ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

PORTAAL. Kuritegevus ja muhud pealael.

Telli koopia Saada link

Media

Kirjeldus

Tehnoloogiakommentaari esitab Kristjan Port. See oli umbes 200 aasta eest, kui aju hakati pidama kõige arenenumaks ja seega kõige tähtsamaks ja järelikult kõige eest vastutavaks organiks. Ühtlasi siis ka kõikide hädade põhjuseks. Kaks Viini arsti, Kaspar Spurzheim ja Joseph Gall, arendasid oma ajus seda mõtet edasi ning jõudsid veendumuseni, et aju koosneb 37 eraldi organist. Iga üks neist 37 organist vastutas teatud inimloomuse aspekti eest. Ning mida arenenum mõni vastav aju osa oli, seda märgatavam oli see omadus ka inimeses. Oleks see vaid nii lihtne! Tegelikult ei tulnud kõik omadused iga inimese puhul hästi esile. Võib isegi öelda, et võimeid hoiti vaka all. Nagu näiteks lapsevanematele kes oleksid soovinud teada mis kasu võsukesest tulevikus võiks olla, ehk mida temas saab ja tasub arendada või parendada? Siin tuleb appi Spurzheimi ja Galli nutikus, kes väitsid, et kui keegi soovib teada, milliste omaduste organid nimetatud 37-st on kellelgi rohkem arenenud, siis selleks on vaja uurida inimese kolju peal olevaid mügarikke ning lohukesi. Väidatavalt kajastub vastava ajuorgani arenguaste selle suuruses, mis omakorda põhjustab pealuu pinnale vastava põndaku. Uut teadust hakati nimetama frenoloogiaks. Uuest teadusest sai hitt ja peagi kaasati vaadeldavate objektide sekka näiteks nina, mille kuju järgi saavat hinnata muuhulgas inimese võimeid. Väidetavalt oli just nina kuju põhjuseks, miks noor laevakapten ja frenoloogia fänn Robert FitzRoy tahtis pikale reisile kaaslaseks kokkulepitud Charles-i kaldale jätta, kuna "selline nina reetvat pika reisi jaoks ebasobivat nõrkust". Õnneks suutis nina omanik Beagel-i kapteni ümber veenda, sest muidu ei teaks me midagi mehest nimega Charles Darwin.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Portaal
Fonoteegi number: RMARH-66603
Fonogrammi tootja: 2013 ERR
Eetris: 11.04.2013
Salvestuskoht: Raadio 2
Kestus: 00:04:26
Märksõnad: kommentaarid teadus(-harud)
Esinejad: Port Kristjan
Kategooria: Info → informatiivne, muu
Püsiviide: vajuta siia

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse