ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Palusalu

Saada link

Media

Kirjeldus

Dokumentaalfilm eesti maadluslegendi, kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu (1908-1987) saatusest. Tema elukäik pakub nii tõuse kui ka mõõne, üks tormilisem kui teine. Palusalu meenutavad tütar Helle, perekonnasõbrad, kolleegid-sportlased. Intervjuude, arhiivikaadrite ja taaslavastatud episoodide abil näeb vaataja lugu paljulapselise pere poisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja. Pärast üürikeseks jäänud triumfihetke saadetakse ta "maapealsesse põrgusse" tagasi. Kodumaale jõudes võtab aastaid, et nõukogude võim teda rehabiliteeriks. Stsenarist Paavo Kivine, režissöör Kristiina Davidjants. Tootja Umberto Production.

Sarnased saated

Vaata kõiki

Aasta: 2009
Kestus: 00:55:18
Indeks: 2009-002475-0001
Režissöör: Davidjants Kristiina
Esmaeeter: 29.12.2009
Kategooria: Kultuur → kultuur, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 ETV- esitleb - LOGOD: EFSA, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling/ETV, Umberto Productions
00:00:17 m/v ARHIIVIKAADRID: Kristjan Palusalu lastelastega. Lapsed ütlevad, et teavad, kes on Palusalu.
00:00:52 TIITER: "Palusalu, kahekordse olümpiavõitja lugu"
00:00:57 KT tekst Palusalu sünni kohta. Kaadris Foto, kus Kristjan Palusalu ka peal
00:01:02 Noorpõlve foto Palusalust + diktori KT
00:01:11 mv arhiivikaadrid lapsed vägikaigast vedamas köiega ja ilma. Kaader pooleks. Teises pooles lavastatud jutuajamine - mehed laua taga.
00:01:55 KT tekst + heinatõstmine hanguga
00:02:01 Kristjan Palusalu portreefoto noorena. Foto kaitseväe rühmast ja sõjaväet
00:02:15 PILT pooleks. Ühel pool fotod Kristjan Palusalust jalgpalli trennikaaslastega, teisel pool mv film jalgpallist.
00:02:28 Foto Kristjan Palusalu kergejõustikus all toeks seismas. Üleval inimesed
00:02:35 Kristjan Palusalu maadlemas ja maadlusmeeskonnaga pildil poseerimas
00:02:48 KT tekst + mv kaadrid Trammist Tallinna tänavatel
00:02:58 Kristjan Palusalu noore mehena fotol õe Minnaga
00:03:01 KT tekst + Fotod Palusalust: 2 fotot töölisena teiste keskel, Patarei vanglavalvurina
00:03:10 Foto: Palusalu maadlustrikoos teiste keskel
00:03:12 Katk 1957 a Raadiosaatest: OTTO VIIKMÄE Pildis mv fotod noorest Palusalust maadlejatrikoos üksi ja teistega, maadlemas
00:04:05 Palusalu kaabuga seismas. Fotod perekonnaga
00:04:08 KT tekst Kristjan Trossmannist saab Palusalu. Kattena kaader mv filmist, kus arhivaar võtab arhiivikarbist välja nime Palusalu, Kristjan (Trossmann)
00:04:42 Palusalu seljatab Läti meistri: KT Berliini olümpia oli nii lähedal. Siis hakkasin omapead selle vasta valmistuma. Käisin metsajooksusid tegemas. Peale selle, kui metsajooksu olin ära teind, siis läksin maadlusmatile teistega veel maadlema. Tol ajal seltsis Sport raskekaalu meest ei olnud, ma olin üksipäini. Ma sain kergemad mehed seal omale vasta. Isegi Väli oli nii julge, et tuli mulle vastu. No sellega nüüd õieti maadelda ei saanud me kumbki, aga müramine väsitas küll ära… A panin oma välistreeningutele veel rohkem rõhku peale, tegin oma plaani valmis - kümme kilomeetrit linnast välja jooksuga ja linna tagasi. Sai üks aasta niimoodi treenida.
00:04:57 Metsajooks, mehed kükkishüpet tgemas ja maadlemas
00:05:25 Fotod Palusalus
00:05:34 Kristjan Palusalu seljatab Läti meistri KT: Ja siis hakkaski, siin võitsin ära, siis tulid välisvõistlused, Soomes käisin, Rootsis käisin, tegin tõstmist.
00:05:39 Foto Kristjan Palusalust
00:05:49 HELLE PALUSALU, tütar näitab väljalõikeid, mida ema oli kogunud
00:05:56 Palusalu ja keegi soomlane lippudega võistlustel KT: Siis hakkas pikkamööda minema. Ja no Berliinis see võit tuli lihtsalt, seal ei old ju rohkem vaja, kui oma vastased ära võita.
00:06:25 Teater ESTONIA välisvaade, Olümpia kandidaadi annavad tõotuse (1936) KT Berliini sõitu koguneb Eesti olümpiadelegatsioon pidulikule olümpiavandele Estoniasse. Samanimeline riik on olnud olümpiatest eemal kaheksa aastat.
00:06:34 Tõotuse võtab vastu kindral Laidoner KT Viimati jättis tema atleedid koju ressursside nappus. Nüüd on ressursid leitud, kuid sedapuhku peljatakse võimete nappust. Ei oodata suuremat ka Palusalult. Medal võib ehk tulla, arvatakse, võit - mitte mingil juhul.
00:06:52 Sportlased marsivad rongi peale, astuvad rongi. Kaks plaani rongist KT Nii või teisiti, lõpuks tuleb astuda rongile, mis asub teele tolleks ajaks juba kurjakuulutava nimega linna
00:07:10 Berliini vaated 1936 (Saksamaa arhiivimaterjalid) DIKTORI KT: Niisiis Berliin, kaheks nädalaks sportiva maailma süda. Räägib toonane kohalolija: "Halli Berliini ilme oli olümpiamängude ajaks muutunud otse muinasjutuliselt kirevaks. Tuhanded, kümned tuhanded, õigem vist küll miljonid lipud lehvisid kõikjal majadelt kireva kangana alla. Kõikjal domineeris veripunane, mis näib kujunevat diktatuurimaade võimu sümboliseerivaks värviks. Kuigi kõigi teiste rahvuste trikoloore oli pandud välja ülikülluses, natside lipud karjusid need siiski domineerivalt üle. Kõigile tänavatele olid üles seatud kaitseväelaste spaleerid, kelle selja taha olid kogunenud määratud inimmassid.
00:07:55 Silt Olümpia 1936 + areen Olümpiamängude avamine 1936 (Saksamaa arhiivimaterjal, kasutada ei tohi), vahepeal Amatöörfilm - värviline DIKTORI KT: Algab rahvuste defilee. 52 rahvust on antud üles olümpiamängudest osavõtuks, kelle olümpiaatleedid astuvad nüüd 115 000 pealtvaataja ees toimuvale pidulikule paraadmarsile. Iga rahvuse ilmumisel algab käteplagin, aplausi suurust määravaks baromeetriks näib olevat asjaolu, kas esineva rahvuse olümpiameeskond tõstab käed tervituseks või mitte. Enne olümpiat arutati pikalt, mida teha paraadil, kuidas tervitada? Lõpks leiti: tont temaga, selle Hitleriga, meie tervitame vana olümpiatervitusega - tõstame kätt. Aga muidugi võeti seda kui fashistlikku tervitust, saadi määatu aplaus, kuid keegi natsidele mängida küll ei soovinud
00:09:05 Hitler Olümpiamängude avamisel (Saksamaa arhmat, kasutuspiirang) + tuli viiakse torni. Hitler annab au ja jälgib. Lipp tõuseb HITLER: " Ich erkläre die Spiele von Berlin zu Feier der 11. Olympiade neuer Zeitrechnung als eröffnet!"
00:09:44 Foto + Ajalehtede Vaba maa, Maa hääl, Rahvaleht trükkimine + kaader ajalehest: Palusalu rühib esikohale, Berliin 5. august DIKTORI KT: Esmalt minnakse matile vabamaadluses. Kõigepealt võidab Ago Neo poolraskekaalus hõbemedali ja siis jõuab kätte Palusalu kord matile minna. See, mis juhtub, on ühteaegu uskumatu ja uskumatutele Toomastele silmiavav. Mees, kellest asjatundjate arvates oma hea südame tõttu ei pidanud kunagi saama head maadlejat, võidab talle võõras maadlusviisis ülekaalukalt kõik viis vastu astunut, tema on ühtäkki olümpiavõitja!
00:10:09 Telegrammi vastuvõtmine (EFA Helifilmi kõnelusi Olümpiameestega) RAADIOREPORTAAZ. REPORTER: "Kas sulle anti pärg kätte või tõttasid juba enne ära? PALUSALU: Pärga küll ei saanud, aga tammepuu sain. REPORTER: Nii, tähendab - harilik kord näeb ette igale olümpiavõitjale, kuldmedalimehele antakse olümpiatamm väikeses potikeses, mida ta viib kodu ja mida ta igaveseks mälestuseks, võidu igaveseks jäädvustamiseks hakkab kasvatama. Aga seal oli arusaamatusi täna nii palju, et Palusalu on jäänud ilma võidupärjata, aga kuldmedal? PALUSALU: See on küll, aga see pole kuld kah!"
00:10:36 Berliin 1936, Olümpiastaadion (Saksamaa mat), mängib Türgi hümn, Hitler vaatab ringi DIKTOR: Autasustamisel läheb kõik kapitaalselt segamini, lastakse kõlada Türgi hümnil. Eestlased tribüünil lasevad kõva vilet. Hitlergi keerab selle peale pead: mis vile see on?
00:10:46 Raadioreportaaz Kristjan Palusaluga jätkub, katteks fotod: REPORTER: Aga nüüd sa tahad uuesti edasi maadelda? PALUSALU: Jah. REPORTER: Kellega on järgmine matš sul kohe? PALUSALU? Mis ta nimi on...REPORTER: Kas sa nüüd tahad saata kodustele tervitusi, või tahad kõnelda veel oma muljeid? PALUSALU: Jaa. Kõigile palju tervist ja. REPORTER: A mis su muljed on oma vastastest, kõnele, kõnele! PALUSALU: Ei ole enam midagi kõnelda."
00:11:13 FOTOD Palusalu ja Luhaäär, jt fotod Palusaluga. Kaadri taga RAADIOINREVJUU 1957. ARNOLD LUHAÄÄR: "Siis kui ta tuli kodu, meie korterisse, siis tal olid närvid nii läbi, et ta ei saand magama enam jääda. No siis sai talle ehitatud üks vineerist kast, sisse sai pandud elektrilambid, nii mehepikkuselt ja see kast sai talle peale pandud, kui ta pikali heitis ja selle soenduse mõjul jäi magama, no ta sai mõni tund magada, jaa siis tuli uuesti maadlema minna.
00:11:44 Fotod Kristjan Palusalust ja Kurt Hornfischerist KT Ja siis jätkub jälle kõik nagu varemgi. Niisama loomulikul, kuid vältimatul moel, nagu lõikaks ta heinakaari või langetaks puid, võtab see talupoja poeg jalalt maha ühe vastase teise järel. Kuni kullaheitluses astub neist vastu viimane - saksa au ja uhkus, kolmekordne maailmajao meister Kurt Hornfischer. Kelle võitu, saksa jõu triumfi, on tulnud vaatama pealt führer ise.
00:12:06 Hitler jälgib võistlust + split plaan raadiost, inimesed kuulavad raadiot KT INT HELLE PALUSALU: "Nüüd tänapäeval me ju kuuleme otsekohe, aga see tuli takkajärele. Siis niisugust närveeirmist nagu Antsoni pärast, niisugust asja ei olnud
00:12:22 Ajaleheväljalõiked RAADIOINTERVJUU KRISTJAN PALUSALUGA 1957. REPORTER: "Mis sulle nendest kohtumistest kõige raskem oli Berliinis? Neid oli nii palju - 11. PALUSALU: Noo tegelikult oli Horhfisheriga kõige raskem viimane matsh
00:12:34 FOTOD Palusaluga, KT DIKTOR: Tollane riiklik spordiinstruktor Aleksander Kolmpere kirjeldas ajaloolist matsh sedamoodi:
00:12:39 FOTOD Palusaluga väike video ajaehes: Karklin võidab Hornfisherimatshist Hornfischeriga. Kolmpere: "Kakskümmend minutit enne Palusalu-Hornfischeri matshi algust, astusin ruumi, kus Kristjan lamas kushetil ning talle teht massazi. Märkasin Kristjani silmades ükskõiksust. Minu küsimusele, kuidas ta ennast tunneb, vastas Kristjan viivituse järel küsimusega, kas ei saaks kohtumist Hornfischeriga homse peale lükata. Vastasin, et see ei ole kuidagi võimalik, pead ikka täna temaga maadlema. Siis nägin ta silmades süttivat tulukest ja ta ütles: "Eks siis tuleb minna." Kristjan oli äsja võitnud vähemalt 30 kilo raskema türklase Cobaini, see oli nii paks, et Kristjani käed ei ulatunud teda ümber haarama. Enne seda matshi saime kiiresti kokku 18 eestlast ning nüüd ruttasime poodiumile ligemale, et võiksime Kristjanit julgustada. Algul karjus kogu saalitäis rahvast Hornsischeri poolt, meie omakorda püüdsime veel kõvemat häält teha, et Kristjanile vähegi toeks olla
00:13:28 VÄIKE VIDEO AJALEHES: Karklin võidab Hornfisheri ja Palusalu murdmas Hornfischerit RAADIOINTERVJUU KRISTJAN PALUSALUGA 1957. PALUSALU: "Mul oli kaks matsi ennem Hornfischerit see õhta juba peetud. Ja Horhfisheril ei olnud rohkem kui üks ja see läks ka kergelt selle itaallasega. Ma tundsin väismust. Sai pool maadlusaega läbi, siis ei old änam viga
00:13:53 Ajalehe väljalõige: Palusalu anna valu, Foto Saksamaal kaasaelvast rahvast DIKTORI KT: Karjusime vahetpidamata: "Hurra,hurra, Kristjan, murra! Palu-salu, anna valu!" Peagi kuulsime, et lähedalolevad sakslased hakkasid meiega koos karjuma. Kui Kristjani üleolek oli juba selge, suurenes "hurra, hurra" hüüdjate hulk iga sekundiga. Enne matsi lõppu tundus, et kogu suur saal karjub neile tundmatuid sõnu
00:14:11 VÄIKE VIDEO AJALEHES: Karklin võidab Hornfisheri, foto Palusalu maadlusest. Ajalehe esikülg: Palusalul teine kuldmedal, Palusalu raskeim heitlus, RAADIOINTERVJUU KRISTJAN PALUSALUGA 1957. PALUSALU: "No sain ta kord sülle haarata ja üle rinna visata. Silda ja. Hoidsin siis sillas ka kinni, peaaegu lõpuni. Ennem lõppu keeras ennast sillast välja alla parteri ja maadlusaeg läbi ja võit käes. Kohtunike tuled näitasid kõik minule võitu ja. REPORTER: Ja Kuld ka käes. Mis saal tegi siis? PALUSALU: Algus oli suur OI, siis oli hurraakarjumine."
00:14:45 Kaadrid Olümpia staadionist, ajalehe väljalõiked, Palusalu auhindamispoodiumi (fotod) Helis kutsutakse välja Palusalu RAADIOREPORTAAZ 1936. "Hallo, siin olümpiastaadion. Praegu, 11. olümpia 11. päeval 11. augustil, kell on 19.08, on käimas kreeka-rooma maadluse olümpiavõitjate austamine. Olümpiatuli lõõmab. Rahvas seisab juba aegsalt ootuses püsti, silmapilk on oodata, et staadionitribüüni alt tulevadki, sammuvad Palusalu. Rahvas tõuseb, palun tõuske ka teie."
00:15:35 ARHIIV. Pildis vestlevad Eesti sportlased: "Palusalu sõitis ära, olen üksinda. No kas sa käisid teda ka jaamas saatmas? Aga muidugi. Päris kahju oli mehest lahkud. No mis tema siis ka lausus, kui ta ära sõitis? Viimased sõnad olid - tegin, mis suutsin. Oli raske, kõik läks hästi.
00:15:54 Eesti koondis laulab, Foto Palusaluga DIKTORI KT: Hämmastub maailm ja hullub kodu. Vaikiv, naeratav, heledapäine noor vägilane viib inimesed ekstaasi. Meie müütiline suur mees on kahekordse veenvusega taassündinud! Ja mis veelgi hullutavam: ootamatult kaela sadanud kuulsus näib olevat valgunud tast üle vähimatki jälge jätmata. Tallinnas tuleb võidukaid matimehi, aga ennekõike mõistagi Palusalu, vastu võtma kolmandik linna
00:16:22 Berliini olümpiamängudelt saabunud K. Palusalu jt vastuvõtmine Balti jaamas Tallinnas 14. aug. 1936. Õlgadel kandmine. Sportlaste kolonn sammub tänavatel, rahvahulk tänavail ja Vabaduse väljakul. (EFA) KT tekst: HELIARHIIV: "Pärast kõiki neid pettumisi, Eesti olümpialaste hulgas arutati, et koju saabudes isegi Ülemiste jaamas oleks liiaks väljuda rongist, parem juba Lagedil, eile õhtul aga pärast seda kulda ja hõbedat aga leidsime, et väärime isegi rohkem kui lilledega vastuvõtmist Balti jaama. Leiti, et meie vastu peaks olema uus olümpiajaam uue spordihoone ees, et vahepeal suures vaimustusetuhinas on see ehitatud valmis
00:18:05 Tammede istutamine K. Palusalu olümpiavõitude mälestuseks Kadrioru staadionile Tallinnas 23. aug. 1936. Ekraanil K. Palusalu, J. Laidoner. DIKTOR KT: Võidutammed, toodud Berliini staadionilt, leiavad endale nüüd kasvukoha Kadrioru staadionil. Kes osakab siis arvata, et kõigest neljaks aastaks? Hiljem saabunud uus võim kisub nad sealt sellise kiiruga üles, nagu oleks see nii tähtis tegu, millega ei saa kuidagi oodata. Ja mõistmata, et on midagi sellist, mida on võimatu välja juurida
00:18:36 VI Olümpiavõitjate austamine staadionil Rahvas Kadrioru staadionil Tallinnas 23. aug. 1936. Pärgade kaelapanek (EFA) KT ARHIIV: "Ka Kristjan Palusalu, uus maadluskuningas rõõmustab. 23 aastasena võtsid ta sõbrad ta raskejõustikuklubisse kaasa. Seal katsetas Kristjan maadelda tugevate meestega, kuid tagajärg osutus väherahuldavaks. Kui siis tema kamraadid mehe üle hakkasid naerma, otsustas Palusalu mitte muud enam midagi teha, kui hakata maadlema. Palusalu ema sõnda, neid ta ei ole iialgi unustanud, need olid: "Kristjan, kui sa ennast kokku võtad, siis sa võid võita. Siis ei suuda sind ükski võita."
00:19:27 Palusalu fotod (perekonnaga jm) KT HELLE PALUSALU: "Noh, isa käis istus ja muheles. Ja ema ei käinud kaasas. Nad ei olnud siis ju abielus veel ja. Ja kui nad abiellusid, siis ema ka ei tahtnud kaasas käia. Austajannasid olid igasuguseid. Kõige rohkem austajannad kirjutasid kirju. Isa kunagi ei kaevanud, et talle oleks külje alla trügitud. Aga ema oli jah...Neid kirju oli
00:20:15 Uudisleht - esikaas. Mees, kes tahab võita Palusalu DIKTOR KT: Justkui olümpial poleks kõik ühemõtteliselt selgeks saanud, kripeldab kellelgi midagi hingel. Tallinna saabub revansi tahtma Kurt Hornfischer
00:20:25 Fotod Palusalust ja ajalehe väljalõiked Hornfischeri revanshist Palusaluga, int temaga. Videokatk: Karklin võidab Hornfisheri Ajalehe väljalõige, kus Karklin ja Palusalu võidavad Hornfisheri KT RAADIOSAADE "ÕHTU PORDIVETERANIGA" 1957. Kui Horhfisher mõtles korra Tallinnasse tüürata, olin spordiseltsi juhatuse liige, Horhfisherile läksin vasta, Palusaluga jaama. Jaamas oli temal ka saatja kaasas. Istusime autodesse, sõitsime raatusest mööda, seal Hornfischer ütles: Ja-jaa, das ist deutsche Rathaus. Mina sahmasin vahele, et ei ole olemas, see on ikka eesti oma. Kütsime Karkini soojaks, ütlesime, et sul ju midagi kaodata ei ole, sa katsu, et tee võtet ja viska silda ühtevalu. REPORTER: Kumb kohtumine enne oli, Karkini või Palusalu? Ei olnud, ikka. Karkin tegi enne ära. REPORTER: No kuidas teil siis? - Ei mul oli siis kergem, ma olin puhand, Horhfisher oli väsind. Kolm-null. Maneež mahutas rahvast, kõige vähem võis seal olla 3000 pealtvaatajat. See oli midagi metsikut
00:21:45 Publik filmist: Karklin võidab Hornfisheri + Foto Palusalust ja Ellen Saidlast DIKTORI KT: Aga enne aasta lõppemist tahtis olümpiavõitjal teokstegemist veel üks, kui mitte kõige tähtsam ettevõtmine. Jõulude eel abiellub ta vanglakolleegi tütre Ellen Saidlaga
00:21:58 kaadris Helle Palusalu (tütar) splitiga kaadris Tiivi Tüür, kes tantsib mehega (justkui Palusalud) INT HELLE PALUSALU: "Noh nad ütlevad ikka niiviisi, ema ütleb, et isa laskis temale peegliga päikest silma, aga isa ütles, et ei, ema tegi seda. Ema oli 19, isa ol 28.
00:22:15 Fotod noorest Palusalust abikaasast koos ta isa perega. Fotod Palusalu abikaasast, Paluslu koos naisega. Pildid muusikafilmidest HELE PALUSALU JÄTKAB : "Vanaisa ja isa olid tuttavad, nad töötasid koos, nii et isale hakkas see noor tüdruk meeldima, ta hakkas vanaisal külas käima ja emale meeldis kinos käia, aga isale kinos käia ei meeldinud. Siis nad leppisid niiviisi kokku, et kui ema oli nõus võistlustele ta'ga kaasa minema, siis teine kord isa pidi ta'ga kinno kaasa minema. Elu lõpuni ta tahtis vaadata ikka niisuguseid muusikafilme, Janett McDonald ja... "
00:23:15 KATE: fotod Kristjan Palusalu abikaasaga Helle Palusalu jätkab: Aasta enne seda, siis kui abiellusid, olid teinud õue peale koos lumememme, tema oli käinud kodunt veel sütt ja porgandit ja mütsi toomas. Pulmad olid väikesed, oma perega, täiesti kinnised, väiksed. Ja minu meelest ei tehtud kuskil mingit teadet, tuli pikkamööda välja see. Rahvas oli šokeeritud. et abiellus mingi putkaplikaga."
00:23:51 Ajalehe väljalõiked: Palusalule talukoht, DIKTORI KT: Riik, kes suudab suurel hetkel olla kiiduväärselt suurejooneline, otsustab: rahvuskangelasele tuleb tänutäheks kinkida ülim, mida talupoja pojale üldse kinkida saab - oma talu. Koha valib Palusalu ise, selleks saab Pillapalu, talu nimeks Kungla
00:24:07 Helle Palusalu läheb väravast sisse, plaanid tänapäeva majast, foto Kristjan Palusalust abikaasa ja tema emaga: Ma mäletan, isa hobusega tõi koorma ligidale, siis rakendas hobuse eest ära ja manööverdas sealt sinna lakaluugi alla selle koorma. Minu meelest oli see nii normaalne ja nüüd räägitakse sellest paljudes kohtades, kuidas ta oli ütlenud: endalgi raske, kuidas see hobune saaks sellega hakkama... Aga ema oli jah, linnatüdruk, ema ei tahtnud maal tegutseda. Aga isa ise ja vanaisa, vana Jüri, see oli õnnelik, et issand, poisist saab asja."
00:25:04 FOTOD Kristjan Palusalu. Videos saabuv lennuk. RAADIOINTERVJUU. REPORTER: Kas ei tehtud ettepanekut ka elukutseliseks hakata? PALUSALU: Tehti küll. Ameerikasse kutsuti. Pakuti muidugi soliidset dollarit. Kolme aasta peale. Meie rahas umbes 40 miljonit. REPORTER: Oli ikka kiusatus küll? PALUSALU. Ei old, ma ütlesin, et mulle Pillapalu meeldib rohkem kui see 40 miljonit.
00:25:39 FOTO Kristjan Palusalu niitmas, VIDEO Palusalu abikaasaga sadamas, Palusalu läheb laevale, FOTOD Palusalust, tütar Hellest üksi ja vanematega DIKTORI KT: Elu läheb edasi. 1937. aastal võidab olümpiasangar ka Euroopa meistri tiitli. Aasta hiljem lõpetab ränk käevigastus karjääri. See-eest kingib järgmine, 1939. aasta sellele perekesksele hiiule spordivõitudest midagi hoopis hinnalisemat, sünnib tütar Helle. Niisiis on üks elu, sportlaseelu, lõpule jõudnud ja teine algamas. Kui nii, siis nii, ei ole mingit põhjust, miks see peaks pakkuma vähemat. Tal on naine, tütar ja oma talu. Ta on noor, tugev, õnnelik ja rahvast armastatud. Aga ta ei tea, et peagi tuleb tal võidelda mitte enam au ja kuulsuse, vaid elu eest.
00:26:45 Ajalehe väljalõiked NL väeosade saabumisest. DIKTORI KT1940. aasta juunis muutub üleöö kõik senine. Esmalt võtab võõras võim olümpiavõitjalt riigi, seejärel vaikib olematuks ta olümpiavõidud, ning lõpuks, kui algab sõda, sirutab käe ta enda järele.
00:27:01 Sõda ja kahurid, plahvatused. FOTO Palusalu haiglapersonaliga fotol, DIKTORI KT: Algab sõda. Mobilisatsioonist võiks ehk paljude matikaaslaste kombel hoidudagi, aga tal on mõttes pere. Mõni aasta hiljem tehtud telefoniintervjuu üleskirjutuses, kirjeldab Kristjan sõja alguse aastaid järgmiselt: "Kui sõda Saksamaaga algas, siis tahtsid nad minust teha hävituspataljoni treeneri, pidin hakkama neile staadionil granaadiheitmist õpetama. Mulle see ei meeldinud, tulin seltsist tulema ja sain Kevade tänava ajutises haiglas sanitari koha. Arstid ütlesid, et see päästvat ka mobilisatsioonist."
00:27:34 INT HELLE PALUSALU fotoalbum käes. Katteks Palusalu haiglapersonaliga: 41l aastal käis juba sõda, siis suures Westholmi koolimajas tehti haigla sisse. Meie isa oli siis haiglas sanitar, isa ei olnud ju mingi pillimängija, aga kui oli tarvis nalja teha, siis oli ikka mestis.
00:27:57 Inimesed väljuvad tehaseväravast: nn. Mobilisatsioon, Arstlik komisjon, fotod Evald Okasega DIKTORI KT: Pühapäeval, 27. juulil, kui oli mobilisatsioon, tuli aga haigla venelasest komissar, saatis meid haiglast ära ja ütles, et selliseid mehi läheb ka Venemaal tarvis. Siis oli juba hilja metsa minna, siis tuli muidugi minek. Siis tuleb tõesti minek. Räägib sama rongiga Venemaale viidud Evald Okas
00:28:15 Evald Okas kaadris, katteks sõitev rong, vagunid, rööpad jne. INT EVALD OKAS: "Kogu see voor oli nii, et naised ja lapsed kõrval ja niisugune jube masendav...ja....see oli niisugune, ma ei tea, kõrvalt vaadates oli ikka jube, kui läks mööda Tartu maanteed, vaikselt sammuti, ega seal midagi ei old...Keegi nagu ära ei joost, kõik läksid nagu üheskoos sedasi. Pandi meid vagunitesse ja mina sattusin Varistega, Sulega ja siis....kes seal veel olid, Kuusberg oli, mõned tegelased, kultuuritegelased millegipärast sattusid sinna. Rongisõidu ajal Kotkast ja Palusalu seal ei näinud, aga nii kui sinna sain, vaat siis ma nägin. Mina vaatasin, et oo, nisukesed, mehed. Nad olid siis jõe kalda ääres ja võtsid tõmmasid-tirisid palke paar tükki välja ja hakaksid harjutama nende palkidega, suured ikka ja ma vaatsain, et küsin, et... aga suurt midagi ei rääkind, et on jõudu küll."
00:29:37 Maalid Palusalust DIKTORI KT: Aga jõudu enam pole. 1941 aastal, 7 septembril põgeneb Kristjan Palusalu kaaslastega tööpataljonist.
00:29:46 INT HELLE PALUSALU: "Ja ütles niiviisi,et noh, et ma pidin ju oma pere juurde tulema, naine üksipäini lapse kasvatamisega hakkama poleks saanud. Ja muidugi see, ka, et ta nägi, et seal ei jää ellu. Kuigim jumal 2000 km jalgsi ära tulla oli neil utoopia küll. Mööda soid.
00:30:15 Sõjavangide jalgade rivi astumas poris, Sõjavangide rivi: näod (SOOME arhiiv, kasutamispiirang) DIKTORI KT: Viimasest paigast lasksime 7 mehega jalga, kuid venelased, keda oli haarangul üle 200, püüdsid meid kinni ja andsid labida- ja kirvevartega kere peale. Peale selle pisteti meid Arhangelski vanglasse. Tribunalis mõisteti suure hulga põgenenud eestlasi 10 aastaks sunnitööle ja mind koos 11 mehega surma
00:30:33 sünkr EVALD OKAS: Meile teatati, et Palusalu võeti kinni ja on maha lastud...öeldi niimoodi
00:30:41 Sõda, kahurid ja plahvatused DIKTORI KT: Järgnevaid sündmusi iseloomustab ta ise hiljem nõnda: Pärast muudeti Moskvast surmaotsus frondile saatmiseks. Frondil sain olla ainult pool tundi, siis panime kolmekesi üle soomlaste poolele ja läkski õnnelikult. Neljas mees tuli 28 päeva pärast järgi, kuid teised üheteistkümnest jäid kadunuks.
00:30:57 Foto TOIVO SUUPERKO + KT Toivo Suuperko tekst räägib oma sõjajuhtumitest ja kokkusaamisest Palusaluga Katteks SOOME arhiivi (kasutuspiirang) SPLIT EKRAAN: Sõdurid, vaated järvele, suusapatrull Soome sõdur binokliga SPLIT EKRAAN: Sõduri suur plaan binokliga Soome sõdur ja soome lahing Sõjavangi võtmine ja soome sõdurid ja tehnika
00:31:34 INT sünkroonis TOIVO SUUPERKO katteks talvised pommiplahvatused, talvine sõjalaager, sõdurid
00:33:33 Kaks merevaadet Tallinnale. Palusalu fotod perega Pillapalus, foto poeg Jürist DIKTORI KT: 1942. aasta esimesel päeval saadavad soomlased Palusalu laevaga Eestisse tagasi. Et saksa voimud ei luba teda linna elama, möödub sõja-aeg Pillapalus. 1943. aastal sünnib perre poeg Jüri
00:33:50 Marssivad vene sõdurid ja vene tankid metsa vahel INT HELLE PALUSALU: "See oli 44ndal aastal, kui nüüd Nõukogude väed tulid peale ja sõitsid meilt läbi, siis isa pani meid koorma peale ja läksime Maistesse, tema koju, et see vaiksem nurk. Sõjapakku."
00:34:15 Foto Patarei vanglast DIKTORI KT: 1945. aasta 12. jaanuaril võetakse olümpiavoitja oma talus kinni ning viiakse samasse vanglasse, kus ta oli varem töötanud. Ainult et nüüd teisele poole trelle.
00:34:27 Evald Tupits näitab, kus nende kamber Patareis oli, kõnnib vanglas ringi + SPLIT EKRAAN: Vang ja vangivalvurid/ ja toimik EVALD TUPITS: "Vaat meie kamber oligi täpselt nii, et seal oli uks ja siis oli veel üks kamber vahet ja siis oli teine. Need on muidu enam-vähem ühtemoodi kõik. See oli umbes kella kümne, üheteist, kaheteist aeg, tema oli pool tundi või tund aega ennem toodud, terve kamber magas seal 4-50 meest. Ainult üks mees oli üleval, see tõstis, palituääre näo pealt ja ütles, kassa seda meest tunned? Ma ütlesin, et miks ma ei pidand teda tundma, teda tundis ju terve Eesti. Me iga õhtu ikka rääkisime tund aega juttu. Ja niipalju kui ta mulle rääkis, siis see uurija oli võtnud kirjapressi, tõstis kirjapressiga käe ülesse. Aga Kristjan oli võtnud toolileenist kinni ja uurija oli ütlend, et rahuneme maha, rahuneme maha. 10:35:32 Aga nisukest asja, nagu räägitakse, et ta ol neid pättisid seal vaigistanud, mina seda küll ei taha uskuda, sest suurema osa me olime kõige aja koos. Ma usun, et ta oleks rääkind
00:35:49 Plaanid: Toimik nr ASI nr 208 ja sõrmejäljed DIKTORI KT: Alanud ülekuulamistel üritatakse saada tunnistust sellele, et Palusalu andis ennast priitahtlikult soomlaste kätte
00:35:56 INT EVALD TUPITS: "Süüdistus, et ta jooksis üle, aga vaat tal oli selle koha peal mingisugune arm ja tema raius kõik see aeg vastu, et tema oli meelemärkuseta kui see juhtus."
00:36:11 Krull, Vabaduse väljak Stalini, Beria jt. Piltidega DIKTORI KT: Aeg läheb, juba on trellide taga möödunud aasta, pool teisestki. Ühed ja samad küsimused, midagi ei muutu, süüdistust ei esitata. Seda enam surma mõistetud väejooksikule, kodumaa reeturile. On miski, mis ei luba sellele mehele tavapärast karistust määrata. Ehk see, et ka mees ise pole tavapärane. Ja seda mõistes lööb võim vedelaks, muud seletust on järgnevale raske leida.
00:36:37 FOTO Kristjan Palusalu abikaasaga 29. augustil 1946 vabastatakse eeluurimisalune Kristjan Palusalu vanglast ilma süüdistust saamata.
00:36:49 FILMIARHIIV rong sõidab, aknast paistab Vanalinn, inimesed tulevad rongilt maha sh. Kristjan Palusalu KT tekst "Voolab linna kokku aina uusi tööletõttajaid, tegevusse ruttajaid. Ennäe, on teiste hulgas ka Kristjan Palusalu, küllap taluomanik taluomanik Palusalu tuli linna maadlustreeningule."
00:37:09 Palusalu treenerina maadlustrennis video ja fotod, INT JOHANN POSSUL: "Koridori peal äkki vaatan suur mees tuleb vastu, käsi pikkas, et tere ja vaata sealt riiulist, ehk leiad sealt omale maadlussaapad ja trikoo ka ja, hakkame aga trenniga pihta, hästi toreda ja muheda olekuga."
00:37:31 INT TAHVANA IVARINEN: "Trennis ma mäletan, teda siis sai vaadatud, et rasked mehed rassisid omavahel parteris, ruumi oli ka vähe, et püsti kõik lasta kokku. Ja siis ühe korra ma mäletan, et ta kukutas ühele mehele selja peale, ma ei mäleta, kas see oli see Randma Rommi, näitas talle, et sa ei saa tast jagu, tule ära sealt ja läks ise selga. Siis see teine mees vaatas, et et mis nüüd siis juhtus. Ta nii väikse huumoriga nalja tegi."
00:38:08 FOTO splitina videoga Johannes Kotkas DIKTORI KT: Pärast Palusalu maadlejakarjääri lõppu onjuba enne sõda võtnud tema liidrikoha raskete meeste troonil üle teine eestlane, Johannes Kotkas. Nõukogude spordi üheks käilakujuks tõusnuna saab ta Eestis koguni omanimelise kolhoosi
00:38:23 FILMIARHIIV Kolhoosi spordipäev, Kotkas niitmas, näitus maadlejatest. KT TEKST: "Maadlusmatikuulsus, Euroopa meister Johannes Kotkas on samanimelises kolhoosis ka vikatit vihistades eesrindlaseks. Kuulsa maadleja initsiatiivil puhkepäeval kolhoosis korraldatud spordipäeval külastasid paljud Kasaritsa kolhoosinoored näitust, milles kajastus nõukogude kehakultuuri massilisus ja sportlase meisterlus
00:38:45 FOTOD Palusalu ja Kotkas DIKTORI KT: Pärast Palusalu vabanemist käivad kaks kanget mõnda aega mööda Eestit maadlust näitamas
00:38:50 FOTOD Palusalu ja Kotkas maadlemas. INT JOHANN POSSUL: "Restus oli üks selline koht, kus nad esinesid ja see muidugi tekitas kohaliku rahva hulgas vastukõla ja Restu rahvamaja oli puupüsti rahvast täis. Ja see esinemine oli ka päris huvitav, kas oli neil kokku lepitud või nad seal üksteisega tegid võtteid, siis lõpuks tegid sellise viguri, et Palusalu kiskus Kotkast peast alla parterisse ja siis lasi äkki selle käe sealt kaela tagant lahti ja Kotkas tegi tagurpidi saltu. Muidugi see kutsus sellise suure aplausi esile. Endiselt muidugi, mis tundus seal publiku hulgas olevat, kui neid tutvustati, siis Palusalu kuulsus olümpiavõitjana oli säilinud ka peale sõda ja teda võeti väga soojalt vastu, aplausiga."
00:40:00 Publik maadlemisele kaasa elamas ja plaksutamas, Kotka filmi lõigust DIKTORI KT: Pärast sõda peetakse Tallinnas elukutseliste maadlejate tsempionaat. Palusalule, nagu see elukutselistel kombeks, pakutakse kokkulepitud võitja tiitlit.
00:40:13 INT AUGUST ENGLAS: "Ma olin isegi temaga kaasas kui need mehed käisid temaga juttu ajamas, talle lubati 70 000 rubla, see oli tollel ajal väga suur raha, sest auto maksis 35 000 või 36 000, kaks auto hinda, esimene koht. Ja kui tema rahulikult kuulas, sai aru, mis tahetakse temast ja siis ta vastab, et: tead, ma ei võta seda asja vastu, ma ei lähe, minu nimi on Berliinis seal kivi peale kaks korda raiutud, ma olen tead... Ma selle elukutselistega, selle palaganiga kaasa ei lähe."
00:41:03 Arhiivifilm Turuplatsi ehitamine KT Pealinna töötajad on võtnud endile aukohustuseks uue turuplatsi ehitustööde teostamise. Iga päev töötab rajataval turuplatsil hulgaliselt töötajaid tehastest ja asutustest, Keegi ei taha jääda eemale, kõrvuti töötavad töölised, teenistujad, kunstitegelased ja nõukogude asutuste vastutavad töötajad."
00:41:24 Arhiivikatkend Taastamistööd Tallinnas, FOTO Palusalus lastega DIKTORI KT: Pärast 1950. aasta kurikuulsat kompartei pleenumit, meenub võimule, kellega tal Palusalu näol on tegemist, ning ta otsustab: aeg on see nimi rahva teadvusest minema pühkida. Ta tehakse treeneriametist lahti, nagu ka kõigist teistest töötstest, mis tal õnnestub üürikeseks ajaks leida. Võim tahab määrata ta põhjalikult ja lõplikult unustusse. Unustades ise, kui võimatu on hävitada mälu.
00:41:40 Katteks SPLIT plaan fotod lammutamistöödega, filmikatke Nööbivabrikust, INT HELLE PALUSALU: "Siis tuli see aeg, kui leiti, et ei kõlba noorte inimeste kasvatamiseks. Aga halb oli see, siis ei kõlvanud enam mitte kuskile tööle. Seda oli peaaegu kaks aastat niiviisi, et ta käiski rohkem laadimistöödel, lammutamas ja oli ka natukene aega...see võis olla Polümeeri eelkäija, mingi artell, nööbipressi peal. Kõige rohkem kuu aega sai olla, aga oli nii, et ka kahe nädala pärast öeldi, et ei vormistata, ei lastud vormistada tööle...ainult ajutiselt."
00:42:42 Vedur puhub vilet, Stalini pilt, Stalini matus DIKTORI KT: Aeg läheb, aeg ka muutub ja lõpuks leiab võim, et nüüd ehk võib rahvuskangelase jälle rahva ette lubada.
00:42:50 Palusalu lastega INT HELLE PALUSALU: "See juhtus ennem tema 50ndat sünnipäeva, siis ta oli tööl juba Parketis, artell Parketis. Seal oli väga tugev spordiorganisatsioon, nemad hakkasid organiseerima temale 50 aastast sünnipäeva ja tegid selle nii, nagu maadlusvõistluse
00:43:15 FOTOD Palusalust DIKTORI KT: Ta kutsutakse peakohtunikuks Eesti Põllumajanduse Akadeemia, spordiselts Dünamo ja artell Parketi vahelisele matskohtumisele, mis peeti Kadrioru tennisehallis.
00:43:26 FOTOD Palusalu sünnipäev, saab kingiks televiisori, saab suure haugi INT TAHVANA IVARINEN: "Nojaa siis seal... palju neid televiisoreid oli, aga ma ei tea, kust need välja võeti, aga ta sai kingiks televiisori ja mis veel oli... Ma ei mäleta, kes see tõi, tõi veel 4-5 kilose haugi ka sinna tennisehalli
00:43:49 FOTOD Kristjan Palusalu sünnipäevast. Õnnitlused, aukiri, söögilaua taga istumine. Taustal kõlablaul Seda paati pole tehtud linnuluust
00:44:23 FOTO Palusalu lastega INT HELLE PALUSALU: "Ja siis kui hakati juba ta'ga tegelema, siis "Kodumaas" tuli niisugune artikkel, et ma olin maruvihane, aga artikkel oli... Isa ütles, et see sõna oli sellest lausest ja see sõna on sellest lausest. Kui hea elu meil siin Nõukogude Liidus Palusalu perel on. Aga see läks "Kodumaasse", tarvis väljamaale saata
00:44:58 FOTOD Kristjan Palusalu töökaaslaste ja sõpradega RAADIOINTERVJUU: Sõna on Berliini olümpiamängude sangaril, Kristjan Palusalul. PALUSALU: Praegu töötan tööstuskombinaat Parketis, kuna olen juba 53 aastat vana, spordiga änam ei tegele. Maadluskohtunik olen küll olnud ja Parketis treener. Praegu Rootsis elunevad eesti maadlejad, Väli, Neo ja Liivamees, teid tervitan uue aasta puhul.
00:45:33 FOTOD Palusalust DIKTORI KT: Olgugi lõpuks teada andnud, et Kristjan Palusalu elab ja on, vaatab võim teda lõpuni kui võõrast ja Palusalu vastas samaga
00:45:42 ARH plaan Tokyo 1964, Lauluvälja, Tammede istutamine, Tokyo 1964 embleemidele kirjutavad laste jaoks allkirju Neuland, Palusalu ja Junk ARHIIV 1964 KT "Maailma kohal loidab nüüd olümpiatuli. Iru linnusele istutati olümpiatammed. Nüüd saadakse matkaembleemid. Kunagi aga, mine sa tea, võtab keegi neist vastu olümpiamedali, nagu omal ajal Alfred Neuland, Kristjan Palusalu ja Bruno Junk
00:46:22 Arh filmi katk Palusalu 70, Palusalu 75 a sünnipiäevadelt DIKTORI KT: Aastad mööduvad - ta elab, töötab ja on, ehitab oma kätega Meriväljale kodu, käib sõpradega kalaretkedel ja maadlusvõistlustel, tuleb kutsumise peale siia-sinna aukulülaliseks, naeratab neile kes äratundmises ligi astuvad ja kätt pakuvad, kannatab ära juubelidki, ennekõike aga elab oma perele Filmi KT: Küllalt palju on neid, kes teenivad ära kogu rahva tähelepanu, vähemad tunnustuse, veel vähemad austuse, ainult üksikud - armastuse
00:47:09 FOTO Palusalu lastega INT TIIT MESILA "Me olime siis ikka kaunis väikesed poisid, me olime viiendas kuuendas klassis, Jüri, tema poeg ütles, et mis see isa siis nii erakordset on, ma ütlesin, et kuidas nii, ta on ju Eesti rahvuskangelane, sa ei oska ise aimata, ja ta ei osand, tema jaoks see oli isa, see on ka loomulik, eksole. Aga see vist ongi nii, et suurmeestega koos elades me, kaaskodanikud, ei taju nende suurust väga, küllap seda ikka alles tagantjärele on võimalik hoomata paremini
00:47:45 Maailma Kristjan lastega. Int + mürab lastega ARHIIV: REPORTER: "Sa hakkasid 14 aastaselt talus tööle juba. PALUSALU: Jah. REPORTER: Oli see hea või halb? PALUSALU: Ma tunnen, et see oli hea, nüüd lähevad kohe alguses tehnika peale, jõud jääb sellega natuke nigelamaks, kui minul on
00:48:30 Tallinn 80 olümpiamängud
00:48:38 Splitina 1980 tln Olümpiatule toomine INT LOIT PART, Eesti maadlusveteranide ühenduse tegevesimees: "Tallinnas toimuvatel Olümpia purjeregatil oli minul temaga selline kohtumine... Otsustasin minna vastu võtma olümpiatuld, mis toodi suure grupiga koos joostes Balti jaamast läbi Harju tänava raekoja platsile. Lähen mina siis üle Harju tänava, sätin ennast kõnniteele, kõnnitee oli kitsakene see aeg ja ootama ninaga Võidu väljaku poole, Vabaduse platsi poole, et sealt tuleb seltskond. Ja vaatan, et piki Harju tänavat tuleb Palusalu, tegime tere, et mis sina siin teed, et ma tulin vaatama kuidas olümpiatuld tuuakse. Ma ütlesin, et sina võiks olla seal raekoja platsil... - Ei ole kutsutud, ütleb vaikselt. No vaatasime kahekesi olümpiatule tuleku ära
00:49:48 FOTOD Palusalust Lauluväljakul rahva seas DIKTORI KT: 16. juuli 1987. Palusalu on kutsutud aukülaliseks Lauluväljakul toimuvale spordiüritusele. Rahvas tervitab teda püstitõusmisega. Suur vana mees on liigutatud, ütleb koju tagasi jõudes tütrele: "Kui kahju, et sa ei tulnud, nii tore oli. Mind taheti seal uhkelt omaette istuma panna, aga ma ei tahtnud, läksin inimeste sekka." Järgmisel päeval Kristjan Palusalu enam ei ole. Võim aga… Võim aga kardab teda veel surnultki
00:50:22 FOTOD ja ajalehe väljalõikeid Palusalu matustelt INT ARNOLD GREEN: "Siis kui Palusalu suri, et noh, oli ettepanek, et teda matta, nii nagu teisi Eesti suuremehi oli maetud. Peeti silmas estonia kontsertsaali, aga seda muidugi ei lubatud. Kardeti eeskätt rahva suhtumist jällegi ja selle poolehoiu avaldamist, nii nagu seda oli tehtud Georg Otsa ja Paul Kerese patmise puhul, kus rahvahulgad tulid tänavale ja avaldasid oma meelsust ja niisiis maeti ta Pirita purjesprdikeskuses..."
00:51:14 FILMIARH Palusalu matus, rahvas matustel ARHIIV: "Kristjan Palusalu on lahkuja, jääb mälestus ja tänuvõlg. Kristjan Palusalu oli üks väheseid, kel jätkus jõudu viia Eesti nimi maailma."
00:51:56 INT HELLE PALUSALU: "Tal oli niimoodi elus...Ta nägi niisugust suurt võitu. Ta tundis oma jõust juba lapsest peast, tundis jõust mõnu. Ta pidi ju mõnu tundma, kui ta tahtis neid kivisid kangutada ja siis kui selle jõuga võitis veel võistluseid...Siis suutis oma pere hoida ja. Ma mõtlen, et seda ei saakski tema käest küsida, kas sa olid selle eluga rahul
00:52:54 INT TIIT MESILA: "Ma olen mõelnud, et kuidas tema sai olla 36ndal aastal maailma tugevaim mees, võita niiöelda karukoopas kõiki. Nüüd räägitakse palju, et spordis on sellist kiskja või tapjainstinkti, temas ei olnud seda , temas oli ainult talupoja jonn ja visadus ja see kõlbas hästi selleks, et võita. Ja ma mõtlen nüüd tagantjärele seda, et tõeline suurus saabki olla ainult headusega koos. Sest kui nüüd kus me siin istumegi taastatud olümpiavõitjate tammede lähedal, me teame, et Kristjani auks istutatud tammed kiskus suurvõim üles ja saagis maha aga nüüd võime tõdeda, et nemad ei võitnud, ikkagi Kristjan võitis, headus võidab kurjuse
00:54:08 Lõputiitrid
00:55:18 Lõpus - ETV - 2009 ident, stoppkaader.
Faili nimi: 2009-002475-0001_0002_D10_PALUSALU.MXF
Indeks: 2009-002475-0001
Kestus: 00:55:18
Registreerimise kuupäev: 18.05.2011
Registreerimise aeg*: 2011-05-18 08:21:54
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;