ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Plekktrumm: Monika Luik

Saada link

Sarja pealkiri: Plekktrumm
Osa nr.: 212
Kestus: 00:43:00
Indeks: 2021-003281-0212
Režissöör: Radsin Maire
Faili nimi: 2021-003281-0212_0001_XHD_PLEKKTRUMM_MONIKA-LUIK.MXF
Esmaeeter : 29.11.2021
Kategooria: Kultuur → kultuurielu analüüs
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 STUUDIO. Joonas Hellerma sissejuhatus, teema ja saatekülalise lühitutvustus.
00:01:02 Jungiaanlik psühhoanalüütik Monika Luik. Jung kui terapeut. Teraapialähenemisi on väga mitmeid. Millega tegeleb jungiaanlik psühhoanalüütik? Põhipostulaat, inimene ei ole juhitud ainult tema teadliku/ratsionaalse poole poolt vaid olulisem roll on alateadvusel. Meid juhib väga palju alateadlik mehhanism. Meie ülesanne on saavutada dialoog teadliku ja alateadliku osa vahel selleks, et olla iseenda ja maailmaga paremini kontaktis.
00:03:28 Monika Luige isiklik huvi Jungi ja psühhoanalüüsi meetodi vastu. Juhuse tahtel komistas jungiaaliku psühhoanalüüsi otsa. Maailm tundus liiga kahedimensiooniline, midagi on veel. Raske leida tähendus, mis sügavalt kõnetab. Kontakt alateadvusega.
00:05:21 Mis on alateadvus ja miks ta meid pelutab? Alateadvuse reservuaar, kollektiivsed tasandid. Teistmoodi reaalsus liiga kontrollimatu. Kontroll on kõige olulisem märksõna.
00:06:49 Kuidas alateadvus endast märku annab? Mil viisil ta on kohal? Avaldub kompleksides, varjus, selles, millist materjali me teistele projitseerime. Ütlus, et "enda silmis palki ei näe, aga teise silmis pindu näeb" – see on see, kuidas me projitseerime oma alateadlikke komplekse teistele. Saame alateadvusega kohtuda unenägudes. Kultuur on üks viis mismoodi me sümbolite kaudu oma alateadvusega kohtuda saame.
00:07:57 Kuidas arendada endas oskust visuaalset materjali/sümboolikat lugeda, et sellega olla apremas kontaktis? Tundetoon, mis tunne meil on kui me mingi sümboliga kohtume, unenägude puhul. Pildiliste sümbolite interpreteerimine, üldkultuuriline haritus. Rohke lugemus, kokkupuutumine sümbolitega tekstides. Erinevad kontekstid moodustavad meie alateadvuses baasi kust me saame neid tähendusi nö õngitseda. Arhetüüpne ja kollektiivne tasand. Ühine jagatud teadmiste pagas esivanematega.
00:10:09 Kas alateadvusel on oma elu, et ta oskab kombineerida meie jaoks mingit materjali mida oleks vaja näidata, kas unenäos või elus kui me sellega kohtume? Jungi arvates koosneb meie isiksus lisaks egole sellisest suuremast keskmest, mida ta nimetas selfiks. Me sünnime teatud sorti inimeseks, kellel on teatud potentsiaalid. See self aitab meil läbi enda egole edastatud sõnumite – kui me neid kuulame – saada järjest rohkem iseendaks ja oma potentsiaali avada. See võikski olla alateadvuse sügavam eesmärk – aidata meil iseendaks saada.
00:11:31 Millist tüüpi kujundid võivad olla mis on meie jaoks kultuuris universaalsed? Selfi sümbolit me tunneme ära tundetooni kaudu, numinoosne tunne, jumaliku puudutse tunne. Selfi sümboliteks võivad olla looduslikud võimsad objektid, ringid, nelinurgad, valitseja positsioonil olevad inimesed, Jumal, Jeesus.
00:12:51 Jungiaanlik hingekaart, inimelu eesmärk. Jungi nägemus elu eesmärgist. Potentsiaali realiseerimine võiks olla eesmärgiks. Isiklik kui kollektiivne küsimus. Muudatused maailmas.
00:14:36 Armastate kasutada Jungi tsitaati, et „ükski puu ei saa kasvada taevani ilma, et tema juured ulatuks põrgusse“. Mida see tegelikult tähendab? Alateadvus on kompensatoorse iseloomuga, me ei saa jõuda kõrgustesse kui me ei ole kontaktis oma sügavamate toonidega. Särav persoona, mask mida teistele näitame, seda tumedam on vari, mida selline inimene heidab.
00:15:41 Varju mõiste individuaalses plaanis. Varjus on kõik asjad mida me oleme endast ära tõrjunud. See sünnib läbi vanemate signaalide mis on vastuvõetav ja mis ei ole vastuvõetav. Läbi laiema keskkonna signaalide, kool.
00:16:49 Teisele projetseerimine arusaam. Mehhanism, mis võimaldab meid teadlikuks saada iseendast, see on nagu peegel. Ahnuse näide.
00:17:37 Vari teeb meid enda suhtes pimedaks. Vari on väha hea metafoor, vari on selja taga. Ta liigub meiega kogu aeg kaasas.
00:18:05 Mida me varjus tõrjume? Kollektiivsed momendid, agressiivsus, ahnus, kadedus, seksuaalsus. Mida tuleks varjuga teha? Negatiivsus, ahnus uuesti päevavalgele tuua? Varjust lahtisaamine ei ole eesmärk. Vari annab meile sügavust. Inimene ilma varjuta on väga lapik. Vari annab meile isiksusena mahlakust kui me oleme temaga hästi kontaktis. Mõnikord on vaja kasutada oma varju omadusi. Projektsioonid ja isiklikud kompleksid.
00:21:00 Kas varju teadvustamine aitab komplekssidest/konfliktidest vabaneda? Teadvustamine on väga suur osa, annab valikuvabaduse. Emotsionaalne komponent. Kui tunne jõuab emotsionaalselt kohale siis see on koht kus muutus toimub.
00:22:23 Emotsionaalne valgustumine või mitte. Kasvamise teel peaksime olema suutelised hoidma mingeid vastandlikke tundeid. Paha tunne, positiivne joon. 2 pooluse pingel hoidmine, Jungi sõnul sünnib sellest uus.
00:24:08 Missugune võiks olla, ideaalis, suhe oma Varjuga? Kui me oleme haavatavad ja näitame oma puudusi, siis me muutume teistele inimestele palju omasemaks. Võimaldab samastuda. Pinnas ühiseks heaks tundeks.
00:25:04 Mis asi on kollektiivne alateadvus? Kollektiivne alateadvus on kõikidel inimestel enam-vähem ühtemoodi tajutav. Kõige tavalisemad on isa-arhetüüp, ema-arhetüüp, vanamehe-arhetüüp, triksteri-arhetüüp, õe-venna-arhetüüp. Neid on sama palju kui on inimkogemusi.
00:26:25 Kollektiivne Vari. 30-ndad Jung Saksa rahvuse psühholoogia mõistmine kollektiivsest vaatepunkist. Peeti rassistiks. Kollektiivsed ja kultuurilised kompleksid.
00:27:54 Eesti kultuuri iseäralikud kompleksid. Eesti kultuurist paistab silma orjakompleks. See vist oli Jakobson, kelle isamaakõnedest see 700-aastane orjapõlv kanda kinnitas, aga kindlasti pidi olema pinnas selleks olemas. Eestlaste müüt orjapõlvest elab väga sügavalt edasi, mis sest, et ajaloolased on selle ümber vaadanud. See on meile oluline, et meil on olnud õitsengu periood, siis me oleme olnud alla surutud, peame passiivselt võitlema anastaja, mõisahärrade, Nõukogude Liiduga ja et kusagil on paistmas helge tulevik, kui me selle mõisahärra kuidagi elimineerime.
00:29:58 Kas eestlastel on kollektiivselt midagi tegemata, ühiskonna muundumine? Vana asja distantseerimine. Jungiaanlik mõiste isa-kompleks, ema-kompleks. Orjakompleks- isa-kompleks või autoriteedi kompleks. Kompleks autoriteedi suhtes, isiklikud kogemused annavad tooni. Kollektiivne kompleks. Klassikaline isakompleksi muinasjutu lahendus.
00:33:24 Kes meie jaoks on isa täna? Mees- ja naispool ühenduse leidmine. See konflikt, mis meil riigis praegu väga üleval on vaktsiinide pooldamine ja vastasus. Selles konfliktis on vägagi see teema sees. Ühelt poolt on see autoriteedi usaldamise teema, kas ma usaldan, et autoriteet soovib mulle head või ma kardan seda, mida see autoriteet mulle pakub. Teisalt ka autoriteedil võib olla vastav kompleks. Isa-poja kompleks. Lahendus on teise poole leidmine. Kollektiivne tasand, ruumi andmine. Anima kontakt. Muudatused mis ühiskonna elu paremaks teevad.
00:35:52 Emotsionaalse ja ratsionaalse poole kokkusaamine, kuidas seda teha? Kultuuri väärtustamine, patriarhaalses ühiskonnas on välja tõrjutud kõik mis on naiselikum. Naiseliku poole väärtustamine. Arenguruumi on palju. Alternatiivsemas pooles leidub oma ivasid, mida tuleb väärtustada. Ratsionaalne on kõikehõlmav ja pealetungiv. Vastandreaktsioon on minna üle teisele poole.
00:38:27 Ühiskonna transformeerumine, kes peaks seda initsieerima? Jung: muutuse allikas on üksikisik, kollektiivsel tasandil on mõjutada väga keeruline. Alateadlikke motiive teadlikult mõjutada on kahe otsaga mõõk. Iseendasse vaatamine.
00:40:01 Monika Luik kultuurisoovitus: Ma soovitaksin sellist raamatut nagu "Minu sünge Vanessa". Raamat heidab tasakaalustatud ja mitmetahulist valgust ühe noore tüdruku ahistamisloole. See on esitatud nii mahlakalt ja värviliselt, seal on vähe hinnangut. Aga jungiaanlikus mõttes me võime seda sama teemat käsitleda selle maskuliinse versus feminiinse teemana, kuidas maskuliinne on feminiinset ära kasutanud ja ei võta vastutust.
00:41:55 Joonas Hellerma lõputekst.
00:42:18 LÕPUTIITRID (rull), Elamussaadete toimetus 2021
00:42:53 ETV2 ident
Faili nimi: 2021-003281-0212_0001_XHD_PLEKKTRUMM_MONIKA-LUIK.MXF
Indeks: 2021-003281-0212
Kestus: 00:43:00
Registreerimise kuupäev: 29.11.2021
Registreerimise aeg*: 2021-11-29 22:25:08
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse