ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Mälu-uurija Endel Tulving

Saada link

Media

Kirjeldus

Mõtetes ajas tagasi rännata, meenutada mõnda varasemat kogemust ja taas sündmusi läbi elada on ainult inimesele omane unikaalne võime. Pikka aega arvati, et inimesel on vaid üks mälumehhanism, mis selle võimalikuks teeb. Toronto Ülikooli emeriitprofessor, akadeemik Endel Tulving avastas, et inimese mälu on hoopis keerulisem ja koosneb mitmest mälumehhanismist. Ta on uurinud ja kirjeldanud erinevaid mälu tüüpe, informatsiooni salvestamist, selle kodeerimist ning mälust tagasi kutsumist, muutes oma avastustega täielikult varasemaid arusaamu mälust ja selle toimimisest. Saate autor ja produtsent on Ene-Maris Tali, režissöör Tarvo Mölder, saatejuht Neeme Raud, toimetaja Marika Kaasik, operaator Margus Malm. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 6
Kestus: 00:28:37
Indeks: 2011-002880-0006
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 19.02.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT akadeemik Endel Tulving - episoodilisest mälust
00:00:38 Saatepea
00:01:01 Niagara juga (efektiga)
00:01:23 Neeme Raud (stj, subt) saate avastand - Niagara juga minu selja taga on maailma kõige muljetavaldavamaid vetevooge
00:01:29 Kate: Niagara juga. KT Neeme Raud - sama võimsa joana ümbritseb meid iga päev informatsioon. Osa sellest, mida me kuuleme, loeme, jätame meelde, osa mitte, mõni asi on meie mälus alles aastakümneid, mõni ununeb kohe
00:01:42 Neeme Raud stand - tänases saates räägimegi mälust ja selle uurimisest
00:01:46 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!): inimese aju pöörleb.
00:01:56 INT akadeemik Jüri Allik, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor (subt) - mäletan, kunagi ammu kuulsin Endel Tulvingut esinemas Ameerika Hääles, temaga oli intervjuu, kus küsiti, miks ta Torontosse läks, sest tal oli ka muid pakkumisi
00:02:11 Kate: inimese silm spl. KT Jüri Allik... ja teine küsimus, miks ta hakkas Torontos just mälu uurima, siis tema vastus oli
00:02:15 Kate: inimese nägemise uurimine, katsetaval spetsiaalsed prillid ees, arvutiekraanil tulemused. KT.. kuna ta enne uuris nägemistaju, mis nõuab oluliselt keerulisemat katse seadmestikku, siis ta ütles, et Torontos hakkas ta mälu uurima sellepärast, et mäu uurimiseks pole vaja midagi muud peale paberi ja pliiatsi
00:02:32 Kate: paber ja pliiats laual
00:02:38 Kate: aparaadid, 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!): inimese aju, inimese peas andurid. KT ...tavaliselt maailma kuulsad teadlased seostuvad väga suurtte kiirendite, keeruliste ajukuvamisseadmetega. Ajukuvamisega on Endel Tulving viimastel aastatel väga palju tegelenud, aga oma põhiavastused on ta tenud kõik paberi ja pliiatsiga
00:02:58 Kate: inimese käsi joonistab paberile küsimärgi (efekt). KT -- ja mälu on selles mõttes väga lihtne valdkond, kus absoluutselt fundamentaalseid uuringuid saab teha väga lihtsate vahenditega
00:03:10 INT akadeemik Endel Tulving, mälu-uurija, Toronto Ülikooli emeriitprofessor (subt) - see, mis inimesele on meelde jäänud, sellest, mida ta on varem kogenud või varem õppinud ja kui ta hiljem mõtleb selle peale, siis ta kasutab mälu. Mälu on selle eest vastutav, et ta seda teha saab
00:03:38 Kate: (efektig) väikelaps käib käpuli miksitud inimse ajuga. KT Neeme Raud - kokkuvõtvalt, mälu on aju võime vastu võtta informatsiooni, seda talletatada ja taaselustada, ning kasutada kord salvestatut meile vajalikul ajahetkel. Nii defineerib mälu olemust Toronto Ülikooli emeriitfprofessor Endel Tulving
00:03:54 Endel Tulving kodus Torontos, plaanid kodust, raamatutest. Raud. KT Neeme Raud - Endel Tulvingu tee teaduseni oli keeruline. Õpingud Tartu Treffneri gümnaasiumis jäid pooleli, kui pere põgenes sõja jalus Saksamaale. 1949 õnnestus põgenikelaagrist pääseda edasi Kanadasse. Tulving sai hariduse Toronto ja seejärel Harvardy ülikoolis psühholoogiaerialal. Juba aastakümneid on ta üks maailma mõjukamaid kognitiivse psühholoogia uurijaid
00:04:18 Endel Tulving ja Neeme Raud Torontos Tulvingu kodus. KT INT Jõri Allik - ma olen veendunud, et Tulving on
00:04:22 Kate: Endel Tulving oma kodus. KT Jüri Allik...tsiteeringute arvu poolest, mis on 25 000 ringis, mis on erakordselt kõrge, aga lisaks sellele, kui vaadata, kuidas see akadeemiline kogukond, kus ta töötab, kuidas temasse suhtutakse
00:04:24 INT Jüri Allik (subt) - ...kõige suuremate ja väljapaistvamate tulemustega Eesti teadlane üldse, nii formaalselete näitajate poolest
00:04:53 Endel Tulving ja Neeme Raud Tulvingu kodus. KT Neeme Raud - E. Tulving on mitmete ülikoolide audoktor, teda on hinnatud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud teaduspreemiatega. 2009 omistati talle Pariisis Pasteuri-Weizmanni/Servier' auhind, mida võrreldakse tähtsuselt Nobeli preemiaga
00:05:10 INT Jüri Allik - kõik oluline asi, mis on leitud ajus 40 aasta jooksul, Endel Tulving on kõikide nende avastuste juures olnud, seda mõjutanud ja kaudselt juhtinud
00:05:20 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!): inimese aju miksitud aparaadiga. KT Neeme Raud - 1950-ndatel valitses arusaam, et eksisteerib vaid üks mälusüsteem. E. Tulving tuli rea katsete tulemusena järeldusele, et tegelikkuses on võimalik eristada mitut mälutüüpi. Seega, meie mälu koosneb mitmest erinevast mälu liigist, mille aluseks on erinevad mehhanismid ja mis täidavad erinevaid ülesandeid. Tulvingu olulisimaks avastuseks on kindlasti episoodiline mälu. selle defineerimine, eristamine semantilisest mälust
00:05:53 Mälu uurijad arvutite taga, arvutiekraanil inimese aju.
00:05:59 INT Jüri Allik (sub) - Tulving esimesena tegi olulise vahe episoodilisel ja semantilisel mälu. Episoodiline mälu on mäluliik, asjadest, mida me mäletame seoses elulooga, konkreetse tegevusega, kõik neede asjad, kus me ise oleme osalenud ja olnud selle tunnistajaks. Selgus, et see mälu asub anatoomiliselt ja psühholoogiliselt lahus sellest mälust, mida me teame näiteks koorutustabelist. me ie tea kunagi, kuna me selle õppisime, aga oma isiklikust elust, kasvõi see, mida täna hommikul sõime või kuidas esimene koolipäev välja nägi, seal oleme nagu isiklikult tunnistajad. m esaame minna tagasi sinna, mida oleme ise kogenud. Neid kahte sorti asju hoitakse ajus täiesti lahus.
00:07:20 INT Endel Tulving - niisugusi asju õieti ei avastata, sellised suured ideed lihtsalt poevad sellesse üldisesse arusaamisesse või sellesse valdkonda, kuhu nad nüüd kuuluvad või kuhu neid klassifitseeritakse, aegamööda tulevad sisse. Mina lihtsalt võtsin ühest kohast kinni ja hakkasin seda tõsiselt võtma, et on olemas eriline mälu. Aga filosoofidel on olnud selline idee, et inimese oma mineviku mäletamine on erinev üldteadmiste mäletamisest. Seda on räägitud kaua aega, aga keegi ei pannud tähele
00:08:11 INT Jüri Allik (subt) - E. Tuulingul oli kindlasti õnne, et ta leidis ühe patsiendi, kellel oli mälukahjustsu, täiesti intelligentne, sümpaatne noormees, kes mängis näit väga hästi malet, võis seleletada teaduslikke mõisteid, mis asi on näit stalaktiid või teisi keerulisi kontseptsioone, kuis see noormees ei mäletanud ühtegi fakti, mis tema elus oli sündinud, isegi siis kui see oli 5 min tagasi juhtunud. Inimene võiks terve mõistusega normaalselt juttu rääkida, aga tal puudub üks väga spetsiifilne võime ajas tagasi rännata ja öelda seda, mida ma tegin eile, mida ma tegin nädal aega tagasi või esimesel koolipäeval. Seda sorti mälestused on tal mälust pühitud. Ja kui üks säilis ja teine on pühitud, siis on selge, et seal peab olema 2 erinevat mälusüsteemi. See on vaieldamatult Endel Tulvingu väga suur avastus
00:09:15 Fotod Endel Tulvingu kodus, laps koeraga. Tüdruk koolis. KT Neeme Raud - episoodiline mälu on väga isiklik, seotud konkreetse isiku elus toimunud sündmuste, ta tunnete ja emotsioonide, ta minevikus toimunuga. Semantiline mälu on aga seotud teadmiste ja õpituga, mis on talletunud aju eri osadesse
00:09:32 Õpilased koolis, laps, vanainimene. KT INT Endel Tulving - anterograadne ja teine asi - kuvamise tehnoloogia võeti kasutusele
00:09:43 Inimese nägemise kontrollimine, spetsiaalsed aparaadid, arvutid. KT INT Endel Tulving - sai hakata vaatama, mis juhtub inimese mälus, kui nad mõtlevad mingisugusele episoodilisele asjale
00:09:57 INT Endel Tulving - ..võrreldes, kui mõtlesid mõnele üldisele asjale. Seal on suured sarnasused, aga väga põhilised erinevused. See kõik on juhtunud aastate jooksul. Mina ei tea, kas seda saaks üldse avastuseks nimetada. avataus on tavaliselt, nagu paugupealt, aga kontsentreeritud ühe punkti peale
00:10:28 Raamaturiiulid, Neeme Raud kõnnib nende taga (efekt)
00:10:34 Neeme Raud stand - eestlasi on mälu uurimine väga pikka aega huvitanud. Esimene eesti psühholoogiaraamat oli mäuõpetuse süsteem, mis ilmus 1897 Dorpatis, autoriks Rudolf Kallas. Kallas püüdis vastata küsimusele, kuidas suudab koolihariduseta eesti rahvalaulik enam värsse kui on Homeroses, Iliases ja Odüsseias kokku ning oletas, et selles aitab regivärsi vorm. E. Tulving tõi aga mälu uurimisse täiesti uued teemad ja meetodid ja muutis meie arusaamist mälus täielikult
00:11:03 Raamatu panemine riiulisse, teise võtmine ja tagasi panemine. KT INT endel Tulving - mälu on nagu üks raamat, mis pannakse raamatukogu riiulile, seisab sela j akui inimesel on vaja seda raamatut, siis ta võtab selle jälle ja vaatab järele, mis seal on
00:11:19 INT Endel Tulving - üks probleem selle juures on see, et kui inimene teab, mida ta otsib, siis tal ei ole ju vaja seda otsida. Näitekks, väga lihtne asi, teile ei tule meelde ühe inimese nimi
00:11:46 Neeme Raud pildistab + stand - et mõnda huvitavat hetke oma elust jäädvustada, on teha foto, mida hiljem vaadata saame. Tegelikult jääb pilt sellest hektest ka meie ajju, mälupilt on fotost tunduvalt parem, sest seal on olemas ka kõik selle hetke lõhnad, helid, emotsioonid, kõik, mis meid sel hetkel ümbritseb. Ja nii nagu foto, saame selle mälupildi hiljem ajust välja otsida, et oma vaimusilma ees vaadata.
00:12:08 Kaader pooleks, inimene vaatab raamatut, inimene kirjutab vihikusse, montaaž elupiltidest. KT Neeme Raud - see, et oleme mõne informatsiooni, näit mõne nime, aastaarvu mällu talletanud, et see on sealt kohe ka kättesaadav. Seepärast on tähtis, kuidas, milliste märkide abil me informatsiooni mällu salvestame ja milliste märkide abil seda infot mälust otsime. See on umbes nii nagu kirjutaksime õigeid vihjeid või õigeid märksõnu arvuti otsingumootorisse, need vihjed peaksid vastama mällu talletatud infole
00:12:33 Inimese mälu uurimine arvutis, inimesed arvutite taga. KT INT Endel Tulving - ajus on teatavad osad, mis tegelevad mäluga
00:12:40 INT Endel Tulving - umbes 20 aastat tagasi arvati, et ajus on üks osa, mis on mälu keskus, selle lad k nimetus on hippokampus
00:12:58 Kate: animatsioon: inimese aju. KT Endel Tulving - ...ja arvati, et see on selle aju keskus. Isegi pilte tehti, kui hakati aju kuvama, moodsaid meetodeid kasutama, et näha, kuidas aju töötab
00:13:23 Kate: 3D animatsioon (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!) KT Endel Tulving... siis esimest korda
00:13:30 INT Endel Tulving - esimest korda tuli välja ilmus ajalehes pilt ajust - mälu keskus ajus avastatud. Mina muidugi naersin
00:13:44 Kate: 3D animatsioon: inimese aju (kaitstud õigustega, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!). KT - ma tean täpselt, see oli 1994. Arvati ka seda, et salvestatakse
00:13:54 Kate: inimese aju pildid arvutiekraanil. KT ... nüüd on uuemad teooriad välja nuputatud ja öeldakse, ....,seda vett , mis seal ülevalt nüüd tuleb
00:14:07 INT Endel Tulving -.. ja mis selle koseks teeb, et seda koseks muuta, et ta nüüd on mälu, ainult lühikest aega ja hiljem pidavat see informatsioon üle viidama tesitesse aju osadesse
00:14:25 INT Jüri Allik (subt) - kui räägime mälust, siis mäu puhul psühholoogid oskavad selgelt eristada kolme asja. Üks on see, kuidas mällu kirjutatakse, järgmine on mälu jälg, mille kohta me väga vähe teame, mis säitlitab selle, mille oleme mällu kirjutanud ja kolmas oluline asi on mälust välja lugemine, mälust ammutamine. Need on mäluprotsessi kõige olulisemad komponendid ja alati eksisteerivad. Ei ole sellist meenutamise, mälus hoidmise asja, kui meil neid kahte asja ei ole.
00:15:06 Jüri Allik - ...väga oluline on aru saada, et need asjad on mõnes mõttes nagu sõltumatud. See tähendab seda, et on võimalik, et on olemas selliseid mälu jälgi ja seda on võimalik katseliselt näidata, mis antud hetkel
00:15:21 Kate: neiu spl, meri, naine mere ääres, vanainimene (kollaseks koloreeritud) KT Jüri Allik...mis antud hetkel, antud tingimustel ei ole mälust kättesaadavad. Teiste sõnadega, on väga oluline vahet teha olemasoleva ja kättesaadava informatsiooni vahel
00:15:31 Kate: arvutigraafika: inimese aju. KT ...igapäevases elus me teame, eriti, kui inimesed muutuvad vanemaks ja otsivad oma prille, nad teavad, et prillid peaksid olema, nad teavad ka, et neil peaks olema mälus mingi informatsioon, kuhu ta prillid pani
00:15:43 Kate: prillikarbist prillide võtmine ja ette panemine (kollaseks koloreeritid, efekt) KT ...aga antud hetkel ei leia nad seda üles. Psühholoogia kõige revolutsioonilisemad ja olulisemad muutused
00:15:53 INT Jüri Allik - ...mälu mõistmisel ja need on seotud kõik Tulvinguga, ongi kõik nende erinevate faaside ja osade eristamine, mis kõige olulisem, psühholoogid oskavad neid vastastikku lahutada ja näidata, milline osa on igal ühel sellesse
00:16:09 INT Endel Tulving - unustamine võtab ka mitut vormi, me ühest unustamisest juba rääkisime, kui midagi on meelest ära läinud, aga tuleb meelde õige vihjega, see on üks unustamise vorm - info on olemas mälu jäljes, see on väga paljudes mälu piirkondades. Vihjega tuleb meelde. teine unustamine on, et aju tegevus on niisugune olnud, et mälu jälg on ära kadunud, enam ei ole seal. Mingisugune vihje seda tagasi ei too. Isegi eksperdid arvavad, et inimesel on kõik meeles, mis ta kunagi teinud on, et see on ainult selle vihje või kättesaadavuse küsimus. Mina seda ei usu.
00:17:36 Kate: 3D animatsioon (kaitstud õigustega, tesiets saadetes kasutamine KEELATUD!): inimese aju, inimese elupildid (kollaaž) KT ... unustamine on väga normaalne aju tegevuse tagajärg, elu tagajärg. Mis juhtub ajus, seda veel täpselt ei tea. Aga me teame, missugused asjad inimestel kergemini meelest ära lähevad.
00:18:05 INT Jüri Allik (subt) - ...me ei tea, kui palju on erinevaid mälusüsteeme. Neid on kindalsti rohkem kui ainult semantiline ja episoodiline. Näiteks üks mälusüsteem, mille avastamise juures ka Endel Tulving oli, seda nimetatakse praiminguks, mis pikalt tõlgituna tähendab äratundmise hõlbustamine. Mõte on selles, et kui inimestel on väga suuri raskusi mõne asja meenutamisega või ära tundmisega, et kui neile antakse teatud vihjeid. Tüüpiline vihje näide on - kui meil on olemas peitepilt, kus on olemas väikesed joonekatked ja me vaatame sinna peale ja me ei saa aru mis see on. Kui me oleme tükk aega vaadanud, siis me näeme, et see on inimene. Mõte on selles, et selgub, et kui inimesele anda õigeid vihjeid, siis ka inimene, kellel on väga rasked mälupuudused, näiteks altzheimer või orgaaniline mälu kahjustus, siis see mäluliik võib olla suhteliselt säästetud neist ajukahjustustest. Et inimese praimingumehhanism töötab samamoodi kui normaalsel tervel inimesel. See on kergendus raskesti haigetele inimeste puhul, see
00:20:02 Inimene haiglas, õed tema ümber, inimese silm, põlvele toksimine haamriga, diagramma ekraanil. KT Neeme Raud - akadeemik Tulvingu ja teiste mälu-uurijate tööst on hindamatut praktilist abi arstidele, kes tegelevad altzheimeri tõbe põdevatega inimestega
00:20:10 Mikroskoobi alla analüüsi panemine, tulemus arvutiekraanil. KT neeme Raud - tänu neile on olemas testimsimeetodid, mis aitavad haigust avastada ja selle edasist kulgu prognoosida. 00:20:20 KT INT Endel Tulving - nüüd on kindlaks tehtud, et esimene tõeline sümptom
00:20:26 INT Endel Tulving - ..mis ennast avaldab inimese käitumises, on altzheimeri puhul mälu kaotus ja mitte üldine mälu kaotus, vaid episoodiline mälu kaotus
00:21:07 Kate: 3D animatsioon (kaitstud õigustetga, teistes saadetes kasutamine KEELATUD!):inimese aju. KT Neeme Raud - mida saame teha, et oma mälu parandada? + Endel Tulving - üldiselt seda ei saa
00:21:26 INT Endel Tulving - see on nii nagu, te tulete minu juurde, mitte minu juurde, vaid lähete kehakultuuri spetsialisti juurde ja küsite, kas ma saan oma üldiseid sportlikke võimeid parandada. Seda saab, näteks joosta, palli visata - hakka harjutama. kas me saame oma üldist mälu parandada, seda mitte, Meile on väga tähtis inimeste nimede meelde jätmine, selle kohta on palju mnemotehnilisi trikke, aga väga piiratud alal.
00:22:30 INT Jüri Allik - minu arust kõige olulisem mõnu on see, kui inimesed saavad aru, et ajusid ragistada on hästi tore. Et aju tegevus pole ainult jõu kulu
00:22:43 Kate: tervisesportlased sõidavad jalgrattaga, rulluisutajad, tervisejooksja. KT ... me jookseme ka, käime sörkjooksu tegemas, kepikõndi tegemas, mitte me ei kurda selle üle, et me kaloreid kaotame või energiat kaotame. Samamoodi on mõtlemisega, see, et ajurakud glükoosi väga palju tarbivad, see on väga hea
00:23:01 INT Jüri Allik - see on investeering tulevikku. need inimesed, kes varases nooruses on tegelenud selliste asjadega, siis neile jääb ka altzheimeri tõbi raskemini külge, nad elavad kauem, mõistus püsib kauem selge. Vaimne treening on samasugune treening nagu füüsiline, igal juhul tuleb asjale kasuks. See on hästi tore ja sümpaatne asi. Inimene oskab igasuguseid asju meelde jätta. Parim asi - üks inglane, kes võttis endale nime Danile Tammet, on olemas selline raamat "Ma sündisin sinisel esmaspäeval". Tal on geniaalsed mälu võimed
00:24:06 Kate: arv pii (korrapäratu arv). Näteks on korrapäratu arv pii, mis on matemaatika üks keskksemaid sümboleid, mida kõikjal kasutatakse, mis algab 3,14...
00:24:23 INT Jüri Allik - pii ei ole perioodiline, vaid korrapäratu. Seesama Daniel Tammet teab pii-d 22 000 kohta peale koma, see on rekord. see näitab, et inimses mälu võimalused on väga suured, mitte küll kõigil pole nii suured. Aga mõnisada kohta pii'si on igale koolijütsil jõukohane, teine asi, kas see on tingimata vajalik.
00:25:28 Endel Tulving ja Neeme Raud Tulvingu kodus. KT Neeme Raud (küsimus Tulvingule) - olete kogu elu pühendanud mälu uurimisele. Mis on kõige suurem panus inimteadusele, teadmistele mälust
00:25:34 INT Endel Tulving - episoodilise mälu eristamine teistest mäuliikidest, eriti semantilisest mälust
00:26:01 Kate: Endel Tulving ja Neeme Raud Tulvingu kodus. KT INT Endel Tulving - teadusmaailma veenmine, et neil sõnadel: episoodiline ja semantiline, on midagi taga
00:26:14 INT Endel Tulving - kui seda mina ei oleks teinud, siis seda võibolla praegu ei oleks olnud, hiljem keegi oleks võibolla teinud. kaua aega oli mul väga vähe "kambamehi", eks oleks ka aidanud ja kirjutanud, kõike pidi ise tegema. Isegi minu õpilased, doktori kandidaadid ei aktsepteerinud seda. see oli lihtsalt vastuvõetamatu idee
00:26:49 Kate: Neeme Raud ja Endel Tulving viimase kodus . KT Endel Tulving - minu käest küsitakse, mis on mäluteadlased ära teinud
00:26:59 INT Endel Tulving - ...mida nad on teada saanud, mida nad varem ei teadnud. Seda, et nüüd teame, et mälu on kohutavalt keerukam kui keegi julges seda arvata või karta. Mida rohkem seda uurime, seda keerukamaks läheb. Inimestele on see hämmastav, kuna mälu tuleb inimesele automaatselt, ilma igasuguse energia kasutamiseta, ilma igasuguse õppimiseta. Kuidas siis nii keeruline asi saab nii lihtne tunduda, see on müsteerium
00:27:33 Toronto Ülikooli välispl-d + Neeme Raud (subt) stand kõndides tänaval - aastaid Toronto Ülikoolis mälu uurinud prof Tulving on aktiivsest teadustööst küll kõrvale tõmbunud, kuid seni üks enim tsiteeritud teadlasi maailmas. Ja tegelikult ka üks vähestest teadlastest, kes oma tööga on suutnud teaduse täiestu uue lehekülje pöörata. Tulvingu episoodilise mälu teooria on igas psühholoogiaõpikus
00:27:58 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:28:19 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:28:31 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:28:37 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0006_0002_D10_PURAMIIDI-TIPUS_MALUUURIJA-ENDEL-.MXF
Indeks: 2011-002880-0006
Kestus: 00:28:37
Registreerimise kuupäev: 20.02.2011
Registreerimise aeg*: 2011-02-20 00:38:57
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse