ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Plekktrumm: Liina Lukas

Saada link

Sarja pealkiri: Plekktrumm
Osa nr.: 211
Kestus: 00:43:05
Indeks: 2021-003281-0211
Režissöör: Radsin Maire
Esmaeeter : 22.11.2021
Kategooria: Kultuur → kultuurielu analüüs
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 STUUDIO. Joonas Hellerma sissejuhatus, teema ja saatekülalise lühitutvustus.
00:01:12 Kirjandusuurija Liina Lukas, alates 1. veebruarist Tartu Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse professor. Goethe Faust on läbi uurinud kõik inimteadused, tulemus on rahutus. Goethe Faustilik temperament. Liina Lukas ei ole nii rahutu kui Faust, sile ja stabiilne tee. Tuleb endale ise võtta väljakutseid. Ei pelga õpetajakutsumust, teadus seob nii teaduse kui poeesia. Goethele meeldis, tegeles ise ka teadustega. Goethe leidis, et viimane sõna jääb luulele. Goethe oli valgustusajastu mõtleja, universaalse haardega.
00:03:53 Liina Lukas on öelnud, et XXI sajandi probleemiks on ajaloota haridus”. Miks on Sinu jaoks jätkuvalt oluline maailmakirjanduse klassikaga tegeleda? Mida see meile tänases päevas annab? Iga ajastu leiab nendest teostest midagi, seda teost ei ole ära unustatud. Kõik ajastud on toonud Faustiga välja teistsuguseid momente, lugenud omal viisil Fausti. Teda on väga raske lugeda, sest ta on entsüklopeediline teos, palju vihjeid ja viiteid.
00:05:08 Millises eas Sa ise Goethet päris tõsiselt lugema hakkasid? N-ö kooli kohustuslikus korras kasvõi seesama „Faust” Sind esimese hooga siiski kohe ei köitnud. Millega ta Sind lõpuks siis võlus? Keskooliajal ei olnud Fausti fänn. Professor Jüri Talvet soovitas Goethet, Goethe retseptioonist võiks kirjutada.
00:06:36 Mida on vaja selleks, et Goethe avaneks, et tekstid avaneksid? Kas see tahab elukogemust, erilist ettevalmistust? Tahab elukogemust, lugemust, kultuuriloolist teadmist. Väga noorele inimesele ei ole Fausti tung nii arusaadav.
00:07:35 Liina Lukas on öelnud, et Goethe on eesti kultuuri ja kirjandust väga palju mõjutanud. Miks me ei oska seda teadvustada? Goethe jõudis eesti keelde võrdlemisi hilja. Goethe tuli laulude kaudu, Goethe luulet on väga palju viisistatud.
00:09:24 Kui palju sa pead üldse lugema ja kas jõuad klassikalise varamu kõrvalt ka olla kursis mis toimub Eesti kirjanduses viimasel kolmel kuul? Viimase aasta jooksul püüab olla kursis. Klassika peale läheb omajagu aega, kõiki neid teoseid tuleb lugeda pidevalt.
00:10:37 Milline väärtus on ülelugemisel, mida see sulle annab? Tekst on rohkem kohal, tekstid on keerulised, nad on põnevad. Inimene unustab.
00:11:15 Korduvlugemise nimekiri. Lemmikajastu on 18. sajand ja 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Ajastud mille kirjandust tunneb kõige paremini. 18. sajand on optimistlik ajastu, läheb kokku Liina Lukase meelelaadiga. Optimism ja lootus ning tahe maailma muuta. 19. ja 20. sajand pole niipalju optimismi, peab olema tasakaal. Kafka ajastu, Rilke, Söderberg novellid/romaanid. 18. sajandist Diderot romaanid.
00:13:20 „Nõmmeroosike”, miks meil sellist koguteost vaja oli? Eesti Goethe Selts Tartus taasasutati 90-ndate lõpus, mõtles, et võiks ühe korraliku Goethe kogu kokku panna. Plaanid võtavad aega. 5 aasta jooksul sai suur töö tulemuse.
00:14:49 Mis võtaks kokku Goethe luuletalendi? Goethe on kirjutanud väga erinevaid luuletusi, kirjutas ballaade. Goethe ja Schiller kirjutasid võistu ballaade. Goethel on olnud väga erinevad eeskujud, avatud Euroopa ja muu maailma kirjandusele. Mahukad tsüklid on Antiik eeskujudel kirjutatud eleegiad, Idamaadest inspireeritud luule, õpetlasluule. Goethe luule on väga mitmekesine. "Metshaldjas" Sanga tõlge, Goethe üks tuntumaid ballaade. Goethe üks viimaseid luuletusi, tõlkinud Ants Oras, loodusluule, võiks praegu meid eriliselt kõnetada. Loodus mille osa on ka inimene. Goethe luuletus "Dornburgis septembris 1828" Ants Orase tõlkes.
00:19:36 Goethe mõttesalmid, tarkuseterad, aforismid. Milles seisneb goethelik elutarkus, humanism mis võiks meid tänases päevas kosutada? Goethe on väga eripalgeline, temas on tohutut kirge ja elutahet, tohutu kirg ei pruugi alati minna mööda õiget rada. Inimene on kõlbeline olend, suudab oma ülevoolavat pulbitsemist sublimeerida luulesse.
00:21:28 Mis on Goethe vitaalsuse ja elujõu saladus? See on maailmapoole pööratus, Goethe on pigem selle maailma poole pööratud. Siin ja praegu on oluline tema jaoks. Tahtmine maailma kahe käega haarata ja tunnetada. Elurõõm ja optimism. Leida lootus ja tahe edasi elada, üha uueks saada. Goethe on väga palju tegelenud iseendaga, enda arenguga. Goethe jaoks on oluline, et saaks oma mina täiustada, suhtlus maailmaga, inimesega ja ühiskonnaga. Piirid oma minaga tegelemisele, oma mina imetlemisele.
00:23:53 „Nõmmeroosike” võib eri tõlkijate käe all olla korraga „maasikas”, „kibuvitsalill”, „vainuroos” jne, kas siis üldse ongi võimalik Goethet päriselt tõlkida? Saame eestikeelsetest tõlgetest teada rohkem eesti luule ja poeetilise keele kohta sellel ajahetkel. Raamatu eesmärk on näidata kuidas on. Parimad eesti tõlkijad on "Goethet" tõlkinud. Raamatut lugedes meil tekivad seosed eesti luulega.
00:25:37 Goethe on väga oluline saksa kultuuri ja keele looja, kas me saame eesti keeles lugedes aru tähtsusest mis tal on saksa keele ja kultuuri jaoks? Nii lähedale sellega tõlkega ei pääsegi? Tõlke kõige suurem ülesanne ongi tekitada huvi originaali vastu. Oras ja Sang on väga head Goethe tõlkijad, nende tõlked on väga erinevad. Goethel on vedanud, et meil on August Sang ja Ants Oras.
00:27:18 „Tões ja õiguses“ seisid koolis riiuli peal Goethe ja Schilleri kipskujud. Tõsi, need kukkusid lõpuks sealt alla, kildudeks ja Maurust see ei rõõmustanud. Milline koht neil kasvandike hariduses oli? Goethet loeti Mauruse koolis saksa keeles. "Tões ja õiguses" Maurus tsiteerib oma koolipoistele Goethet ja saksa keeles. See selgitab miks tõlked on nii hilised. Haritlased lugesid Goethet originaalkeeles. 30-ndatel aastatel tuleb esile tõlkijate põlvkond kelle tõlkeid me veel tänapäeval hea meelega loeme.
00:28:57 Goethest, nagu suurkujudest üldse, liigub igasugu legende. Siin saates on kõlanud naljalugu, kuidas Goethe ja Beethoven jalutuskäigul kohtasid aadlikke. Goethe viisakalt tervitas, aga Beethoven keeras kõrvale. Kui Schiller ja Beethoven olid radikaalsed vabadusenõudlejad, kas Goethe oli siis kuidagi pehmem tüüp? Goethe oli väga seltskondlik inimene, ta oli harjunud kõrgilmas olema. Tundis selle maailma vägevaid, ta oli väga mõjukas. Saksa kirjandus ja filosoofia läks mingisugust väga omapärast rada. Saksa arengutee on teistsuguse käänuga kui mujal Euroopas. Pärast Prantsuse Revolutsiooni hakati otsima tasakaalu. Ühiskonna muutmine kunsti, kirjanduse ja teatri kaudu. Ideaalide uskumine praegu. Liina Lukas usub ideaale ja valgustusse.
00:31:32 Goethet huvitasid väga ka loodusteadused ja ta ise oli oma teaduslike saavutuste üles kohati rohkem uhke kui oma luule üle. Mis Goethet loodusteadlasena huvitas? Goethe oli valgustusajastu mõtleja, kes tegeles kõikide teadustega. Ajastu mil loodi entsüklopeedia, teaduse populariseerimine. Goethe tegeels väga paljude erinevate asjadega: biloogia, mineraloogia, värviõpetus. Ennekõike oli ta siiski luuletaja. Luule kaudu on võimalik tõele lähemale jõuda kui teaduste kaudu.
00:33:14 Kas Goethe arvas, et on olemas ka mingi tume jõud maailmas, millega me peame võitlema? Tume jõud on kindlasti olemas, "Fausti" proloog Taevas, looja poolt lubatud kuri. Miks Issand ütleb, et on vaja kurja. Muidu oleks suur stagnatsioon elus ja me ei tunneks headust ära.
00:35:22 Üks tuntumaid ridu „Faustist“ on õhkamine: „Oh kaunis hetk, oh viibi veel!“ Ta hüüab seda hetkel, kui näeb töökat rahvast kanalit kaevamas. Mis saladus/ülim hetk siin peidus on? Ta unistab vabast rahvast vabal maal. Mefistofeles saab valesti aru, tema ei oska unistada. Faust kaotab kõik, muutub murest pimedaks. Lõpuks Mefistofeles Fausti hinge kätte ei saa.
00:37:19 „Faust“ lõppeb ridadega: „...kõik iginaiselik ligi veab meid.“ Kas see tähendab, et Goethe idealiseerib naiselikku printsiipi? On selles on mingit laadi väljapääs? Goethe teoloogia tragöödia lõpus on väga omanäoline. See on lunastuslugu, mis inimese lunastab ei ole mitte Jeesus Kristus vaid iginaiselik printsiip. Goethe arvab, et inimene ei saavuta lunastust ainult iseenda jõu abil vaid ülalt peab miski talle käe ulatama, seda nimetab Goethe iginaiselikuks. Tänapäeva ühiskonnas oleks vaja solidaarsuse või hoolivuse printsiipi. Pehmed väärtused mis lõpuks päästavad maailma.
00:39:31 Elu lõpus loobub Goethe isiksuse lõputu ehitamise ideaalist ja pöördub justkui ühiskonna teenimise poole, rääkides „loobumisest”. Kas see lahendus on Sinu jaoks usutav? Goethe on näidanud kuhu see individualiseerumine viib. Werther, iseennast peegeldav nartsissistlik olend. Wilhelm Meister vaimse küpsuse jagamine, peab pöörduma maailma poole.
00:41:20 Liina Lukas kultuurisoovitus: Ma kutsun teatrisse, Tartus oli nädalavahetusel esietendus, Bertolt Brechti "Galilei elu" Karl Laumetsa lavastuses. Soovitan seda väga vaatama minna ja soovitan ka Karl Laumetsa lavastust "Balti tragöödia" Linnateatris.
00:42:02 Joonas Hellerma lõputekst.
00:42:25 LÕPUTIITRID (rull), Elamussaadete toimetus 2021
00:42:58 ETV2 ident
Faili nimi: 2021-003281-0211_0001_XHD_PLEKKTRUMM_LIINA-LUKAS.mxf
Indeks: 2021-003281-0211
Kestus: 00:43:05
Registreerimise kuupäev: 09.11.2021
Registreerimise aeg*: 2021-11-09 08:38:50
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse