ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Mart Saarma ja aju uurimine

Saada link

Media

Kirjeldus

Inimese aju kõige olulisemaks ülesandeks on vastu võtta, analüüsida, säilitada ja saata edasi signaale. Sellel põhineb meie mälu ja mõtlemine. Vananedes hakkavad närvirakkude vahelised seosed katkema ja känguvad. Täna osatakse Parkinsoni, Alzheimeri ja Huntingtoni tõve kulgu vaid leevendada. Aga üks maailma tippteadlasi, akadeemik Mart Saarma ja tema töörühm on kaasaegset bio- ja geenitehnoloogiat kasutades avastanud valgud, mis võivad viia suure läbimurdeni - Parkinsoni tõve ravimi leiutamiseni. Autor ja produtsent Ene-Maris Tali, režissöör Tarvo Mölder, saatejuht Neeme Raud, toimetaja Marika Kaasik. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 1
Kestus: 00:27:35
Indeks: 2011-002880-0001
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 15.01.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 VIDEO: INT Mart Saarma (Tartu Toomemäel) - Toomemäe toob mõtted varajasest lapsepõlvest, olen Tartus sündinud ja kasvanud, elanud Tähtvere linnaosas
00:00:10 Kate: Tartu Inglisild (sügis), tõmme alla teele, inimesed jalutavad, tiiter: Tartu, Toomemägi
00:00:18 Kate: Tartu Inglisild
00:00:20 Kate: vaade Inglisillalt tänavale
00:00:22 INT Mart Saarma - keskkooliajal mängisin innukalt korvpalli
00:00:26 Kate: Tartu Toomemägi
00:00:31 Kate: Mart Saarma ja jalutavad Toomemäel
00:00:38 Kate: noored Toomemäel
00:00:39 Kate: Mart Saarma jalutab Toomemäel
00:00:43 INT Mart Saarma
00:00:48 Kate: Mart Saarma jalutab Toomemäel
00:00:50 Saatepea: Püramiidi tipus
00:01:13 Ameerika Ühendriigid, New York (subt), tänavapl-d, inimesed, liiklus (efektiga, kiirendusega). 00:01:20 KT Neeme Raud - nooruses me ei mõtle sageli sellele, kuidas meie aju töötab, sest kõik funktsioneerib normaalselt
00:01:25 Neeme Raud (stj, subt) stand New Yorki tänaval - mida vanemaks saame ja mida enam tekib probleeme, seda enam tekib küsimusi, mis meie peas tegelikult toimub, paljudele neist küsimustest oskab vastata Helsingis töötav Eesti tippteadlane molekulaarbioloog Mart Saarma
00:01:38 Helsingi, Helsingi Ülikooli Biokeskus välispl-d
00:01:46 Mart Saarma kõnnib Helsingi Ülikooli Biokeskuse ruumides, laboris 00:01:48 KT INT Mart Saarma - minnes esimese kursuse tudengina Artur Linnu laboratooriumisse arstiteaduskonna bioloogilise keemia kateedris, oli väga oluline etapp minu elus
00:01:58 Mikroskoop spl
00:01:59 Mart Saarma vaatab mikroskoobiga
00:02:04 INT Mart Saarma, molekulaarbioloog, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (subt) - mõne aasta pärast, kui ma hakkasin aru saama , mis molekulaarbiloogia on ja mis teadus on - soov jätkata teadlasena süvenes. See on aasta-aastalt süvenenud
00:02:25 Helsingi Ülikooli Biokeskus välispl-d (efekt, kiirendusega)
00:02:33 Biokeskuse sisepl-d, molekulaarbioloog töötab laua taga spetsiaalse aparaadiga. KT INT Mart Saarma - paljudes maades juhtiv uurimistöö molekulaarbioloogia ja molekulaargeneetika erialal on toimunud ja toimub arstitaeduskonnas
00:02:45 Mikroskoop spl
00:02:49 Foto: (m-v) Mart Saarma lapsepõlves õe, venna ja emaga
00:02:52 Foto: (m-v) Mart Saarma lapsena isa, õe ja vennaga. Foto: (m-v) Mart Saarma kooli lõpetamisel perega
00:02:59 INT Mart Saarma - mõlemad vanemad olid arstitaeduskonnas õppejõud, sinna astumine tundus võimatuna
00:03:06 Tartu Ülikool välispl-d, tiiter: Tartu, Tartu Ülikool. KT Neeme Raud - kui M. Saarma 1960-ndatel aastatel Tartu Ülikooli biloogia-geograafia teaduskonda astus, oli geneetika kui teadusharu olematu, selles valdkonnas astuti alles esimesi samme
00:03:14 Foto: (m-v) Mart Saarma koolilõpetajana perega
00:03:22 INT Mart Saarma - Artur Lind uuris tol ajal ribosoomide, need on raku organellid, mid apalja silmaga ei näe, näeb ainult elektronmikroskoobis, need on väiksed kerakesed, kus rakkudes valk sünteesitakse - seal toimub selle geneetilise koodi tõlkimine ja seal sünnivad valgud. Artur Öind uuris nö tõlke masina struktuuri
00:03:52 Helsingi Ülikooli Biokeskus välispl (efekt)
00:03:54 Mart Saarma biokeskuse ruumides, laboris. KT Neeme Raud - tänaseks on Mart Saarma üks maailma juhtivaid molekulaarbiolooge, kelle uurimisobjekt on inimese kõige keerulisem organ - aju
00:04:01 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): Inimesed aju (aju osad liiguvad tervikuks), aju pöörleb
00:04:07 Inimese aju ja pealuu röngtenpilt
00:04:11 INT Mart Saarma (subt)
00:04:18 Fotod: (m-v) noor Mart Saarma töötamas. KT Neeme Raud - toonases NSVL-s ei olnud loodusteadused prioriteet, suurem osa teadlastest teenis sõjatööstuse huve, ainus võimalus eluteadustega tegelda, oli suunata pilk läände, reaalne võimalus avanes alles 20 aastat hiljem
00:04:34 INT Mart Saarma - 1982 oli võimalus veeta 6 kuud Šveitsis Friedrich Miescheri Intsituudis ja see oli minu teadusliku arengu ja iseseisvumise kohalt mulle kõige tähtsam periood
00:04:40 Foto: (m-v) noor Mart Saarma laboris töötamas
00:04:44 Fotod: noor Mart Saarma Šveitsis
00:04:49 Kate: Mart Saarma Helsingi Ülikooli Biokeskuses, laboris
00:05:05 INT Mart Saarma - Šveitsi rahvusvahelises uurimisinstituudis oli palju tippteadlasi üle maailma, uuriti aju, taimi, monoloogiat, iga nädal toimusid kõrgetasemelised loengud ja seminarid, õigupoolest oli mul juba varem tekkinud huvi aju uurimise suhtes, osalt selletõttu, et sellest nii vähe teati, teisalt ka sellepärast, et isa oli ja onupoeg Märt Saarma on sama eriala inimesed. Seal Šveitsis kohtusin esimest korda selliste aju uurijatega, kes kasutasid kõige moodsamaid meetodeid. Mulle sai selgeks 1970-ndate keskel, et seoses geenitehnoloogia tekkimisega on tekkinud haruldane võimalus kasutada neid meetodeid ka aju uurimiseks, hakata küsima ja lahendama selliseid ajuga seotuid probleeme, mida varem ei olnud võimalik lahendada.
00:06:16 Helsingi Ülikooli Biokeskus välispl-d, tiiter: Helsingi, Helsingi Ülikooli Biokeskus
00:06:27 Mart Saarma Biokeskuse ruumides. KT Neeme Raud - Helsingi Ülikooli Biokeskuses uurib Mart Saarma aju närvirakkude tegevust ja võimalusi, kuidas peatada nende kärbumist, seda enam, et uusi närvirakke meie ajus juurde ei teki
00:06:32 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): Inimese pealuu röngtenpilt, aju
00:06:45 Töö molekulaarbioloogia laboris. KT INT Mart Saarma - see, et uusi närvirakke juurde ei teki, päris õige enam ei ole
00:06:51 INT Mart Saarma - viimase 10-15 aasta jooksul on näidatud, et ajus kogu aeg tekib uusi närvirakke, eriti siis, kui aju natuke vigastatakse
00:07:02 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju (läheb osadest kokku). Aju koostisosad- 00:07:07 KT Mart Saarma - kui ajus toimub vigastus, kas uusi närvirakke tekib piisavalt, et asendada vigastatud närvirakud
00:07:24 Inimese aju pildid
00:07:26 INT Mart Saarma (subt) - enamike ajutraumade, krooniliste närvihaiguste - altzheimeri, parkinsoni puhul meie aju ei suuda genereerida piisavat hulka uusi närvirakke, et surnud või kahjustatud närvirakud asendada
00:07:47 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju
00:07:51 Ameerika Ühendriigid, New York (subt), tänavapl-d (efekt, kiirendusega). KT Neeme Raud - inimesed aju on kui rahvarohke tänav
00:07:57 Neeme Raud stand New Yorki tänaval - ajus sagib pidevalt tuhandeid närvirakke ja infotöötlemisvõime on uskumatu
00:08:00 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju
00:08:02 Kate: New Yorki tänav, rahvamass (efekt, kiirendusega)
00:08:04 Neeme Raud stand tänaval rahva sees - kujutage ette, et ma alustaksin vestlust 10000 inimesega minu ümber ja saaksin iga vestluse puhul ka aru, millest mulle räägitakse
00:08:10 inimesed New Yorki tänaval, rahvamass (efek, kiirendusega)
00:08:13 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju sagarad ja linnutee. KT INT Mart Saarma - inimese aju ja Linnutee võrdlus
00:08:31 Mart Saarma vaatab mikroskooopi
00:08:34 INT Mart Saarma - suur arv kontakte meie ajus võimaldab meil omada suurepärast mälu, võrdlus arvutiga
00:09:00 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju pöörleb
00:09:05 INT Mart Saarma - aju närvirakud suudavad vastu võtta signaali, säilitada, integreerida, moduleerida, ma arvan, et moduleerimise võime on üks olulisemaid, millel põhineb mälu ja mõtlemine
00:09:35 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): närvirakud inimese ajus. KT Neeme Raud - üksik närvirakk ei suuda kanda ega vahetada informatsiooni, selleks peavad nad omavahel kontakte moodustada, 00:09:42 KT INT Mart Saarma - kui närvirakud ei ole teinud kontakti teise rakuga, ei suuda oma funkstiooni täita
00:09:51 INT Mart Saarma - nad peavad tegema sünapsi, erilise organelli, seda võiks võrrelda suudlusega
00:09:58 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): närvirakud inimese ajus. KT Mart Saarma me teamejuba päris hästi, et info, mida närvirakud edasi annavad või mida nad säilitavad, toimub kahle viisil
00:10:12 INT Mart Saarma - kas keemiliste molekulidena või elektrilise signaalina
00:10:18 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju
00:10:26 INT Mart Saarma - mis juhtub vananedes või kui inimene haigestub parkinsoni või altzheimeri tõppe, siis hakkavad inimese ajus neuronid känguma ja degenereeruma
00:10:28 Kate: inimese aju (joonis)
00:10:41 INT Mart Saarma - näitab arvitiekraanil aju kahte poolkera, rohelisena on näidatud nn dopamiini neuronid, tänu millele inimene suudab koordineerida oma liigutusi, tänu nendele suudan ma kaardikepiga näidata
00:11:04 Kate: Parkinsoni tõppe haigestunud inimese aju
00:11:20 INT Mart Saarma - kui inimene, kes on haigestunud parkinsoni tõppe ja kes märkab esimesi kõrvalekaldeid, siis on neid dopamiini neureneid on järele jäänud väga vähe, u 70% neist on juba surnud
00:11:23 Kate: neuronid joonisel
00:11:34 INT Mart Saarma - mida tähendab, et neuronid känguvad, seda, et kui nad alguses teevad kontakte, siis kaovad kontaktid ära
00:11:36 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): aju võrgustik
00:11:40 INT Mart Saarmaa
00:11:43 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): aju. KT Neeme Raud - kui närvirakud kaotavad üksteisega kontakti, tekivad mitmesugused haigusnähud - halveneb koordinatsioon
00:11:49 New Yorki tänav õhtupimeduses, autod, tihe ristmik, rahvasportlased jooksmas, inimesed jalutavad pargis (ülalt pl, efekt, kiirendusega) KT. Neeme Raud - ...liigutused muutuvad aeglasemaks, tuhmub mälu. Parkinsoni tõbe peetakse eelkõige vanemate inimeste haiguseks, ent viimasel ajal haigestub sellesse järjest nooremaid inimesi. Parkinsonist on saanud eelkõige heaoluühiskonna haigus
00:12:10 INT Mart Saarma - dopamiin on kemikaal, mis seondub vastvõtvate neuronite pinnale ja kutsub esile nendes uusi muutusi, kui dopamiini ei vabane, siis neid vastvõtvaid neuroneid ei ärritada ja siis meil tekivad kooridnatsioonihäired
00:12:25 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju
00:12:35 inimesed tänaval
00:12:38 3D animatsioon (kaitstud õigustega, kasutamine KEELATUD): inimese aju kanalid
00:12:47 Helsingi Ülikooli Biokeskus välispl (subt)
00:12:53 Mart Saarma Biokeskuses. KT Neeme Raud
00:12:58 Helsingi Ülikooli Biokeskus välispl
00:13:00 Mart Saarma Biokeskuse ruumides, labor
00:13:12 INT Mart Saarma - olen ise leidnud valgu molekule, mida me kutsume närvikasvufaktoriteks, mis loomkatsetes - hiirtel, rottidel, kelle me suudame esile kutsuda parkinsoni tõve, mis meenutab inimese parkinsonitõbe, oleme suutnud näidata, et meie valk, tegelikult on tegu kahe valguga, suudavad mitte ainult pidurdada vaid isegi natuke parandada neid känguvaid rakke
00:13:22 Kate: Biokeskuse labor, katsehiired, skeemid
00:13:50 INT Mart Saarma - need on sellises valgud, mida närvirakud eritavad
00:13:53 Kate: töö biokeskuse laboris
00:14:02 INT Mart Saarma - need seonduvad raku pinnale - retseptoritele, kasvufaktor muudab retseptorite struktuuri niiviisi, et vallandab raku sees oleva retseptori osa muutuse
00:14:21 Kate: ajurakud joonisel, KT- see on see signaal, mille närvikasvufaktor raku pinnalt saadab
00:14:37 INT Mart Saarma - ...neuronid, ära sure, kui signaali ei tule, siis rakud surevad
00:14:46 Kate: Mart Saarma Biokeskuses
00:14:49 Kate: laborihiired
00:14:58 INT Mart Saarma - katsed hiirtega
00:15:08 Kate: laborihiir
00:15:19 INT Mart Saarma
00:15:22 INT Jaan-Olle Adressoo, molekulaarbioloog, Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituut (subt) - laborihiirtele süstitakse aju sellesse osasse, kuhu domamiidi neoronid oma jätkeid saadavad, selle osa nimi on striatum, põletikku tekitavad aagensit
00:15:32 INT Mart Saarma - me süstime seda mürki ainult ühet aju poolkerra, teine ajupoolkera jääb kontrolliks, hävitame ainult ühest aju poolkerast dopamiini neuroneid ja üritame vaadata, kui hästi meie faktor neid kaitseb või parandab
00:15:52 Kate: aju pilt arvutiekraanil. Jaan-Olle Andressoo vaatab mikroskoobist. KT ..umbes nädal peale mürgi andmist on pilt niiviisi, et suur osa neid sünakseid on seal hävinud selles alas ja järgmise nädala jooksul hakkavad juba aksonid känguma ja hakkab esinema esimeste rakkude surmasid
00:16:17 Kate: laborihiir, Mart Saarma laboris. KT...umbes 4 nädala pärast on loomadel umbes sama seis nagu parkinsoni-haigel, kui ta läheb esimest korda arsti juurde
00:16:27 INT Mart Saarma - tal hakkab tekkima raskusi jalgade liigutamisega, koordinatsiooniga, tekib jäikus
00:16:33 Kate: molekulaarbioloogid laboris, Jaan-Olle Andressoo. KT - oleme 3 kuud peale kasvufaktori andmist veel oodanud, selle aja jooksul on 75% närvirakkudest kadunud
00:16:45 INT Mart Saarma
00:16:49 Kate: töö laboris. KT ... ja tollest hetkest kui kasvufaktorit antakse, närvirakke enam ei sure
00:16:56 INT Mart Saarma (subt) - närvikasvufaktorid, ka GDNF-i perekonna kasvufaktorid on sellised, mis suudavad näiteks parkinsoni tõves känguvaid neuroneid kaitsta, kängumist pidurdada ja isegi natuke parandada. Esimest korda on uurijate käes võimalus, erinevalt kõikidest käesoleval momendil kasutusel olevatest arstirohtudest, pidurdada see protsess. Võibolla veer parem kui need, on paar aastat tagasi meie laboris avastatud
00:17:30 Kate: Helsingi Ülikooli Biokeskus (subt) välispl. KT ... CDNF-i nimeline närvikasvufaktor, mis on ka valk
00:17:37 Kate: töö laboris
00:17:38 INT Mart Saarma - näitab arvutiekrtaanil CDNF-i närvikasvufaktori sktruktuuri, see on põnev molekul, selle on avastanud minu tookordne doktorant Päivi Lindholm
00:17:46 Kate: Mart Saarma molekulaarbioloogia laboris
00:17:52 INT Mart Saarma - see on kõige efektiivsem, mis praegu uurijatel käes on, meie üritamegi seda CDNF-i testida ahvidel
00:17:57 Kate: Mart Saarma molekulaarbiloogia laboris noortega. KT ... see ei tähenda, et nad suudaks surnud rakke ellu äratada
00:18:04 INT Mart Saarma - aga kui rakul näiteks on see jätke ära kadunud, siis see faktor stimuleerib uue jätke kasvamist või uue sünapsi teket. Ta tegelikult nagu parandab seda rakku, nagu kasvataks inimesel käe tagasi. Närvijätke on nagu inimesel käsi, ilma käeta ei suuda ta midagi teha. Neid faktoreid me üritamegi viia ravimitena kliinikuni, aga see on pikk tee
00:18:35 Kate: aju joonis, katse tegemine. KT...nende viimine haiguskoldesse on tegelikult keeruline
00:18:45 Kate: Mart Saarma arvuti taga. KT.. kui me tavalist arstirohtu võtame, kas tabletina suhu või äärmisel juhul mõningaid ravimeid süstitakse kas verre või kõhuõõnde, siis kahjuks neid valke, mis on küllalt suured molekulid ei või niiviisi patsiendile manustada, neid tuleb manustada otse ajju
00:19:03 Fotod: mehe ülakeha, aju
00:19:09 INT Mart Saarma - teine võimalus, kasutades moodsaid geenitehnoloogia meetodeid, võtta rakke ja viia kasvufaktori geen nendesse rakkudesse ehk teha sellised rakudmis sünteesiksid seda kasvufaktorit ja siis viia patsiendi ajju need rakud. Võib kasutada ka viirusi, mis on tehtud täiesti kahjutuks
00:19:32 Helsingi Ülikooli Biokeskus (subt), sisepl, Jaan-Olle Andrssoo tuleb koridoris, istub arvuti taha, vaatab mikroskoobiga, töö laboris. 00.19:45 KT Neeme Raud - Mart Saarma uurimisrühmas Helsingis töötab mitu noort andekat eestlast, Jaan-Olle Andressoo arendab edasi väljatöötatud meetodit, tema ideekson panna rakk ise vajalikku valku tootma
00:20:02 INT Jaan-Olle Andressoo (subt) - tänapäeval nii Mardi (Saarso) lähenemine kui ka suurfarmakoloogiaettevõtted ja samuti enamus akadeemilisest sfäärist läheneb sellele probleemile niimoodi, et närvikasvufaktorid süstitakse, st nad on ajus kõikjal, mis ajab ilmselt väga paljud neuronid segadusse, et nad ei tea, kuhu suunas kasvada - kasvavad närvikasvufaktori suunas, aga nad enam ei tea, millise rakuga nad peaksid kontakti tegema. Minu idee oleks see, et tõsta seda faktori taset just nimelt ainult nendes rakkudes, kes seda niikuinii peaks tegema, et siis õiged kontaktid taastuksid. Ja nüüd lõpuks tundub, et see on meil õnnestunud ja meil on väga huvitavaid tulemusi
00:20:45 Jaan-Olle Andressoo Biokeskuse laboris hiiri katseklaasis vaatamas, uurib arvuti taga, uurimistulemused klaasil. 00:20:52 KT INT Jaan-Olle Andressoo - samm üks on aru saada molekulaarsest mehhanismist, mis selle faktor taset nendes rakkudes kontrollib, sealt edasi samm kaks, mille olen juba läbinud, kasutades, seda informatsiooni, nö disainida hiir, kus seda mahhanismi on kas alla surutud
00:21:19 INT Jaan-Olle Andressoo - ...või katalüüsitud ehk siis suurendatud. Hüpotees oleks, et kui seda faktorit on rohkem, siis kas neil hiirtel on mingisugused supermehe omadused
00:21:37 Kate: laborihiir, Jaan-Olle Andressoo laboris katsetamas. KT...näiteks kas nad (hiired) jooksevad kiiremini või neil on parem tasakaal kui normaalsetele tervetel hiirtel. Kas nad on peegelpilt sellest, mida me näemepatsientides, kellel on parkinsonitõbi, kes ei suuda enam üldse liikuda. Tõepoolest need hiired on disainitud ja valmis tehtud
00:22:03 INT Jaan-Olle Andressoo - minu suureks rõõmuks neil hiirtel on parem koordinatsioon, tegu on nö antiparkinsoni hiirtega või superhiirtega
00:22:09 Töö laboris. Jaan Olle-Andressoo laboris. 00:22:14 KT Neeme Raud - kui noorel on tõsine huvi, leiab ta kindlasti võimaluse teadusele pühendumiseks. Jaan-Olle sattus õnneliku juhuse tõttu ühte Hollandi juhtivasse laborisse ja pärast seda olid tema ees avatud juba paljud uksed, 00:22:27 KT INT Jaan-Olle Andressoo - mul olid tulemuseks väga head publikatsioonid sellest perioodist
00:22:34 INT Jaan-Olle Andressoo (subt) - Hollandis külastasin ma siis juba tunduvalt suurema eduga tipplaboratooriumeid Ameerika Ühendriikides nii läänerannikul kui kui idarannikul. Käisin kuues kohas, igas ühes neist sain tööd ja olin juba praktiliselt otsustanud minna David Pretti? juurde, Univercity of California San Francisco, kes on ka neuroteadlane. Kui siis ma veel Euroopas käisin paaris laboris ja Tallinnast läbi, siis Tallinnas mulle meenus, et üliõpilasena käisin ma Biotehnoloogia Instituudis, seal oli üks Eesti soost väga karismaatiline mees Mart Saarso, lähen käin tema juures. Ja siis ma tulingi siia, kohtusin Mardiga, kes oli siis veel direktor. Mart võttis terve päeva, et rääkida nendest teadusprobleemidest, millega ta tegeleb ja ta tõeliselt karismaatiliselt ja sügavalt, tema nö lai horisont oli nii kaasakiskuv, et lõpuks ma ostutasin, et ei, ma ei lähe David Preti juurde, lähen Mart Saarma juurde Helsingisse, ongi hea taas nautida talve, käia suusatamas, millest ma natuke tundisn puudust Hollandis ja
00:23:13 INT Mart Saarma - apteeki toomise eelduseks on see, et tehakse katsed nii närilistel kui ka ahvidel
00:23:44 Tartu, Tartu Ülikooli Biomeedikum (subt) välispl-d, arstiteaduskond ja sisepl-d. Mart Saarma auditooriumis loengut andmas, Mart Saarma Helsingi Ülikooli Biokeskuse laboris. 00:23:55 KT Neeme Raud - Mart Saarma on Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Soome Tehnikateaduste Akadeemia liige ning väga maineka Põhjamaade teaduspreemia laureaat, ta kuulub paljude teadusajakirjade nõukogudesse ning on juhendanud enam kui 30-t kandidaadi- ja doktoritööd. 00:23:08. KT INT Mart Saarma - näiteks parkinsoni tõve ravimite
00:24:22 Kate: molekulaarbioloogia labor, laborihiired, Jaan-Olle Andressoo uurimas(Helsingi Ülikooli Biokeskus). KT Eestis ja Soomes ahvidega katseid ei tehta, oleme sunnitud neist ühe osa tegema Saksamaal ja ühe osa USA-s
00:24:46 INT Mart Saarma - oleme alustanud ahvikatsetega, umbes aasta läheb nendega ja eeldusel, et katsed ahvidel õnnestuvad, me võime alustada. Kliinilised katsed jaotatakse mitmetesse faasidesse. Kõige esimene faas - faas nr 1 - selles kontrollitakse, kas see ravim on inimesele turvaline. Kui kõik hästi läheb, siis võime umbes 1-1,5 aasta pärast alustada faas nr 1 katsed inimesel, kontrollimaks, kas ravim on turvaline
00:25:21 Helsingi, Helsingi Ülikooli Biokeskus (subt) välispl, töö laboris, laborihiired. KT Neeme Raud - sisuliselt on M. Saarma töörühm kõigest mõne sammu kaugusel ravimi jõudmisest apteeki ja seega ka abivajajateni. 00:25:32 KT INT Mart Saarma - pean samas kohe mainima, et väga suur hulk ravimikandidaate töötab hästi katseloomadel, on turvalised inimestele,
00:25:43 INT Mart Saarma (subt) - ...aga ei oma oodatud raviefekti. Mina loomulikult loodan, et need minu arendatud asjad omavad raviefekti, aga enne kui ei ole katsetanud, midagi öelda ei tea
00:25:56 Mart Saarma Helsingi Ülikooli Biokeskuse ruumides (efekt, kiirendusega)
00:26:01 INT Mart Saarma - kesknärvisüsteemi ravimite arendamine on äärmiselt kallis
00:26:04 Kate: Mart Saarma mikroskoobi taga uurimas
00:26:10 INT Mart Saarma - 10-tesse, isegi 100-desse miljonitesse kulud kindlasti ulatuvad
00:26:15 Ameerika Ühendriigid, New York (subt), tänavaliiklus (efekt, kiirendusega)
00:26:18 Neeme Raud (subt) stand tänaval - kui väga seda ravimit maailmas oodatakse ja vajatakse näitab ka see, et hiljuti toetas üks kõige kuulsamaid parkinsoni tõve all kannatajaid, filminäileja Michael J. Fox Mart Saarma uurimisgruppi 400 000 euroga
00:26:31 New Yorki tänav
00:26:33 New Yorki metroo, inimesed metroorongis, rong sõidab metroos (efekt, kiirendusega). KT Neeme Raud - mustema stsenaariumi korral võib ainuüksi Euroopas aastaks 2050 parkinsoni tõve käes kannatada 50 miljonit inimest
00:26:42 Neeme Raud stand New Yorki tänaval - kui me lisame siia veel kümned miljonid mujalt maailmast, saab üsna selgeks, et kui kellegi õnnestub ravim välja töötada, tundub Soome praegu kõige võimsam firma Nokia selle kõrval rahalises mõttes väikefirmana. Akadeemik Mart Saarma uurimisgrupp võib sellele läbimurdele vägagi lähedal olla.
00:26:59 Lõputiitrid + tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:27:17 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes
00:27:28 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:27:35 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0001_0003_D10_PURAMIIDI-TIPUS_MART-SAARMA-JA-AJ.MXF
Indeks: 2011-002880-0001
Kestus: 00:27:35
Registreerimise kuupäev: 15.01.2011
Registreerimise aeg*: 2011-01-15 23:52:31
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse