ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Põlevkivitehnoloogia Enefit

Saada link

Media

Kirjeldus

Enefit 280 on Eesti 100-aastasele kogemusele rajanev uusim põlevkivist energia ja õli tootmise tehnoloogia. Praegu ehitatakse Narva esimest uue põlvkonna õlitehast, mis peaks valmis saama aastal 2012. Lisaks arendustele Eestis pakutakse meie ainulaadset tehnoloogiat ka maailmaturul - Jordaaniasse rajatakse Enefit 280 tehnoloogial töötav elektrijaam ja õlitehas. Hiljuti omandati suurim kompleksne eraomandis olev põlevkivivaru USA Utah osariigis, kus alustatakse ettevalmistusi kuni 57 000 barrelise päevatoodanguga põlevkivitööstuse väljaarendamiseks. Autorid Ene-Maris Tali ja Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 16
Kestus: 00:30:33
Indeks: 2011-002880-0016
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 30.04.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Väino Puura - Eesti põlevkivitööstusel on teatav rahvusvaheline maine. See maine on selline, et põlevkivi omavad riigid, nende firmad on huvitatud eesti tehnoloogiast ja seetõttu võibki rääkida, et teatavate riikide ja firmade silmis on Eesti põlevkivitööstus maailma tipp praegu
00:00:25 Saatepea
00:00:48 Neeme Raud (stj, subt) stand põlevkivikaevanduses kiiver peas - Eestil ei ole kulda, kuid meil on miskit, mis muudab meid riigiks, kelle kogemused on maailma jaoks üha suurema väärtusega. Meil on põlevkivi
00:00:57 Kate: põlevkivikaevandus Narva lähistel. KT Neeme Raud - sedasama, mida siin Narva lähistel kaevandatakse ja millest toodetav on maailma jaoks kulla väärtusega energia
00:01:03 Põlevkivikaevandus, kiire montaaž. Põlevkivi veereb mäest alla. KT Neeme Raud - lihtsalt lahti seletades on põlevkivi kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et tõepoolest põleb
00:01:19 INT Väino Puura, geoloog, emeriitprofessor, Enefiti nõunik (subt)- tekkinud on ta merepõhjas või järvepõhjas vetikaterikka muda settimisel basseini põhja, kus mineraalseid aineid ei ole liiga palju, et see hoopis ära summutaks
00:01:32 kate: põlevkivikaevandus. Põlevkivi kaevanadamine, kaader neljaks. KT INT Väino Puura - põlevkivi on kehva tuharikka kivisöe vaesem vend, ta on veel tuharikkam, temas on orgaanilise aine, mis annab talle energeetilise potentsiaali, sisaldus veel väiksem ja seetõttu ta on raske kütus, raske toore
00:01:59 Põlevkivikaevandus. Põlevkivi kaevandamine. KT Neeme Raud - seda põlevat kivi, mida inimesed on kasutanud juba ürgajast peale, leidub paljudes maailma paikades. Suuremates, majanduslikult arvestavates kogustes 33-l maal. Laiemalt hakati põlevkivi maailmas kasutama 19. saj keskel tööstusrevolutsiooni ajal, esmalt Parntsumaal ning siis ka Šoti- ja Saksamaal
00:02:31 Arhiiv: kroonikakaadrid põlevkivikaevandamine erinevatel aegadel. KT Neeme Raud - et põlevkivist saab toota ka õli, siis valmistati sellest juba tollal peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. eestis pärinevad esimesed teated põlevkivi kaevandamisest samuti 1870-ndatest aastatest. Esimene kaevandus oli Kukruse mõisa naabruses, siit ka maavara eestikeelne nimi - kukersiit. Tööstuslik kaevandamine algas Eestis I maailmasõja ajal, kui Venemaal valitses kütusepuudus. Põlevkivitööstus arendati Eestis täielikult välja esimese iseseisvumise ajal. Pärast II maailmasõda kadus peaaegu kogu maailmas huvi põlevkivi vastu. Põlevkivitööstus on töömahukas. Kütuse saamiseks tuleb läbi töödelda palju kivi ja suur osa sellest jääb jäägina alles. Ning mis peamine, nafta näol oli maailmal olemas tunduvalt odavam kütus, mida sai täielikult ära kasutada. Aktiivselt jäid põlevkiviga tegelema vaid 2 maad - Hiina ja ENSV
00:03:31 Arhiiv: ENSV põlevkivitehas, inimesed ruttavad tööle, põlevkivikaevandus nõukoduse ajal. Põlevkivitööstus. KT Neeme Raud - nõuk. ajal sai Eestist kogu maailma suurim põlevkivikaevandaja, tippaasta oli 1980, mil maailmas kaevandati põlevkivi kokku 47 mlj tonni, sellest 31 mlj Eestis
00:03:43 Arhiiv: Põlevkivi uurimine laboris. KT Neeme Raud - samaaegselt arenes ka põlevkivi teaduslik uurimine
00:03:47 VIDEO: Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituut välispl-d
00:03:51 põlevkivi uurimise labor. KT Neeme Raud küsib - olete väga pikka aega põlevkivi alal siin tööd teinud Ida-Virumaal, ka maailma kontekstis
00:04:06 INT Helle Riisalu, vanemteadur, TTÜ Kohtla-Järve Kolledži labor (subt) - jah, sest labori ajalugu ulatub üle 50 aasta ja tagasi 1958 juunisse
00:04:15 Kate: põlevkivi uurimise labor, töö laboris. KT INT Helje Riisalu - kui Naftakeemia ministeeriumi ministri määrusega põlevkivi teadusliku uurimise instituut asutati. Tegelikult on nad veel pikemad kui meie instituut, sest põlevkivi uuringutega alustati Eestis juba enne sõda, olid väga arvestatavad inimesed, kes sellega tegelesid
00:04:25 Arvutifiktisoon - Enefit tehase ehitamine (kiirendusega). KT Neeme Raud - see siin teie selja taga on Eesti õlitööstuse tulevik. KT INT Igor Kond - kindlasti, võime uhkelt öelda ja siin on esimene tehas, mis me ehitame
00:04:43 INT Hilje Riisalu - põlevkivi on olnud Eesti üks tunnuslauseid, tunnusmärke ja mida on meile ka soovitatud edasi arendada väga tugevalt, et
00:04:51 Kate: põlevkivi uurimise labor, katseklaasid. KT INT Helje Riisalu - siin on meil võimalus leida oma nišš ja leida just see meile eriomane kompetents ja seda edasi arendada, mida mujal maailmas on vähe
00:05:05 Arhiiv:(m-v) põlevkivi plahvatus kaevanduses. Kohtla-Järve põlevkivikaevandus. Põlevkiviteahs, inimesed vabrikus (efekt) .KT Neeme Raud - 1947 hakati Kohtla-Järvel tootma põlevkivigaasi, millega varustati Leningradi ja hiljem ka Tallinna. 1950-ndate lõpul hakati põlevkivi kasutama elektrienergeetikas. Narva ehitatud Balti soojuselektrijaam hakkas voolu andma 1959. 10 aastat hiljem läks Narva lähistel käiku teinegi põlevkivil töötav hiigelelektrijaam - Eesti Elektrijaam, mis on seni omalaadsete seas maailma suurim
00:05:32 VIDEO: Eesti Elektrijaam välispl-d ja sisepl-d
00:05:50 Eesti Elektrijaam sisepl-d KT Neeme Raud - see on maailma suurima põlevkivil põhinev elektrijaam
00:06:00 INT Andres Kurling, riskiinsener, Eesti Energia (subt) - Eesti Elektrijaam on kõige suurem, suuruselt teine on Balti Elektrijaam
00:06:06 Eesti Elektrijaam välispl-d. KT INT Andres Kurling - tema projektvõimsus on 1615 MW ja sellega suudame varustada kogu Eesti elektri tarbimise
00:06:24 Eesti Elektrijaam sisepl-d ja välispl-d. KT Neeme Raud - põlevkivist õli tootmise vallas oli oluline aasta 1980, mil otse Eesti Elektrijaama kõrval pandi tööle esimene uus õlisüsteem nimega Enefit. Nimi ise on kombinatsioon sõnadest energy ja fit, eesti keelde tõlkides - sobivad energialahendused
00:06:47 Enefiti lipud õlitehase ees. KT Neeme Raud - uued seadmed ei olnud nii edukad kui loodeti ja aja jooksul on neist 70% välja vahetatud. Õli tootmine Enefitis põhineb kivi kuumutamisel- utmisel
00:07:00 Arvutigraafika: Enefit põlevkivist õli tootmise skeem. KT INT Väino Puura - utmine on põlevkivi kuumutamine mitte 500-700 nii nagu tavaline madalatemperatuurine põletamine, vaid 300,400-kuni 500 kraadini kinnises retordis, kinnises torus, ilma õhu juurdevooluta ja sellistes tingimustes see põlevkivi hakkab välja ajama õli ja gaasi. Need püütakse kinni torustikesse ja
00:07:33 INT Väino Puura (subt) - ja lähevad poolproduktide... Utmine on loodusliku protsessi tehniline analüüs. Kui põlevkivi läheks naftatekke sügavusele, kes temperatuur on 400-500 kraadi, siis temast tuleb välja õli ja gaas,, mis moodustab looduses - kõik need gaasimaardlad ja õlimaardlad. Nad on täitsa poolvennad selles mõttes, et loodus teeb ühe ja teisel on vaja kunstlikku viljastamist. Utmine ongi nagu tehniline analoog looduslikule õli eraldamisele
00:08:14 Põlevkivi laual, arvutiekraanil põlevkivi töötlemine. Enefit tehas välispl-d. KT Neeme Raud - teadlased püüavad küll leida küll põlevkivi maapealse kuumutamise kõrvale teisigi lahendusi, kuidas õli saada, näiteks utmist ilma kaevandamiseta. Maa all tuleks selleks luua kõrgetemperatuuriline keskkond, et kivist hakkaks õli välja imbuma. Seni seda lahendust veel rakendatud ei ole. Küll on jätkunud maapelase tehnoloogia arendamine
00:08:44 Neeme Raud stand Enefit tehase raudtrepil - praegu töötavas tehases kasutatakse kahte seadet, mille nimi on Enefit 140, mis tähendab, et igas tunnis töödeldakse siin ümber 140 tonni põlevkivi. Siia kõrvale kerkib uus tehas, mida hakatakse seadistama ja tööks ette valmistama tuleval aastal ja see tuleb poole võimsam ja siit ka selle keskmes oleva seadme poole võimsam nimi Enefit 280
00:09:05 Enefit uue tehase ehitus. Põlevkivitehas üpl. KT Neeme Raud - Enefiti uus ja võimsam verisoon valmis koostöös Soome-Saksa insenerifirmaga Outotec, mis on maailma üks juhtivaid ettevõtteid maavarade ja metallide töötlemise tehnoloogia valdkonnas. Ning taas, nagu ka teistegi Eesti põlvkivitööstuse harude puhul, kasutatakse uuest Enefitist rääkides üsna sageli sõna unikaalne
00:09:33 INT Indrek Aarna, teadus- ja arendustegevuse osakonna juhataja, eesti Energia (subt) - maailmas on üldse väga vähe põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid. Tööstuslikult on rakendatud ainult 4 tehnoloogiat. Enefit-tehnoloogia nendets on üks kahest, mis suudab töödelda peenikest põlevkivi
00:09:47 Kate: Põlevkivitehas välispl. Põlevkivitehas. Põlevkivi kaubarongi vagunites. Põlevkivitehas. Põlevkivi liinil. KT Indrek Aarma - kõik ülejäänud töötlevad suure tükisuurusega põlevkivi. Teistel tehnoloogiatel põlevkivi jääb jäätmeks, nad ei suuda seda töödelda. Enefit-tehnoloogia suudab kogu põlevkivi ära kasutada ja sellest õli toota. Teiseks eeliseks on see, et meie tehnoloogia energeetiline efektiivsus on oluliselt kõrgem ehk me suudam välja võtta kivist lisaks õlile ka kogu energia
00:10:19 Arvutigraafika: põlevkivist õli tootmine (utmine). KT Indrek Aarna - meie uus tehnoloogia toodab ka elektrit lisaks õlile ja ka gaasi. 00:10:29 KT Neeme Raud - uue Enefiti puhul on veel üks oluline aspekt, selle tunduvalt suurem keskkonnasõbralikkus võrreldeks varasemate põlevkivi töötlemisviisidega
00:10:36 Arhiiv: põlevkivitehas nõukogude ajal. Mahajäetud kaevanduse tänapäeval. KT Neeme Raud - aga kui Kirde-Eestis asuvale põlevkivitööstusele mõtleme, tulevad ikkagi silme ette sealsed suured tuhamäed ja kaevandustest loodusesse maha jäänud märgid. Need on meenutused nõukogudeaegsest lähenemisest, mil loodus pidi olem inimese huvidele alluv ressurss. Vähem teame siiski ehk seda, et viimase 20 aasta jooksul on põlevkivituhale asutud otsima uusi kasutusteid, kunagisi kaevandusi haljastatakse, elututele tühermaadele püütakse elu tagasi tuua
00:11:10 Arhiiv: Põlevkivitööstus nõuk. ajal. KT INT Väino Puura - milline oli põlevkivitööstus omal ajal oma pigi ja mustade mägedega ja reostusega
00:11:12 INT Väino Puura (subt) - nüüd teame, et Purtse jõkke on lõhe tagasi tulnud. Keskkonnahoidlik suund imponeerib kõikidele ja lõpiks ikkagi majanduslik kasulikkus
00:11:35 arvutigraafika: põlevkivist õli tootmine. Outotec teeviit KT Neeme Raud - tõsine rõhuasetus keskkonnasäästlikkusele on oluline osa uuest Enefitist, kuid aastakümnetega juurdunud arvamusi põlevkivitööstuse kohta on üsna raske hajutada. 00:11:49 KT INT Indrek Aarna - esimeseks sammuks, et muuta neid müüte, et põlevkivist õli tootmine on keskkonnaohtlik, on just meie esimese tehase käivitamine Eestis ehk siis Enefit 280 käivitamine järgmisel aastal
00:12:04 Enefit 280 tehase ehitamine KT INT Indrek Aarna- ja sellega me peaks tõestama, et põlevkiviõli on võimalik keskkonnaohutult. Meie hinnangul õhuemissioonid ei ole mingi probleem meie uue tehnoloogia korral
00:12:16 INT Indrek Aarna - tahket jääki ehk tuhka on võimalik taaskasutada ehitustööstuses ja teedeehituses ja ainukeseks probleemiks meie tehnoloogia korral on see, et on kõtged CO2 emissioonid
00:12:40 Kate: Enefit tehas, sisepl-d, töötajad. - KT INT Indrek Aarna - võrreldes nafta pumpamisega, aga ka CO2 emissioon on võimalik tulevikutehnoloogiatega vähendada kui CO2 kinni püütakse kui see ladestatakse
00:12:55 arvutigraafika: põlevkivist õli tootmine. Enefit tehas välispl. KT Indrek Aarna - see loomulikult teeb selle õlitootmise kallimaks, aga sellised võimaluse teorteetiliselt on olemas, CO2 on võimalik korstnast kinni püüda ja ladestada
00:13:09 Põlevkivitehas välispl-d, sisepl-d, põlevkivi liinil. Tehase juhtimissüsteem arvutites. KT Neeme Raud - Seda, et Enefit on täiesti puhas tehnoloogia, muidugi öelda ei saa. Põlevkivitööstus oma mahtudega ei saa ju kunagi selliseks nagu päikese- või tuuleenergia püüdmine, kuid Enefit 280 on kahtlemata puhtam tehnoloogia kui selle varasem versioon, on uute seadmete loojad veendunud ja kindlasti ohutum kui mõned teised kütuse ammutamise viisid
00:13:23 Põlevkivitehase sisepl-d, juhtimine.
00:13:32 INT Indrek Aarna - võrreldes teiste põlevkiviõlitehnoloogiatega on see oluliselt puhtam tehnoloogia ja need riskid, mis on seotud mafta pumpamisega süvamerest nagu nägime Ammerikas,
00:13:42 Kate: nafta pumpamine merest. Nafta platvorm meres üpl. KT Indrek Aarna - siis selliseid katastroofilisi riske põlevkivi tootmisel ei ole
00:13:53 Nafta platvorm meres
00:13:54 INT Indrek Aarna - meil on tootmine lokaalne, suhteliselt väikese mahuga ja katastroofilisi tagajärgi sellise tootmise kõrval on raske ette näha
00:14:04 Enefit lipud ethase ees lehvimas. Enefit tehas välipl, sisepl-d. Põlevkivi uurimise labor. KT Neeme Raud - Enefiti omanik Eesti Energia loodab, et uus tehnoloogia aitab Eesti energiatööstuse peatselt pöörata täiesti uue lehe. 00:14:13 KT INT Harri Mikk - põlevkivis peituvad vedelkütuse varud on erinevatel hinnangutel
00:14:18 INT Harri Mikk, kütuse ärivaldkonn juht, Eesti Energia (subt) - erinevatel hinnagutel 2-4 korda nii suured kui vedelal kujul maapinnas leiduv nafta
00:14:43 INT Igor Kond, juhatuse esimees, Eesti Energia Õlitööstus (subt)- see on esimene samm ehitada siin narva kandis uue õlitööstuse, mis toodab päris palju õli
00:14:54 Kate: uue Eneft tehase ehitus (kiirendusega)KT Igor Kond - järgmise 5 aasta jooksul meie ehitaks veel vähemalt 2 tehast, meie plaan on toota peaagu miljon tonni
00:15:08 INT Igor Kont - ..vedelkütuseid siin territooriumil
00:15:11 Põlevkiviõli uurimise labor. Uue Enefit tehase ehitus (kiirenduseg) KT Neeme Raud - põlevkiviõli kasutatakse praegu laevakütuse lisandina ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. Uued, Narva lähistele kerkivad põlevkiviõlitehased peavad andma ka võimaluse toota juba 5 aasta pärast Eestis ka autokütust. 00:15:25 KT INT - me tahame aastal 2016
00:15:28 INR Harri Mikk - Eestis toota mootoridiislit, mida saab kasutada auto mootoris, müüa kohalikus tanklas, tahame toota kerget kütteõli
00:15:41 Kate: katseklaasi põlevkiviõli uurimse laboris. KT Harri Mikk - ja toota toorbensiini, mida saaksime müüa regiooni rafineerimistehastele. Räägime täna mahust vähemalt 20 000 barrelit päevas
00:15:50 INT Harri Mikk - aastas teeb see u miljon toni põlevkivi vedelkütust
00:15:56 Kate: Põlevkiviõli tootmise tehas välispl-d. KT Harri Mikk - mis jaguned diisli kütteõli ja bensiini vahel, ka elektrienergia. N. Raud - täiesti energiasõltumatuks Eestit ei muuda? Harri Mikk - muudab ikka. Meie tooted ei ole täpselt sama, mida iga päev Eestis tarbitakse, me toodaksime rohkem diislit
00:16:18 INT Harri Mikk - kui Eestis tarbitakse ja vähem bensiini, aga suures joones Eesti majanduslikus mõttes varustab Eesti ennast vedelkütustega ise ära. Ja isegi kui me mõningaid naftatooteid impordime, siis samas teisi ekspordime, siis majanduse seisukohalt on sellel tasakaalustav efekt
00:16:41 Kate: Shell logo, tankla välismaal. KT Harri Mikk - peame arvestama, et oluline osa väliskaubanduse defitsiidist pärineb nafta toorainete impordist
00:16:47 Kate: nafta pumpamine liivarannas (Araabia)
00:16:50 Kate: naftaplatvorm meres. KT Harri Mikkk - Eesti majandus on väga haavatav kui nafta hinnad tõusevad väga kõrgele
00:16:58 INT Harri Mikk - kui me omame oma naftatööstust, siis see kaob ära. enne sõda Eestis oli oma naftatööstus, ta täiesti toimis, autod sõitsid Eestis toodetud bensiiniga, selles pole midagi utoopilist, see on tehtav, see ei ole lihtne
00:17:14 Põlevkiviõlitehas välispl-d Narva lähistel, põlevkiviauto sõidab teel. Põlevkivikaevandus. KT Neeme Raud - viimastel aastatel on Eesti põlevkivitööstusele tekkinud veel üks uus dimensioon üha elavam rahvusvaheline huvi Eesti kogemuste vastu. 00:17:30 KT Väino Puura - meie põlevkivi teaduslik tehnoloogiline tase on selline
00:17:39 INT Väino Puura - et see on tekitanud huvi ja eelkõige nende riikide poolt, kes ise tahavad seda edasi arendada
00:17:44 TTÜ Põlevkivi Instituut sisepl-d. Mees arvuti taga. Põlevkivi uurimise labor. KT Neeme Raud põlevkivi uuel tõusmisel maailma energiatööstuse huviorbiiti on tegelikult üsna lihtne selgitus - nafta hinna pidev kasv. 00:17:56 KT INT põlevkivi kasutamine on alati olnud seotud nafta hinna tõusuga maailmas. eelmine buumiaeg põlevkivitehnoloogiate arendamisel oli 1970-1980-ndatel aastatel
00:18:13 INT Indrek Aarna (subt) - kui naftahinnad kerkisid lakke ja siis arendati seda tehnoloogiat ja pärast, kui naftahinnad jälle alla kukkusid, siis õli tootmine põlevkivist ei olnud enam tasuv
00:18:25 Kate: TTÜ Põlevkivi Instituudi labor. Põlevkivi (kivim)KT Indrek Aarna - ka tänaste naftahindade juures on selgelt kasulik põlevkivist õli toota.
00:18:37 INT Indrek Aarna - tuleviku prognoosid on, et naftahind ei lange
00:18:40 Jordaania, Amman, autosõit kõrbes. KT Neeme Raud - esimene välisriik , kes Eesti poole pöördus, oli Jordaania. 5 aasta tagasi sai eesti Energia Ammanist kutse osaleda konkursil sealse põlevkivitööstuse väljaarendamiseks
00:19:13 Põlevkivikaevandus Jordaanias, araablased. KT INT Andres Anijalg - Jordaania on selles mõttes Eestiga sarnane riik, kohalikku energiaküllast maavara seal ei leidu, ainuke on põlevkivi
00:19:19 INT Andres Anijalg, Jordaania arendusprojekti juht, Eesti Energia (subt) - nad on täiesti energiasõltuvad, nende huvi on energiasõltuvust vähendada ja seetõttu kuulutati välja hange
00:19:27 Kate: Eesti Energia Jordaania projekt, põlevkivikaevandus. KT Andres Anijalg - meie olime üks mitmest ettevõttest, kes hankes osales 2006 suvel ja osutusime ühest komest ettevõttest, kes välja valiti
00:19:40 Eesti Energia Jordaania projekt, põlevkivikaevandus. KT Neme Raud - Jordaanias ei läinud esmalt kõik ni ladusalt kui loodeti. Esimene maardla, kust kivi kaevandama taheti hakata, ei osutunud kõige sobilikumaks, nüüd tehakse tööd teise maardla uurimisel
00:19:55 Põlevkivi lõikamine ketassaega
00:20:01 INT Reili Pärnasalu, geoloog, Eesti Energia (subt) - hetkel on meil käimas uuringuprogramm, mille raames teostame puurimistöid, geofüüsikalisi töid
00:20:20 Kate: Eesti Energia Jordaanias, põlevkiivimaardla uuringud. KT INT Reili Pärnasalu - hüdrogeoloogilisi uurimustöid ja ka tehnilisi proovivõtteid. Siin alal on uurimustöid tehtud ka varem, kuid see kavliteet polnu piisav. Nüüdsete uuringute järel saime teada, et tulekivi on paksem kui eeldasime
00:20:42 Jordaanlased põlevkivimaardlas uurimustöid teostamas. KT Neeme Raud - jordaanlased panevad Eesti abil toimuvale põlevkiviõli- ja elektritööstuse arendamiseele suuri lootusi. Põlevkivi, nende suurima loodusressursi kasutuselevõtt tagaks neile sõltumatuse naabritest
00:20:53 põlevkivimaardla uurimustööd Jordaanias. KT INT Dr Bassam E. Kakish (ingl k, tlgsubt+) - Jordaania on maailma veevaesem riik. Me impordime peaaegu kõik väljastpoolt. Meie kütus tuleb väljast
00:21:01 INT Dr Bassam E. Kakish, projektijuht, Oil Shale Energy of Jordan (subt) (ing k, tlgsubt+) - Jordaania on väikeriik - ainult 89 000 km2, aga meil on ühed maailma suurimad põlevkivivarud, u 5.-6. suuruselt.
00:21:20 Kate: põlevkiviuuringud Jordaanias. KT INT (ingl k, tlgsubt+) - avaldan suurt tänu Eesti valitsusele ja eesti tööstusele, keda esindab Eesti Energia
00:21:32 INT Dr Khaled Toukan, energeetika- ja maavarade minister, Jordaania Kuningriik (subt) (ing, k, tlgsubt+) - et juhivad ja arendavad projekti, mis aitab kindlasti Jordaanial püsima jääda ja vähendab sõltumist välisriikidest imporditavast energiast
00:21:49 Kate: põlevkiviuuringud Jordaanias KT INT Dr Khaled Toukan (ingl k, tlgsubt+) - eriti teadmiste jagamise eest jordaania teadlastele, töösturitele ja kodanikele. Projekt edeneb, et saavutada Jordaania strateegiline sõltumatus. 00:22:07 KT INT Dr Bassam E. KakishKui (ing. k, tlgsubt+) suudame olla sõltumatud energia võtmes, suudame tagada ka oma vee. See muudab palju, annab kindluse homseks. Energia - see on kõik
00:22:23 Ameerika Ühendriigid, Utah osariik, mäed. KT Neeme Raud - sel aastal viis Eesti Energia Eesti lipu ka USA-sse
00:22:36 Neeme Raud stand mäetipus paneb väikese eesti lipu maa sisse - siin ta nüüd on - Eesti territoorium USA-s
00:22:45 Utah osariik USA-s, Eesti Energia poolt ostetud maatükk. Lehmad tühermaal. Gary Aho autoroolis. Valge Jõgi. KT Neeme Raud - Utah osariigis osteti ära suur tükk metsikut Läänt, maa, kus on hinnanguliset 3,1 miljardit tonni põlevkivi, milles sisalduva õli kogus ulatub 2,1 miljardi barrelini. Neil aladel hoiab kohapeal silma peal geoloog Gary Aho, kes on seda White River'i (Valge jõe) nime kandvat maardlat uurinud alates 1974. 00:23:09 kT iNT Garu Aho (ingl k, tögsubt+) - kui nafta hind maailmaturul langes, peatasid nad selle projekti 1985 ja see paik jäeti maha
00:23:15 Enefit piirkond USA-s, Utah's. Gary Aho ja Neem Raud endses põlevkivimaardlas. Autotee Utah tühermaal, kaevanduse skeem. KT Neem Raud - Aho sõnul kulutasid naftahiiud 11 aasat kestnud põlevkivitööstuse ettevalmistamise käigus 300 milj dollarit, et rajada neile aladele kogu infrastruktuur - sõiduteed, sild, administratiivhoone, tuua siia elekter. Mis peamine - ehitada siia kaevandus. Nüüd on vaja eestlastel kogu see 26 aastat tagasi peatunud eluga piirkond taas äratada
00:23:40 Neeme Raud vanas põlevkivimaardlas Utah 's Maardla üpl-d. KT INT Greg Bell (ing, k, tlgsubt+) - meil on tuhutud põlevkivivarud. Probleemiks on olnud nende kasutuselevõtt. Seni ei leidnud me selleks vajalikku protsessi. Eesti ja ta energiafirma on nüüd siia toonud protsessi
00:23:51 INT Greg Bell, Utah kumernerletnant (subt) (ingl k, tlgsubt+) - ...mida on nende sõnul kasutatud umbes 80 aastat. Nad on reaalsed tegijad, kelle sarnaseid siin varem pole olnud
00:24:05 Utah põlevkivitööstuse hoone. Utah põlevkivipiirkond tõhermaal. Ameerika lipp selle ees lehvimas. Gary Aho ja Neeme Raud Enefiti territooriumil. KT Neeme Raud - kubernerleitnandi sõnul mõistetakse Utah's, et põlevkivitööstus ei ole just puhas tööstus. Põlevkivi töötlemise järel jääb alles palju jääki. Kuid et Utah seni puutumatu looduse keskel hakkavad varsti seisma hiiglaslikud tuhamäed, Greg Bell ei usu. 00:24:20 KT Greg Bell INT (ing, k, tlgsubt+) - nõuame, et põlevkivitööstuse arenamine toimuks keskkonnasõbralikul viisil
00:24:25 INT Greg Bell (subt) (ing k, tlgsubt+) - meil on ranged seadused nii Utah osariigi kui ka föderaaltasandil, seega, töötlemisest jäävast jäägist saab suur küsimus. Õli saamiseks kasutatakse suurtes kogustes kivi ja sellest jääv jääk iseenesest ei kao. Peame leidma selle kasutamiseks ärilis lahendusi
00:24:48 Põlevikivipiirkond Utah's. Autosõit Utah's. KT Neeme Raud - Eesti Energia poolt Utah projekti juhtiv noor ameeriklanna on ülikoolidiplomi järgi just keskkonnapoliitika ekspert. 00:24:59 KT INT (ingl, k, tlgsubt+) - üks suuremaid tõkked, mis ületada tuleb, on
00:25:02 INT Rikki Lauren Hrenko, USA arendusprojekti juht, Eesti Energia (subt) (ingl k, tlgsubt+) - ..on inimeste harimine ja informeerimine selles, mida põlevkivitööstus endast tegelikult kujutab ja mida nad võivad oodata keskkonna, vee kasutamise alal
00:25:11 Kate: Utah põlevkivipiirkond KT INT Rikki Lauren Hrenko (ingl k, tlgsubt+) - oluline on rõhutada, et tegemist on kohaliku ressursiga energia julgeoleku vallas. Me loomulikult püüame tööstust nii puhta ja tõhusana kui võimalik
00:25:28 INT Rikki Lauren Hrenko (subt) (ingl k, tlgsubt+) - peame olema siiski realistid - et mida energiatööstus, kaevandamine, petro-keemia tööstus endats siiski kujutab. Tegu pole taastuvenergiaga, kuid seda tööstust saab arendada puhtalt ja tõhusalt
00:25:40 Kate: Utah põlevkivipiirkond. KT INT Rikki Lauren Hrenko (ingl k, tlgsubt+) - võrreldes teiste kaevandustega ei ole see kindlasti saastavam. 00:25:50 KT Neeme Raud - selle Utah maakonna juhid, kus Enefiti kaevandus ja õlikombinaat hakkavad asuma, tegelikult selgitustööd ei vaja. Nende jaoks on oluline kohalike energiaressursside arendamine. Kuid selgitustööd põlevkivi kohta on kindlasti vaja teha USA pealinnas Washingtonis
00:26:07 Washington. Valtsushoone. KT Neeme Raud - ...kus vaatamata juttudele vajadusest muuta Ameerika energia alal muust maailmast sõltumatumaks, põlevkivile tegelikult olulist tähelepanu ei pöörata. 00:26:18 KT INT Darleen Burns (ingl k, tlgsubt+) - see on meie jaoks USA-s väga uus tehnoloogia ja meie juhtide harimine selle väärtusest
00:26:19 INT Darleen Burns, Uintahi maakonna vanem (subt) (ingl k, tlgsubt+) - ...saab üheks valdkonnaks, millega tegeleda. Seda tuleb teha Washingtonis, mitte siin kohapeal.
