegelikult tahavad
00:25:46 Tallnn aeropl. Tallinna vanalinn (efekt). Tallinna uus kesklinn, kõrghooned. KT Neeme Raud - Oma linnalegendide põhjal võib Tallinn muule maailmale selgelt öelda, et ükski linn ei saa tegelikult kunagi valmis, te ju teate lugu Ülemiste Vanakesest, Andres on sellega täiesti päri
00:26:00 INT Andres Sevtšuk - Linnad ei ole objektid, vaid on rohkem elusorganismid, mis kogu aeg muutuvad nagu loodusorganismid ja valmis ei saa ükski linn kunagi. Samas on otsused, mis tekitavad rohkem probleemi kui nad lahendavad ja on otsuseid, mis lahendavad rohkem probleeme kui nad tekitavad ja loomulikult on tore, kui on rohkem selliseid ostuseid, mis rohkem probleeme lahendavad
00:26:24 Massachussettsi Tehnikainstituudi logo. Neeme Raud ja Andres Sevtšuk MIT fuajees jaluatamas, lähevad ukse poole, MIT fuajee ülalt üpl. . KT Neeme Raud - Oma tööga loodab Andres Sevtšuk kaasa aidata just sellele, et neid probleeme lahendavaid otsuseid oleks maailma linnade puhul palju enam
00:26:45 Lõputiitrid
00:27:05 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:27:16 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2012
00:27:22 Saate lõpp
Faili nimi: 2012-002880-0022_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_URBANIST-ANDRES-S.MXF
Indeks: 2012-002880-0022
Kestus: 00:27:22
Registreerimise kuupäev: 27.02.2012
Registreerimise aeg*: 2012-02-27 21:31:28
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse