Püramiidi tipus: Mart Min ja impedants

Eelmine Järgmine

Kirjeldus

Kui süda töötab liiga nõrgalt või liiga aeglaselt, saab seda aidata üks väike seade - südamerütmur. Stimulaatori mõtles välja Rootsi südamekirurg rohkem kui 50 aastat tagasi. Kuid nüüd on Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikainstituudi töörühm professor Mart Mini juhtimisel rütmuri jaoks välja töötanud oma originaalse lahenduse, mis põhineb impedantsil. Sama meetodit saab kasutada ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siirdatud kudede ja organite kohanemis- ning eluvõime jälgimiseks, aga ka metallide, näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks. Autor ja produtsent Ene-Maris Tali, režissöör Tarvo Mölder, saatejuht Neeme Raud, toimetaja Marika Kaasik. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Teadlased: Mart Min00:26:53

Üldinfo
Sisukirjeldus
Tehnilised andmed
Arvamused (0)

Sarja pealkiri:	Püramiidi tipus
Osa nr.:	5
Kestus:	00:27:45
Indeks:	2011-002880-0005
Režissöör:	Mölder Tarvo
Esmaeeter:	12.02.2011
Kategooria:	Kultuur → teadus
Püsiviide:	vajuta siia

00:00:00		Mart Min sissejuhatus + aparaadid - elektroonikuna, insenerina ja teadlasena elektroonika ja infotehnoloogia alal ei kujutanud küll varem ette, et see uurimistegevus ja arendus läheb inimese sisse, inimese südame sisse
00:00:18		Saatepea
00:00:41		Kirurg operatsioonisaalis
00:00:46		Infotehnoloog aparaatide taga
00:00:52		Neeme Raud (stj, subt) - kunagi jõuab teadus nii kaugele, et inimese rikki läinud organid suudetakse kas asendada või taas tööle panna. Tänapäeval tundub see veel ulmevalda kuuluvana, kuid siiski enam mitte päriselt.
00:01:03		Neeme Raud - kui teil süda jukerdama hakkab, aitab see väike seade - südamerütmur. Selle konstrueerisid 1950-ndatel aastatel rootslased, kuid eesti teadlased on nüüd välja mõelnud originaalse lahenduse, mis aitab seda seadet veelgi parandada ja see põhineb impedantsil. Mis see on ja milliseid kasutusviise sel veel on, sellest tänases saates räägimegi.
00:01:21		Infotehnoloogid arvutite ja aparaatidega (efektiga montaaž). 00:01:25 KT INT Jah tõepoolest siin laboris saavad kokku nii meditsiin, elektroonika kui infotehnoloogia. Ja neid kõiki kolme valdkonda seob elektriline impedants
00:01:42		INT professor Mart Min, juhtivteadur, TTÜ elektroonikainstituut (subt) - oleme võtnud oma tegevuse sihiks kasutada elektrilist impedantsi ümbritseva maailma tundma õppimiseks. Ta on nagu töövahend ja ühlasi ta ka seostab meid arstidega, inseneridega, biotehnoloogidega ja kes teab veel, milliste alade esindajatega tulevikus
00:02:02		Tahvlile joonistamine, impedantsi olemus selgitamiseks. Elektrilised aparaadid. KT Neeme Raud - mis on impedants. Lahtiseletatult elektriline impedants on aine, materjali, struktuuri takistus või vastupanu vahelduvale elektrivoolule. Kuna ainete takstustegur on erinev, näitab impedantsi mõõtmine mõõdetava materjali seisundit, kvaliteeti või ehtsust
00:02:21		INT Andres Kink, TTÜ elektroonika instituut (subt)- kindlasti kõik on näinud vahvaid Tom ja Jerry multifilme, kus aiavoolikuga kass ja hiir hullavad ja sela on episood, kus näiteks kass keerab kraani lahti, vedelik hakkab torusse minema, seal on alati kujutatud vedeliku voolamine nagu veepalli jookseks mööda toru. Impedants ongi komplekstakistus, mis näitab veetoru takistus veele, ühtepidi, kui jäme see toru on, kui kiirelt see nö mull hakkab seal sees liikuma. See iseloomustab seda keskkonda, millesse me elektri laseme, selle analoog on torus vesi. Kui kiirelt elekter sealt läbi levib, milline on kudede taksituslik komponent, mahtuvuslik komponent ja selliseid nö suurused. Tegelikult ei ole see keeruline. Keeruline on impedantsi mõõta ja interpreteerida
00:03:25		Arst patsiendiga, EKG. KT Neeme Raud - kui mõõta impedantsi laias sagedusalas, saab spektroskoopias palju välja lugeda
00:03:33		EKG diagramm ekraanil. KT Neeme Raud...Haige või vigastatud organi impedants erieneb oluliselt terve omast. Näiteks vähirakkude impedants tervete rakkude omast. See fakt ongi impedantsi diagnostika aluseks
00:03:43		EKG aparaat ja anduritega inimese käsi, EKG diagramm ekraanil. KT Neeme Raud - kuna aga inimese keha, meie rakud, kannavad elektrilist signaali, annab impedantsi mõõtmine võimaluse jälgida inimorganismi seisundit
00:03:55		INT Mart Min - meie pakkumine esmajoones on südame elektriline stimulatsioon
00:04:01		Kate: animatsioon (Kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!) Töötav inimse süda. KT ... kui looduslik stimultsioonisüsteem ei tööta enam nii hästi kui tarvis
00:04:06		Kate: EKG diagramm ekraanil
00:04:07		Neeme Raud stand Põhja-Eesti Regionaalhaigla juures juures - maailmas elab südamerütmuriga umbes 10 miljonit inimest. Ka Eestis on neid päris palju. Siin siirdatakse aastas umbes 1000-kond südamestimulaatorit, üks haigla, kus neid operatsioone tehakse, on Põhja-Eesti Regionaalhaigla
00:04:20		Kirurg operatsioonisaalis. 00:04:33 KT INT Eha Tõnnis - rohkem ei oska kirjeldada, kui et mul oli hästi halb olla, selle teadmisega käisin kõik arstid läbi
00:04:44		INT Eha Tõnnis, patsient (subt) - olin haiglas mõned päevad sees ja siis oli selge, et süda on aeglane
00:04:49		Kate: operatsioonisaal, maskiga kirurg. KT ...siis hakkas nii, et juba kukkusin bussis ja tänaval hakkas nii halb, et istu kuskile maha kui on, kuhugile istuda
00:05:01		INT Eha Tõnnis - siis langetatigi otsus ja öeldi, et enam ei aita midagi
00:05:05		3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!): südamestimulaatori opereerimine inimesele. KT Eha Tõnnis - ma kohe mõtlesin, ega kohe ei öelnud jah.
00:05:10		Kate: operatsioonisaal, kirurg
00:05:16		Kate: südamestimulaatori paigaldamine (operatsioon). KT südamestimulaatori paigaladmine on väikesemõõtmeline kirurgia
00:05:20		INT Hasso Uuetoa, kardioloog Põhja-Eesti Regionaalhaigla (subt) - koht, kuhu südamestimulaator paigaldatakase, on vasakul rangluu alumises piirkonnas
00:05:27		Kate: operatsioon, lõike tegemine (südamestimulaatori paigaldamine). KT tehakse 3-4 cm-ne lõige pärast tumestussüsti
00:05:31		Kate: kirurg opereerib, operatsioon (südamestimulaatori paigaldamine) KT Hasso Uuetoa - avastatakse üks veeniharudest. Kõik arterid algavad südamest ja kõik veenid suubuvad südamesse. Ühe veeni haru me siit avastame. Selle veeni kaudu viiakse südamesse 1,2, maksimaalselt 3 elektroodi
00:05:46		Kate: operatsioon
00:05:48		Kate: 3Danimatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetetes kasutamine KEELATUD!): inimese süda oma osadega õlaosas, elektroodi teekond. KT elektroodid satuvad rangluualusest veenist ülemisse õõnesveeni, siit edasi kas paremasse kotta või paremasse vatsakesse
00:05:56		Kate: operatsioon (südamestimulaatori paigaldamine) + 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetetes kasutamine KEELATUD!): inimese töötav süda kehas koos südamestimulaatoriga. KT Hasso Uuetoa - teine ots ühendatakse südamestimulaatoriga ja see hakkab andma umbes 2-2,5 voldiseid impulsse, mis jõuavad elektroodi kaudu südameni. Süda elektriimpulsile vastab kokkutõmbamisega
00:06:12		Kate: operatsioon (südamestimulaatori paigaldamine). KT Impulsi sagedus on muudetav, kõk stimulaatorid on sagedusmuutlikud ehk nad saavad aru, kas inimene on füüsiliselt aktiivne või on ta puhkeolekus. Enamasti programmeerime niimoodi, et päevasel ajal istudes on südame löökide arv 60-65 lääki minutis ja kui inimene hakkab tegusema, siis stimulaator proovib sellest aru saada ja vastavalt vajadusele südame sagedust kiirendada
00:06:48		INT Hasso Uuetoa (subt) - programmeerimiseks ei pea haava lahti võtma, seda saab teha 10 aasta jooksul pidevalt
00:06:55		Arst vaatab inimese südame tööd arvutiekraanil
00:07:02		INT Eha Tõnnis (subt) - see, mis oli siis, on kõik nüüd möödas. Mina absoluutselt ei tunneta, et see stimulaator mul olemas on, Kui haav kinni kasvas, oli nagu kõik
00:07:09		Kate: operatsioonisaal, operatsioon (südamestimulaatori paigaldamine) spl. KT Mart Min - kirurgi juures me nägime, kuidas kirurg kasutab südamestimulaatoreid oma patsientide tervise parandamiseks
00:07:25		INT Mart Min - aga meie huviks on see asi, mis on stimulaatori sees, siin on hulk elektroonikat, siin sees on paar arvutit
00:07:31		Kate: südamestimulaator inimese käes ja laual KT ... hulk tsensoreid, juhtimisvahendeid ja eriti meid huvitab, kuidas juhtida südame rütmi
00:07:42		Kate: südamestimulaatori mehanism. KT ... ja koostada vastavad juhtimis algorütmid ja salvestada need juhtimis algorütmid südamestimulaatori arvutisse
00:07:50		INT Mart Min (subt)- väga tähtis komponent on sensoorika, kuidas ära tunda, mille järgi me juhime, miks on vajadus rütmi muuta, selleks me peame teadma, mis toimub inimeses
00:08:13		Kate: südamestimulaator võrrelduna 1 eurose mündiga. KT ...just selle sensoorika aspektist kasutame me elektrilist bioimpedantsi, so bioloogiliste kudede elektrilist takistust
00:08:23		Kate: Mart Min ruumis. KT .. ja imeme selle takistuse mõõtmise informatsioonist välja
00:08:28		Kate: 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!): töötav süda inimese kehas. KT .. vajalikud parameetrid, mille alusel juhtida südame rütmi
00:08:34		Operatsioonisaal. KT ... milleks on üldse vaja rütmi reguleerida, seda on vaja teha vastavalt inimese füüsilisele töökoormusele
00:08:40		Kate: tervisejooksja pargis. KT ...kui inimene maga, siis rütm on madal
00:08:44		Kate: Muruniidukiga niitmine. KT ... kui inimene teeb tugevasti tööd
00:08:47		Kate: animatsioon: veri
00:08:48		Kate: inimesed tänaval. KT ...siis verevarustus peab olema palju suurem ja rütm kõrgeneb. Kuidas mõõta inimese füüsilist töökoormust
00:09:02		Inimesed tänaval (kiirendusega). KT ...selleks on mehhaanilised mõõturid, näit on võimalik ära mõõta, kui palju inimene liigub, kiirendusanduri abil saab teada, palju keha rapub
00:09:11		INT Mart Min (subt) - aga need on väga kaudsed mõõtmisviisid. Näit rappumise andur annab väga suure signaali kui me jookseme trepist alla, aga kui läheme trepist üles, siis me ei rappu, siis nagu polekski füüsilist tööd, aga me pingutame. Järelikult mehhanilised andurid ei saa anda päris adekvaatset informatsiooni, nad küll aitavad. Meie võtsime kasutusele elektrilise bioimpedantsi, meie mõõdame kopsude elektrilist impedantsi. Ja kopsude töö ja füüsiline koormus on üsna hästi seotud
00:09:46		Kate: operatsioonisaal. KT ...kui me töötame, hakkame sügavamalt hingama ja korelatsioon füüsilise töö ja kopsude vahel on väga hea
00:09:54		Kate: südametöö diagramm ekraanil
00:09:57		Kate: aparaadid. KT .. mõõtes ära kopsude impedantsi, impedants muutub, selle muutuse järgi saame hinnata füüsilist tööd
00:10:03		INT Mart Min - ..ja reguleerida südame rütmi. Kohe tuleb teine mure - süda on nõrk, aga tahame teha tugevasti füüsilist tööd. Kas see nõrk haige süda kannatab selle füüsilise töö välja
00:10:23		Kate: südame andurid inimese kehal, ekraanil diagrammid. KT... me peame teada saama, kuidas on südame energeetiline varustatus, kas ta jaksab teha tööd. Selleks me mõõdame südame lihaseid ja võtame ka selle informatsiooni üles ja vaatame, et alati energeetiline balanss oleks tagatud
00:10:44		Kate: Arst testib patsiendi südant. KT ...see, millist energiat süda pärgarterite kaudu saab ja palju kulutab, et süda ei oleks ülekoormatud
00:10:54		Kate: Hasso Uuetoa arvutite ja aparaatide taga. KT Mart Min - hobuste kohta räägitakse, et hobune jookseb südame lõhki
00:10:59		INT Mart Min - ... ja peame hoolikalt jälgima, et südamelihas poleks üle koormatud ja siis piirama rütmi. J kogu aeg töötama dünaamilises tasakaalus, et inimese vajadusi rahuldada, aga samal ajal hoida tagasi need soovid, mida keha tahab
00:11:19		Kate: 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetetes kasutamine KEELATUD!): inimese süda töötab. KT... et ei tekiks isheemiat ja infarkti. Me oleme sellise algorütmi valmis saanud, mis südame tööd balansis hoiab
00:11:33		Kate: 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetetes kasutamine KEELATUD!): südamestimulaator inimese kehas. KT...ja patenteerinud seda kahe patendiga. 00:11:49. KT Neeme Raud - Mart Mini rütmur on eriline. Stimulaator ei tao lihtsalt ühte kindalt rütmi, vaid oskab aru saada inimese organismi erinevatest seisunditest.
00:11:59		Kirurg operatsioonil. KT Neeme Raud....kas inimene parasjagu puhkab, magab, teeb sporti või on näiteks väga ärritunud.
00:12:06		INT Mart Min - idee on see, et see töötab sama hästi kui inimese enda rütmi reguleerimise süsteem, et patsient ei tunnekski, et tal on sees see pisike elektroonne vidin. Võib küsida, kas see on valmis - ei ole valmis! ja millal saab valmis - ei saagi valmis
00:12:33		Kate: kirurg operatsioonil. KT Mart Min - ilmselt jätkub see veel 50 aastat ja rohkemgi
00:12:38		Kate: operatsioon spl. KT ma võrdlen seda kosmosetehnoloogiaga, esimene Sputnik saadeti 1957, mida võib lugeda kosmoseajastu alguseks
00:12:53		Kate: südamestiumlaatorid erinevatel aegadel alates vanimast laual. KT ...see areng läheb suurte sammudega edasi ja ma ei näe ka siin seda lõppu tulevat
00:13:03		Südamestimulaator laual.
00:13:09		INT Kristin Reinaas, St. Jude Medical Finland OY esindaja Eestis (subt) - TTÜ töögrupp professor Mart Mini juhendamisel teeb koostööd St. Jude Medical teadus- ja uuringukeskusega Rootsis, et välja töötada järjest paremaid algorütme
00:13:20		Kate: südamestimulaator inimese käes, aparaadid kaustas. KT ...bioimedantsipõhine rakendus uutele seadmetele, et patsientide diagnoosimine oleks veel parem. Neeme Raud - Et varsti, umbes paari aasta pärast, kui selle kataloogi avate, võib seal olla ka Eesti knowhow'd sees?
00:13:38		Kate: südamestimulaatorid laual. KT Kristin Reinaas - jah, tahame selles küll väga kindlad olla,
00:13:43		INT Kristin Reinaas (subt) - see on tavaliselt väga pikaajaline töö ja sinna juurde käib ka palju dokumentatsiooni, palju kooskõlastusi erinevate riikide ja erinevate nõuete ja standarditega. Kui need on kõik tehtud, siis jõuavad need funktsioonid ka patsientideni
00:13:56		Tehnikaülikooli hoone, inimesed hoones. KT -antud juhul on tegu isoleeritud kudede laboriga, kus saame teha isoleeritud kudedega kõiksugu katseid
00:14:05		laboratoorsed katsed sea südamega (subt), veri voolab, katsed. Mart Min laboris. KT eeskätt huvitab meid bioimpedantsi mõõtmine ja bioloogias mis iganes katsetusi võime siin korraldada. Meil on kaks juhtteemat - üks on südame pacemakerite juhtalgorütmide täiustamine. See on suur osa projektist, mis maailmas on, et teha kõiki seadmeid, mis inimese juures kasutatakse, võimalikult raskeks
00:14:56		INT Andres Kink (subt) - see tarkus ei väljendu nö puhta tarkusena, iga tarkus tuleb läbi ebaõnnestumiseta
00:15:09		Kate: südamestimulaatorid (elektroodid) laboris, laboratoorsed katsed sea südamega (subt) . KT südamerütmurid peavad oma tarkuse ka ära tõestama ja parim moodus on seda tõestada laboritingimustes. Peame hakkama pihta madalalt tasemelt, seda uurima ja siis saame väita, et nad on targad. Siin laboris on tehtud kõik selleks, et saame kasutada isloeeritud südameid. Tapamajast saame südamepreparaadi ja saame ta siin käima panna rahulikult. Mõõdame tal impedantsi, südame seest, väljast, pinnal, kõike parameetreid, mis meile pähe tulevad, saame mõõta, sellest saame teha südame mudeleid, juhtimsalgorütme ja neid panna ühtseks tervikuks
00:16:13		INT Andres Kink - üks seade, mis on meil tõsiselt teemas, on kudede elulevuse himdamise seade. Ta mõõdab küll kudede impedantsi, ta näitab kudede elulisust. Kasutatkse seda seadet lihaste elulevuse mõõtmiseks, samuti neeru elulesuse hindamisel
00:16:46		Kate: patsiendile pannakse andurid külge, südametöö diagramm. KT Mart Min - esimene seade, mis südameveresoonkonda diagnoosib, on, seda on müüdud juba Soome ja teist aparaati
00:17:05		INT Mart Min - kudede monitooringvaatluseks kasutatavat aparaati oleme müünud Ameerika suurfirmale Boston Scientific
00:17:13		Kate: diagramm ekraanil + tiiter: südame ja veresoonkonna uuring impedantsi meetodil. KT - pulsilaine leviku aeg mõõdetakse alates aordi kaarest kuni jalga ja arvutatakse m/s ja need on siin mõlema jala pulsilaine leviku kiirused on siin näha, nad kattuvad hästi, järelikult mõlemad jalad on heas korras
00:17:34		Kate: südame ja veresoonkonna uuringute tulemused arvutiekraanil. KT...siis anname vanuse, pikkuse, kaalu, siin on tulemus, pulsilaine leviku kiirus vasakusse jalga ja paremasse jalga, mõlemad on väga lähedased. Uuringud on siia sisse viidud vanuse ja pulsilaine leviku kiiruse vahel ja see annab veresoonkonna bioloogiliseks vanuseks alla 26 aasta (tegelik vanus 3O)
00:18:21		Aparaadid. KT Mart Min - on tehtud tõsiseid katseid, et viia labor sellisesse õhukesse vormi, selleks tuleb teha kõik mikro- ja nanotehnoloogias
00:18:28		INT Mart Min (subt) - siia sisse tehakse kanalid, mida mööda liiguvad rakud, bakterid, viirused ja kõik need meile vahel pahategijad
00:18:40		Kate: aparaat. KT .. ja vahel heategijad
00:18:44		INT Mart Min - ...need pisikesed bioloogilised organismid ja me peame nad analüüsima ära, näiteks vererakud - punased ja valged verelibled, see kõik peaks toimuma selle pisikese tükikese
00:19:04		Kate: aparaat. KT ... kiiplabori sees
00:19:12		INT Mart Min - minu käes on seade, mis sisaldab kiiplaborit, mis on iseseisvalt tegema ära vereanalüüsi protseduuri
00:19:27		Kate: kiiplabor . KT meie valdkond on viia siia sisse elektrilisel bioimpedantsil põhinev analüüsimeetod. Kanalitesse paneme sisse mikro- ja nanosuuruses elektroodid, laseme läbi elektroodi elektrivoolu
00:19:47		INT Mart Min - ...vahelduvvoolu ja laias diapasoonis, me teeme impedants spektroskoopia. Spektroskoopia tähendab väga laia sagedusdiapasoon
00:19:53		Kate: diagramm ekraanil. KT ... siis vaatame, kuidas vastuseks tekib pinge, siis me analüüsime seda pingesignaali kätte ja analüüsime.
00:20:07		INT Mart Min - ...viime arvutisse ja analüüsime seda. Arvutis on igasugused mudelid, näidised, võrdeleme mudelite näidistega. Võrdluse tulemusena tuvastame teatud rakkude viiruste, bakterite olemasolu
00:20:28		Kate: kiiplabor. KT ...maailma meditsiini jaosk tähendab see, et labor tuleb patsiendi juurde, st analüüsid kiirenevad, analüüsid võivad olla pidevad
00:20:44		INT Mart Min - kui laboris käib inimene üle mõne päeva analüüsi tegemas, aga patsiendi juurde tulev labor võib teha seda pidevalt, võibolla iga tunni tagant anda analüüsi
00:20:57		Kate: labor, kiiplabor laual ja käes. KT ...labori projektis oleme osalenud Saksamaal Götingeni lähedal asuvas instituudis. Mina olen selle rahvusvahelise uurimsgrupi juht olnud ja oleme töötanud seal 4 aastat
00:21:16		INT Mart Min - oleme nii kaugel, et ilmselt me patenteerime nendel kuudel ka oma lahendused rahvusvaheliselt ära. See töö areneb praegu ainult Saksamaal, aga mitte enam. Juba me koostame siin kiiplabori arendamise oma laboratooriumi
00:21:47		Kate: labor, inimesed elektrooniliste aparaatide taga, IT-lahendused. KT ...ilmselt tuleb siia veel inimesi tööle, organiseerime noort seltskonda, kes hakkab kiiplaborite teemat arendama ka Eestis TTÜ-s ilmselt koostöös Tartu Ülikooliga
00:22:06		Neeme Raud stand - euromünti oleme ilmselt kõik uurinud, erinevate riikide rahade erinevaid kujundusi, vahel püütakse sellesse kirevasse komplekti sokutada ka valeraha. Kuidas seda tõelisest eristada. Euroopa pettuse vastane amet korraldas selleks vajaliku seadme leidmiseks konkursi. Selle võitis Mart Mini töörühm TTÜ-st. Ka see aparaat põhineb impedantsil
00:22:30		Erinevate riikide euromündid. KT Mart Min - me saame mõndi elektrilise impedantsi mõõtmise kaudu
00:22:38		euromündi õigsuse tuvastamine impedantsmeetodil. KT...kas münt vastab normidele
00:22:50		INT Mart Min - selleks me mõõdame mündi impedantsi kolmel sagedusel
00:22:54		Kate: mündi tuvastamine impedantsmeetodil
00:23:05		INT Mart Min - saime kummalise pildi, selle kohta võib öelda, et see on selle mündi sõrmejälg
00:23:14		Kate: mündi testimine
00:23:24		INT Mart Min - paneme ühe teise mündi siia peale ja näeme , et see erineb vägagi sellest, mis oli etalon, kui teeme arvutiga mustrianalüüsi, siis võime öelda, et see ei ole 1-eurone
00:23:53		Aparaat müntide kontrollimiseks. KT Neeme Raud - see seade hakkab teile õige pea üle Euroopa kuulsust tooma
00:24:12		INT Mart Min (subt) - ma loodan ka, et see aparaat tuleb kasutusele kõikides EL riikides, igas riigis on vaja kontrollida münte
00:24:27		Kate: aparaat müntide kontrollimiseks. KT Mart Min - mündi kodadesse tulevad materjalid testitakse läbi
00:24:45		INT Mart Min - kas mündid vastavad normidlee, mis on ette nähtud
00:24:48		Kate: aparaat müntide tuvastamiseks. KT Mart Min - Testimise jaoks kasutame jällegi elektrilise impedantsi abi
00:24:56		INT Mart Min - mõõdame ära metallplaatide elektrilise eritakistuse ja selle järgi otsustame metalli sobivuse üle
00:25:08		Kate: müntide tuvastamise aparaat. KT - põhiline turg, kuhu ta läheb, me teema ka nö mündimasinaid
00:25:24		INT Mart Min - kus saab müntide eest osta tarbekaupa, saab parkida ja automaatseid ostuoperatsioone teha
00:26:04		INT Mart Min - Eesti tehnoloogia on teel maailma ja me kohtame päris tõsiseid raskusi,m et seda rütmi, ka siin on rütm, seda hoida. Kuidas leida professionaale väga paljudelt erinevatelt elualadelt - insenerid, arstid, bioloogid, materjaliteadlased. Kuidas leida see seltskond, et ta ühiselt töötab. Üks asi on koos töötamine, aga siis on vaja ka toota. Tootmise mured on üsna tõsised
00:26:39		Mart Min TTÜ elektroonikainstituudis
00:26:46		Neeme Raud stand TTÜ juures - TTÜ professor Mart Min sattus komplekstakistust või impedantsi uurima õnneliku juhuse tõttu 12 aastat tagasi, tänu kolleegile, kes teadis, et südamerütmuri projekti juurde vajatakse elektroonikut. Nüüd on ta oma töögrupiga jälgi jätmas paljudes eluvaldkondades, alates südamest kuni patareide terviseni, veresoonte vanusest kuni müntide ehtsuseni ning uute lahenduste leidmine jätkub.
00:27:07		Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:27:27		Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:27:38		ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011

Faili nimi:	2011-002880-0005_0003_D10_PURAMIIDI-TIPUS_MART-MIN-JA-IMPED.MXF
Indeks:	2011-002880-0005
Kestus:	00:27:45
Registreerimise kuupäev:	14.02.2011
Registreerimise aeg*:	2011-02-14 04:40:03
Videoanalüüsi olek:	Completed