00:26:35 Kate: põlevkivipiirkond Utah-s. Enefit logo traataial. KT INT Darleen Burns (ingl k, tlgsubt+) - et juhid Washingtonis saaksid sellest tehnoloogiast paremini aru. 00:26:39 KT Neeme Raud - 2017-ndaks aastaks tuleb kaevandusala Eesti Energiale üürile andnud USA föderaalvõimudele tõestada kogu projekti tõhusust
00:26:50 Washington, valitsushoone, tänav, Põlevkivipiirkond Utah's, Jordaanias, põlevkivi spl, põlevkivi uurimise labor. KT Neeme Raud - 2019-2020 loodetakse aga Utah's tootma hakata kuni 50 000 barrelit õli päevas. Erinevates maailma piirkondades põlevkivitööstuse rajamine nõuab ka Enefiti kohandamist kohalikele oludele. Viimased 1,5 aasta ongi Eesti Energia insenerid ja teadlased uurinud, kuidas Enefit kõige tõhusamalt eri paigus tööle seada
00:27:13 Põlevkivi uurimine arvutis. Põlevkivi (kamakas) KT INT - iga põlevkivi on oma omadustelt erinev ja see tehas tuleb projekteerida selle vastava põlevkivi tarvis
00:27:22 INT Indrek Aarna (subt) - ei saa võtta Eesti tehast ja lihtsalt kopeerida seda igale poole maailmas. Tehnoloogia tuleb arendada vastava pülevkivi jaoks. Enne tehase ehitamist on väga pikk arendusfaas - 3-4 aastat
00:27:39 Kate: põlevkiviproovid purkides. KT Indrek Aarna - et see tehas paberil valmis saaks projekteeritud ja peale seda saab alles ehitama hakata
00:27:48 Uue Enefiti ehitus (arvutifiktsioon, kiirendusega). KT Neeme Raud - lähiaastad peavad näitama, kas Enefitist saab Eesti Nokia - meie uus kaubamärk maailmas. eeldused selleks on Eesti Energia hinnangul olemas. 00:27:57 KT INT Indrek Aarna - kui suudame oma esimeste tehastega tõestada, et see tehnoloogia töötab
00:28:02 INT Indrek Aarna - ..ja on keskkonnale ohutu, siis on kindlasti väga suured perspektiivid neid tehaseid ehitada kõikjale maailmas, kus põlevkivi leidub
00:28:11 Enefit põlevkiviõli tootmise skeem arvutiekraanil, mees vaatab seda. Enefit tehas. Kiivritega töötajad. KT INT Harri Mikk - tänu sellele, et meil on see kogemus, me oleme proovinud erinevaid tehnoloogiaid, meil on olemas inimesed, kes teahstest töötavad
00:28:22 INT Harri Mikk (subt) - ...see annab olulise konkurentsi eelise ükskõik millise teise maailma suure ja tugeva vastu, et olla edukas põlevkivi kasutuseele võtmisel, põlevkivist nafta tootmisel
00:28:31 INT Sandor Liive, juhatuse esimees, Eesti Energia (subt) - Eesti üks probleem ongi see, et liiga paljudel inimestel on liiga vähe ambitsiooni. See võib tunduda mõnele suurusehullustusena, kuid kui vaatame reaalselt seda kogemust mis meil on, kui räägime inimestega, kes
00:28:49 Kate: põlevkiviõlitootmise tehas välispl. KT INT Sandor Liive - kes põlevkivivaldkonnas toimetavad, siis meie kogemust ja reaalset töötavat tööstust ja meie tänaseid plaane hindavad väga kõrgelt
00:28:56 Jordaania, Amman, põlevkivipiirkond, päike loojub merre. KT Neeme Raud - Eesti Energia juhi sõnul tulebki Enefiti maailmaviimist vaadata kui Eesti kogemuste ja tehnoloogia müüki. Ja kindlasti mitte kui eesti rahadega toimuvat õnnemängu. 00:29:07 KT INT Sandor Liive - Eesti Energia investeerib oma raha
00:29:12 INT Sandor Liive - nö füüsiliselt kui ehitame metallist ja betoonvundamendiga tehaseid Eestisse. Aga USA-s ja Jordaanias loome eelduse oma tehnoloogia müügiks
00:29:22 Kate: põlevkivipiirkond. KT Sandor Liive - neid samme teeme samm-sammult ja loomulikult anname aru seda, et meie roll välisprojektide juures
00:29:31 INT Sandor Liive - Jordaania ja USA puhul on arendajaroll ja oma tehnoloogia müüja roll. Me ei ole see investor, kes suudab selle tööstuse üksinda üles ehitada
00:29:45 Põlevkivitehas Eestis sisepl, välispl
00:30:04 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:30:15 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:30:27 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:30:33 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0016_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_POLEVKIVITEHNOLOO.MXF
Indeks: 2011-002880-0016
Kestus: 00:30:33
Registreerimise kuupäev: 01.05.2011
Registreerimise aeg*: 2011-05-01 23:31:25
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse