ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Osoon: Ahm. Kaspia mere tuurad. Lasnamäe paekallas

Saada link

Media

Kirjeldus

Fred Jüssi on öelnud, et kui tahad näha midagi uut, siis käi ikka vanu radu mööda. Oleme Fredi lapsepõlve ühes olulises paigas Lasnamäe nõlval. Gurmaanide toidulaual on kindel koht mustal kalamarjal, aga kust see pärit on, palju sellele mõeldakse? 90% kogu maailma mustast kalamarjast tuleb Kaspia merest. Viimaste aastakümnetega on tuuraliste olukord silmnähtavalt halvenenud. Põhjuseks röövpüük ja reostunud vesi. Asja käis kohapeal uurimas Roald Johannson. Ahm on eesti loodusest kadunud loom. Räägime mehega, kes teda viimati meie metsades nägi. Ahmi koht folklooris. Režissöör Jaanus Nõgisto, operaator Andres Kull, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja Õie Arusoo.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Osoon
Osa nr.: 455
Kestus: 00:27:18
Indeks: 2005-001089-0455
Režissöör: Nõgisto Jaanus
Esmaeeter: 16.11.2005
Kategooria: Info → silmaring
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Alguspea tunnusmuusikaga
00:00:26 Suur kivimaja Lasnamäel, palja ülakehaga meesterahvas, Fred Jüssi ja Indrek Rohtmets, kitsas jõgi, tuur sipleb merekaldal, kalamari kaussides, ahm jookseb puude vahel. KT- Kristo Kiiker , sissejuhatus saate teemadesse.
00:00:50 Vahekõll tunnusmuusikaga
00:00:55 Ahm jookseb kuusemetsas. KT Mati Kaal looma levikualast
00:01:18 INT Mati Kaal, Tallinna Loomaaia direktor (subt, väljas) - mis loom on ahm
00:01:32 Ahm luusib metsas, samblike sees, nuusutab ümbruskonda ja märgistab selle ära (spl). Ahm veekogu kaldal. Ahm hämaras metsas. KT- Kiiker - ahm kui üks Eestis elav suurkiskjatest ja Mati Kaal
00:02:34 Mati Kaal (kpl) - kus ahm Eestis pesitseb
00:03:06 Ahm uudistab vanu puukände. KT- Kiiker ahmi leiukohad
00:03:20 Kristo Kiiker koos jahimehega kuuse-männimetsas (sügis). Jutuks, kus ta ahmi kohtas ja maha lasi.
00:04:06 INT Kristo Kiiker (stj, subt) ja Kaarel Pensa, Tartumaa jahimees (subt) - kas ta oskas üldse määrata, mis loomaga oli tegu.
00:04:32 Ahm jookseb looduses ringi. KT: Kiiker: 60ndaid, 70ndaid võib nimetada viimaseks ahmipuhanguks Eestis.
00:04:45 Ürik, gooti kirjas raamat (spl)
00:04:54 INT Mall Hiiemäe, folklorist (subt) raamatukogus - raamatust
00:05:12 Kattepl. Keeratakse raamatu lehekülgi, kus on saksa keeles kirjeldatud, milline on ahmi välimus.
00:05:36 Mall Hiiemäe - loendab ahmi tunnused.
00:05:59 Mall Hiiemäe uurib raamatukogu kartoteeki . KT- Mall Hiiemäest lähemalt.
00:06:05 Kartoteegikapp, märksõnadega sahtlid .
00:06:14 Mall Hiiemäe lappab sedeleid - ahm on tuntud kui omapärase murdmisviisiga loom. Teda on mütoloogilise tegelasena peetud libahundiks.
00:07:05 Kattepl. Kartoteegi kaardid tekstiga.
00:07:27 Ahm sööb metsas loomakorjust. KT- ahmi toitumisviisist, süües ronib ahm korjuse sisse.
00:07:39 Mall Hiiemäe loeb täpsemalt, mismoodi ahm toitub.
00:07:44 Kattepl. ahm võtab hambusse puutoika ja jookseb sellega eemale.
00:08:21 Ahm jookseb metsa all ringi. KT- Kiiker, enamus teateid ahmist on tulnud Põhja -Eestist.
00:08:40 Eesti Kihelkondade kaart (spl). Mall Hiiemäe näitab ahmi levikuala
00:08:55 Ahm luusib kuusemetsas, otsib toitu, ronib puutüvele. Linnulaul (suvi)
00:09:50 Mati Kaal - kui ahmile eluala meeldib, siis ta tuleb sinna tagasi potentsiaalse kaasaga.
00:10:03 Ahm jooskeb metsa all kivide vahel. KT- Kiiker, viimane leitud ahm Eestis oli siiski Tartus püssitoru läbi hukkunud loom.
00:10:15 INT Kristo Kiiker ja Tartumaa jahimeees, kes tulistas ahmi - mis loomast sai
00:10:26 Kattepl. Ahm hüppab ringi. KT- Jahimees arvab, et ju mahalastud ahm kellegi daami karusnahaks läks.
00:10:40 Vahekõll tunnusmuusikaga.
00:10:45 Musta ja punase kalamarja purgid laual, kõrval surnud tuur. KT- Roald Johannson kaaviarist lähemalt.
00:10:58 Suured kalamarja anumad laua peal, erinevat värvi kalamarjaga.
00:11:03 Kalad basseinis. Kalamees võtab basseinist suure tuura, lööb ta uimaseks. Tuura puhastamine. Kalad visklevad lahtilõigatud kõhtudega. KT- Johannson: Venemaal on kalamari jõukuse sümboliks.
00:11:15 Kaaviar tootmisliinil: masin laseb kalamarja purkidesse, naine asetab kaaned peale. KT- Johannson: enamus maailma tuuradest tuleb Kaspia merest, viimasel ajal on tuuravarud katastroofiliselt langenud.
00:11:24 Suur tuur ujub vees
00:11:28 Kalamehed tuura võrgu ümber. Üks kalamees tuleb hiiglasuure tuuraga (1 m).
00:11:36 INT Astrahani kalamees Valentin (vn+, tlg-) - tuura röövpüügist
00:11:58 Astrahani kalamees Farid (vn+, tlg-) - mis seisus on tuurapüük.
00:12:00 Kattepl. Silla peal inimesed, autod sõidavad mõõda.
00:12:08 Valentin püüab Astrahani sillal õngega kala. Saab ühe kala kättegi. KT- Johannson, kala liigub rohkem põhjavees
00:12:24 Jõgi, silla ääres majad, tehased. Reostunud ja must jõevesi. Laev. KT int (vn-, tlg-))
00:12:45 Valentin sillal (vn)
00:13:04 Astrahani Tehnikaülikooli veekultuuride teaduskonna professor näitab kahte akvaairumit.
00:13:16 Väike poiss võtab akvaariumist välja tuura ja näitab seda. KT- Johannson: Kaspia tuuraliste varudest on tänaseks koguni 90% kadunud.
00:13:24 Linnud mere ääres.
00:13:27 Maakera.
00:13:30 INT Sergei Ponomarjov, Astrahani Tehnikaülikooli bioloogiaprofessor (subt, vn+, tlg-) -
00:13:44 INT Eduard Prel, Astrahani Tehnikaülikooli kalatööstuse professor (subt, vn+, tlg-) kabinetis
00:13:55 Kattepl. suur tuuraline sipleb kaldavees, keegi paitab teda.
00:14:01 Kattepl. Astarahani kalatööstuse hoone aadressplaan (üpl), Kalatööstuse silt.
00:14:05 Laual kaussides tuuramari. KT- Johannson, professori sõnul on võimalik tuuravarusid taastada.
00:14:12 Püssidega mehed teevad Kaspia merel mootorpaatidega haarangu röövpüüdjatele. KT Johansson - Kaspia meres tuura püügi keelu rakendamise tingimustest.
00:14:32 Mees viskab põleva paberi sodihunnikusse, mille järel see süttib põlema. KT- Johansson: riikidest, kes pole omavahel kokkuleppele jõudnud rakendada tuura püügi keeld.
00:14:37 Eduard Prel (vn, tlg-)
00:14:55 Sergei Ponomarjov (vn, tlg-)
00:15:07 Mootorpaadiga sõidetakse jõel. Pildis paadimootor ja kaldaäär. KT- Johannson: Venemaa otsus on mõjutanud Ameerika, Jaapani, Euroopa Liidu turgu.
00:15:24 Poiss raputab akvaariumisse tehissööta.
00:15:34 Sergei Ponomarjov võtab väikesest anumast käele tehissööda (spl)
00:15:42 Sergei Ponomarjov (vn, tlg- ) tehissöödast
00:15:58 Kattepl. Tuurad ujuvad akvaariumis.
00:16:03 Arhiiv: kalamees kai ääres võtab võrguga veest välja tuura. KT- Johannson: ehk aitavad uudsed kasvatustehnoloogiad ja röövpüüdjate ohjamine kaasa tuurade helgemale tulevikule.
00:16:20 Vahekõll tunnusmuusikaga.
00:16:25 INT Indrek Rohtmets ja Fred Jüssi seisavad Tallinnas, Lasnamäel Jussi bussipeatuses. Fred Jüssi - kuidas ta selle kohaga seotud on.
00:16:48 Kattepl. Väike talumaja, rohi kergelt härmatunud. (üpl, hilissügis).
00:16:54 Kattepl. Lasnamäe paneelmaja.
00:16:56 Fred Jüssi ja Indrek Rohtmets sammuvad bussipeatusest talu poole ja Jüssi räägib, et see talukoht oli tema esimene kokkupuude Eestimaa loodusega. Maas esimene lumi
00:17:21 Palja ülakehega vene keelt rääkiv vanem meesterahvas seisab kark käes keset esimest lund ja seletab midagi, temast lähevad mööda Jüssi ja Rohtmets.
00:17:36 Fred Jüssi, Lasnamäe kivimajade taustal, - oma esmastest loodusaistingutest: kevadlilled, sõnnikulõhn, allikavee maitse.
00:18:13 Kattepl. Lasnamäe (pnr, sügis). Ees heinamaa, taamal paneelmajad
00:18:42 Rohtmets ja Fred Jüssi jalutavad talu ümbruses, kergelt sajab lund. Jüssi seletab paekalda äärest, kus kaldast alla rändas kõik tarbetu.
00:19:18 Kattepl: Kollased vahtrapuud paekalda veerel (pnr, sügis)
00:19:31 Kattepl. rämps ja risu kalda all okste vahel.
00:20:06 Lasnamäe paekallas alt vaadatuna (sügis, Hundikuristik?)
00:20:27 Jüssi ja Rohtmets kuristiku serval
00:20:40 Kattepl. kitsas oja vuliseb Lasnamäe veerult alla, kaldaääred täis kollaseid vahtralehti, lumekirme (sügis).
00:21:00 Kattepl. katkine linnupuur puuokste vahel .
00:21:03 Fred Jüssi - inimene on väga pisike ja tühine ajaskaalal.
00:21:16 Kattepl. kõrge kaldanõlv, lumekirme (pnr)
00:21:33 Jüssi näitab paika, mida omal ajal nimetati saareks. Kirjeldab, kus oli lipuvarras. Läheb säilinud vardaaluse juurde (hilissügis).
00:22:17 Kattepl. Puuladvad, mille all Rohtmets ja Jüssi.
00:22:25 Kattepl. Eramajad puude vahel (sügis).
00:22:33 Fred Jüssi - läbikäimisest rikaste suvilate rahvaga, kultuurivahetus.
00:23:08 Kattepl.Rohtmets ja Jüssi jalutavad puude all (üpl)
00:23:17 Kattepl. autokummid Lasnamäe kalda all (sügis).
00:23:26 Kattepl. Rohtmets ja Jüssi jalutavad looduses (pnr, hilissügis, lumekirme).
00:23:43 Kattepl. poolelioleva ehitusega maja. KT- Jüssi: huvitab, milline on uute elanike arusaam aiatagusest.
00:23:57 Kattepl. vanad kummid ja rämps puude vahel Lasnamäe kalda all
00:24:11 INT Fred Jüssi oja juures - kuidas linn ja loodus on üks või on nad vastandid.
00:24:53 Kattepl. puud (üpl) orus.
00:24:59 Fred Jüssi - kilki võib kuulda linnas, see on linnaloodus.
00:25:46 Kattepl. Oja niriseb Lasnamäe paekaldast alla (sügis)
00:26:40 Fred Jüssi - 200 aastast puud ei saa kivimüürina taastada, see on juba looja looming.
00:27:00 Lõputiitrid tunnusmuusikaga.
Faili nimi: 2005-001089-0455_0002_D10_OSOON_AHM-KASPIA-MERE-TUURAD-LASN.MXF
Indeks: 2005-001089-0455
Kestus: 00:27:18
Registreerimise kuupäev: 18.12.2011
Registreerimise aeg*: 2011-12-18 15:05:54
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;