ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Meie inimesed: Elle

Saada link

Kirjeldus

Elle on oma elu pühendanud poegadele. Tema pühendumus on viinud tulemuseni, millest vähesed võivad unistada. Naise vanem poeg Kardo on tunnustatud invasportlane, kes võitis paraolümpiamängudel pronksmedali. Elle noorem poeg Vahur tegeleb samuti edukalt ujumisega ja hoolimata Downi sündroomist käib ta tööl perefirmas. Need saavutused on tulnud vaid perekonna toega. Režissöör Märten Vaher, autor-toimetaja Indrek Treufeldt, produtsent Hannela Lippus.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Meie inimesed
Osa nr.: 98
Kestus: 00:23:22
Indeks: 2014-002971-0098
Režissöör: Mölder Tarvo, Vaher Märten
Esmaeeter : 26.05.2014
Kategooria: Elu → elulise probleemi, nähtuse süvakäsitlus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:12 Uus kortermaja Mustamäel, Elle Ploomipuu läheb majja, astub suure kotiga trepist üles. Koputab uksele, siseneb. KT (Voldemar Arder) - Elle alustab ühe koguka kaaslasega teekonda ühe Mustamäe maja viimasele korrusele. Suures kotis on massaažilaud. Kevadilm on petlik. Päiksest soojaks köetud kodus tunneb Elle poeg Kardo nagu poleks külm veidi liiga teinud,
00:00:51 Kardo Ploomipuu kodus voodis pikali, ema Elle pakib massaažilaua lahti. KT (Voldemar Arder) - Aga võistlused on kohe tulekul.
00:00:58 (sünkr) Elle küsib poeg Kardolt, mis tal on, kas selg, õlad, trapets või kõik. Kardo räägib, et selg kõige rohkem. 00:01:16 KT (Voldemar Arder) - Kardo on edukas ujuja, üks tuntumaid Eesti invasportlasi.
00:01:21 Elle Ploompuu teeb poeg Kardole massaaži. KT INT Elle Ploomipuu - Esimene suur võistlus oli kui ta pääses Ateena OM-ile, siis oli ta 16-aastane ja seal ujus ta kohe finaalis.
00:01:29 Kardo Ploomipuu ujulas, Kardo koos treeneriga Pekingi OM-il. Kardo Ploomipuu võistleb Pekingi OM-il. Pekingi pronksmedal, auhnnad. KT INT Elle Ploomipuu - Järgmised OM oli 2008 Peking, seal sai pronksi. 2012 oli Londoni OM, kus ta jäi 4-ndaks. Käisin seal kaasas, see oli vinge võistlus. Euroopas on Kardo esimene. Nüüd pidi olema üks Hollandi noor ujuja ka. Suurem eesmärk on Rio de Janeiro OM 2016.
00:02:16 Elle teeb Kardole massaaži. KT (Voldemar Arder) - Kardol on väike abimeeskond, aga see ei jõua kõike teha. 00:02:20 KT INT Kardo Ploomipuu - Marius, eks mind kogu aeg masseerib, temal on vahepeal muid kohustusi ja tegemisi ning palusin ema, et äkki saab käe valgeks ja abistab ka mind. Kui lihas on kange, siis on veri vaja ringi käima saama.
00:02:50 INT Kardo Ploompiuu, poeg (subt) - õigest massaažist
00:02:57 (sünkr) Elle masseerib poeg Kardot, Kardo juhendab. 00:03:11 KT (Voldemar Arder) - Kardo ujujakarjäär on kulgenud tõusujoones hoolimata suhteliselt hilisest algusest. Ujumistrenni läks ta 12-aastaselt. 00:03:24 KT INT Kardo Ploomipuu - Vesi on lapsest saati meeldinud, vees pole nii palju takistusi, saan olla vaba.
00:03:42 INT Kardo Ploomipuu - Kui maa peal käin, siis vajan jalaproteesi, üks jalg on teisest lühem.
00:03:49 Elle Ploomipuu teeb poeg Kardole massaaži ja räägib temaga
00:03:54 Kortermaja Mustamäel. Õismäe ujula välispl., sisepl-d. Vahur Ploomipuu ujub. KT (Voldemar Arder) - Elle teine poeg Vahur teeb tempot Õismäe ujulas. Nagu vend Kardo on temagi osalenud MM-il, küll Lõuna-Aafrikas, Portugalis ja Taiwanis. Ka treener on sama, kuid vennad ujuvad erinevates võistlusklassides.
00:04:20 Vahur Ploomipuu ujub. Treener Õnne Pollisinski ja ema Elle kaldal. KT INT Õnne Pollisinski - Ujumine on spordiala, mida saab teha absoluutselt igasuguse puudega.
00:04:40 INT Õnne Pollisinski, treener (subt) - Elle on tore ja asjalik lapsevanem. Ta tõi Vahuri ujuma, Kardo käis samal ajal Kalevi suures basseinis ja siis me torkisime teda tagant, et ta tuleks ka treeningutele
00:04:55 KATE: treener ja Elle kaldal. Vahur Ploomipuu ujub. KT INT Õnne Pollisinski - Nüüd on mõlemad lapsed head ujujad peres ja tänu ainult vanemate toetusele. 00:05:05 KT INT Elle Ploomipuu - Maikuus on meie kevadvõistlus, augustis on Tšehhis vaimse puudega inimestele võistlus, seal on Downi-sündroomiga inimestele eraldi klass.
00:05:19 INT Elle Ploomipuu (subt) - Sügisel on Mehhikos MM, trenni tuleb teha.
00:05:25 Vahur Ploomipuu hüppab vette, ujub. KT (Voldemar Arder) - Mõte kaugetest võistlustes annab Vahurile hoogu. Inimesed nagu tema on eriliselt sihikindlad. 00:05:36 KT INT Elle Ploomipuu - Downi-sündroomiga lapsed hästi palju matkivad ja nendele on vaja väga palju näitlikku materjali. Kui nad vaatavad kodus ujumistehikat arvutist või televiisorist, siis on neil palju lihtsam pärast seletada. Kui Downi-sündroomiga lapsi on palju treeningul, siis paremaid ujujaid matkitakse.
00:06:10 Vahur Ploomipuuujub. Elle redeliga. Paat vees. Elle ronib paati. KT (Voldear Arder) - Kui päike käib kõrgemalt ja kevad saab hoo, pääseb veele lähemale, sest ega üksnes ujulast piisa. Elle ootab pikkisilmi purjetamishooaja algust. 00:06:22 KT INT Elle Ploomipuu - Olen pärist Torist Pärnu jõe kaldalt. Minu jaoks on vesi väga oluline.
00:06:36 Elle purjepaadis. Purjekas kaldal. KT (Voldemar Arder) - Perel on oma alus aastast 2007 kui pereisa Ardi Saksamaal käis ja sealt purjepaadi ära tõi. Temast sai kapten, Ellest ja lastest meeskonna liikmed. 00:06:47 KT INT Elle Ploomipuu - Kõige pikem sõit on minul olnud Gotlandile. Siit Haapsallu 8 tundi.
00:06:57 INT Elle Ploomipuu - Sealt läksime Kuressaarde, siis Ruhnust läbi ja siis Ruhnust Gotlandile
00:07:06 purjekas maal, Ele purjeka juures, Elle kohtub purjeka meeskonnaga. KT (Voldemar Arder) - Suur purjekas vajas pererahvale lisaks veel meeskonnaliikmeid. Mõni leiti siitsamast, Vääna kandist. Elle naabrimehe juures saadakse kokku, et teha sõiduplaane
00:07:24 (sünkr) Elle vestleb naabrimehega purjetamisest, kuhu minna. Seltskond terrassil. Koogi lõikamine, kohvi joomine. 00:07:33 KT INT Ingrid Mühling - Kui nägin kui hästi on nende elu korraldatud ja kui hästi saavad lapsed hakkama. Kui palju on nendega tööd tehtud, et nad nii hästi hakkama saaksid. Minu lugupidamine ja imetlus nende vastu ainlt kasvas.
00:07:59 INT Ingrid Mühling, sõber (subt) - Meie seas on inimesi, kellele on antud palju rohkem, aga kelle elus hakkama saamine ei pruugi nii hästi välja tulla.
00:08:05 KATE: Elle sõprade juures terrassil. KT INT Jaanus Meier - Kogu selle asja juures Elle ees müts maha.
00:08:10 INT Jaanus Meier, sõber (subt) - Väga tubli pere
00:08:15 kook spl, kohvitass, puuriit, seltskond terrassil. KT INT Ingrid Mühling - Vahur on tõsine meremees ja tõsine meeskonnaliige. Ta on merel palju käinud ja ta teab, mis on tema ülesanded, teab, kuidas seal käituda. Paljudest inimestest, kes lähevad esimest korda laeva, ta on palju asjalikum. Ta on ka väga iseseisev.
00:08:36 INT Ingrid Mühling (subt) - Minu jaoks oli üllatus, et inimene, kellel on selline väike pue, saab hästi hakkama elus ja meeskonnas.
00:08:44 Maja, terrass
00:08:48 Palkmaja, Ele Ploomipuu tuleb poeg Vahuriga majast välja, istuvad autosse, sõidavad, küsib pojalt, kas ta lehe tõi ära. 00:09:13 KT (Voldemar Arder) - Uus päev kogub tuure. Elle ja Vahur hakkavad sõitma Tallinna poole.
00:09:26 (sünkr) Vahur Ploompiuu võtab teeäärsest postkastist ajalehe ja istub autosse tagasi, sõidavad ema Ellega edasi. Elle küsib, mida Vahuril täna tööl teha vaja on. Vahur räägib, et kõigepealt joob ta kohvi.
00:10:05 Tallinna tornmajad üpl, eemal kirikud (raagus kevad)
00:10:09 Vahur Ploomipuu kleebib pudelitele silte. KT (Voldemar Arder) - Vahur töötab hulgumüügifirmas, mis on keskendunud tervislike toiduainete müügile. Siit saab muuhulgas gluteeni- ja laktoosivabu tooteid. 00:10:22 KT INT Elle Ploomipuu - Vahuri pärast see ettevõtte üldse saigi loodud, sest Vahur oli juba 2 aastat kodus olnud peale Astangu kooli lõpetamist ja eelmises kohas ta koristas ainult kontorit. Vahepeal ta purustas pabereid paberihundis. Aga hädasti oli vaja tööd.
00:10:58 Vahur kleebib pudelitele silte. Purgijoogid hulgifirmas. Vahur koos müügijuhiga hulgifirmas. KT (Voldemar Arder) - Ettevõttel hoiab igapäevaselt silma peal Vahuri tädi, kes tunneb hästi hulgimüügiäri. Tuleb oskusklikult rinda pista suurte kaubanduskettidega ja leida oma nišš. väiksemgi eksimus, kasvõi toodete märgistamisel võib tekitada tagasilööke.
00:11:23 Kaubakastid hulgifirmas, tervisetooted. KT INT Ingrid Plado - Ma näen päris palju neid tööandjaid, kes on võtnud puudega, ka vaimse puudega inimese tööle.
00:11:26 INT Ingrid Plado, Siwira Trading müügijuht (subt) - Selver on suur eeskuju, au ja kiitus neile.
00:11:39 KATE: Vahur Ploomipuu (Downi-sündroomiga noormees) töötab hulgifirmas, Vahur kleebib pudelitele silte. KT INT Ingrid Plado - Seda markeerimistööd, mida Vahur teeb, on võimelised tegema enamus puudega inimestest. Nad teevad korrektselt, neid võib usaldada ja kui me kaubanduses ringi vaatame, siis enamus tooteid in markeeritud. Võtke julgelt tööle, saate sotsiaalmaksu soodustust veel nende pealt, igal juhul kõik pooled on rahul.
00:12:00 Vahur kleebib pudelitele silte. KT (Voldemar Arder) - Kui Vahur on tööl, toimetab Elle omi asju. Aeg-ajalt astub ta poja juurest läbi ja teeb juttu.
00:12:06 (sünkr) Elle tuleb poeg Vahuri töö juurde ja pakub abi. Vahur , poeg (subt) ei soovi abi, sest tahab ise teha. Ta palub, et ema ainult räägiks. Elle soovib ühe joogikasti paadiretkele võtta.
00:13:00 INT Ingrid Plado - Kui tema tuleb hommikul tööle, siis ta naudib oma töötegemist täiel rinnal.
00:13:06 KATE: Vahur kleebib pudelitele silte, paneb pudelid kasti, ema Elle vaatab juures. Tervisetooted hulgifirmas. KT INT Ingrid Plato - ta ei tule hommikul tülpinud näoga tööle. Selles mõttes on neil kõigil potentsiaali palju, et neile antakse mitte ainult võimalus raha teenida, vaid neile antakse võimalus ühiskonnale kasulikud olla ja iseennast tunda kasulikuna. 00:13:20 KT INT Elle Ploomipuu - Kui Downi-sündroomiga inimene ei pööra oma puudele tähelepanu, vaid ta suhtlbki nii nagu ta on, siis tegelikult ühiskonnas ei teki tõrget. Ükskõik, kus Vahur käib, restoranis, pubis, poes, võibolla nad kohe ei saagi tast aru, aga tal on see julgus ja ta läheb küsib.
00:13:48 INT Elle Ploomipuu (subt) - Täiesti normaalselt suhtutakse. Ainuke koht, kus ta ei taha käia, on ühsitransport.
00:13:58 KATE: Vahur töötab hulgufirmas. KT INT Elle Ploomipuu - Ühistranspordis on mingid probleemid, keegi vaatab teda vms, ega see ei meeldi ju. 00:14:08 KT (Voldemar Arder) - Vahur õpib tasapisi. Tuleb vaid varuda kannatust.
00:14:11 (sünkr) Ingrid Plato suhtleb Vahuriga, ema Elle juures, Vahur toob kaubakasti, Vahur komplekteerib kaupa. 00:14:27 KT INT Ingrid Plato - Kui teistel inimestel on 2 nädalat harjumisaega ja õppimisaega, siis nendega peab rohkem raamidesse panema sele töö. See ei tohi väga hajutada töökoormust. Sa pead tall konkreetse töö kätte andma ja natuke rohkem aega varuma.
00:14:53 INT Ingrid Plato (subt) See kindlasti tasub hilisemal perioodil ennast ära, et ei tule sellist asja, et ei taha tööle tulla.
00:15:02 Vahur hulgifirmas koos müügijuht Ingrid Platoga. Vahur veab käruga kaupa. KT INT Ingrid Plato - Hulgufirmas Vahur saab ideaalselt hakkama. Sea on kindel rutiin ja päevast-päeva üks ja sama asi. Kahju on sellest, et see ei arenda teda. Nüüd tõime juurde kauba komplekteermise. Ta vaatab paberilt, mis tooteid on vaja erinevatesse kauplustesse viia. Siis võtab ta tooted, paneb kärule. Muidugi tuleb üle kontrollida.
00:15:40 Vahur kaubakäruga liftis, seab käru ukse poole. Vahur tõstab kaubakaste. Vahur lükkab koridoris kubakäru. Vahur kleebib pudelitele silte. KT (Voldemar Arder) - Vahur loodab, et kunagi õnnestub tal töötada päris oma restoranis, ni nagu oli ühel suvel Pärnus Anni Akadeemias, kus puudega inimesed said olla toidukohas teenindajad. Niisugune ettevõte läks siiski rahapuudusel hingusele. Mingil määral mängis rolli ka teatud umbusk. 00:15:58 KT INT Ingrid Plato - Kogu laotöö, ükskõik kui suureks me kasvame, on võimelised ära tegema just vaimse puudega inimesed. Ainult, mida nad teha ei saa, on transport. Kui seda tööd süstematiseerida, siis on see võimalik. Puudeastmeid on erinevaid. Tuleb leida lihtsalt sobiv inimene. Mina olen valmis kasvades kõik puudega inimesed tööle võtma.
00:16:34 Vahur kleebib pudelitele silte. KT INT Pille Liimal - Vahur on hea näide sellest, et väga paljud puudega inimesed, kes on hinnatud töövõimetuteks,
00:16:46 INT Pille Liimal, Töötukassa juhatuse liige (subt) -...tegelikult suudavad töötada, tahavad töötada, on väga head töötajad.
00:16:54 KATE: Kardo Ploomipuu sõidab autoga. Kardo võtab auto pakiruumist kaubakastid ja viib kaupluse lattu. KT INT Pille Liimal - Kahjuks tänane süsteem keskendub sellele, mida inimesed ei suuda teha ja millised nende piirangud on. Kuid selle asemel võiks vaadata seda, mida igaüks tahab, saab ja suudab teha. Kui vaatame arvudele otsa, siis Eestis on täna ligi paar tuhat inimest, kelle puhul on hinnatud, et nad on 100% töövõimetud või 90% töövõimetud ja ometi on nad täna tööturul.
00:17:30 Kardo Ploomipuu toob kauplusesse kaupa, veab käruga. Kardo saab kaupluse töötajalt paberid. KT (Voldemar Arder) - Seni on Eestis ikka kõneldud töövõimetusest, nõnda on võimetus just kui ülim, miski, mis segab ja ei lase tööst mõelda. Nüüd loodetakse rohkem rääkida töövõimest ehk küsida, mida inimene suudab ka siis kui tal on puue.
00:17:47 Kardo Ploomipuu läheb kaubapaberitega auto juurde, istub autosse. Auto sõida Mustika keskuse eest mööda. Kardo kaupluse lao juures kaupa üle andmas. KT INT - Tänane süsteem kipub eeldama, et puudega inimesed ei suuda töötada ja isegi kui nad töötavad, siis nad ei ole nii tegusad või neil ei ole nii head töötulemused kui teistel. Tegelikult see nii ei ole. Kui rääkida tööandjatega, kellel on kogemusi puudega inimestele töö andmises, siis nad toovadki välja seda, et puudega inimesed väga tahavad töötada, nad on lojaalsed, teevad oma tööd väga hästi.
00:18:29 Kardo Ploomipuu viib kauplusesse kaupa, tassib autost kaste. KT (Voldemar Arder) - Iga puue eeldab loomingulist suhtumist ametnikult ja vanemalt. Elle pojad on võimetelt erinevad, aga leiavad tööd samas perefirmas. Uskumatult nobeda kullerina jõuab Kardo kaubad poodidesse laiali vedada.
00:18:47 Kardo hüppab kätejõul üles (kaupluse lattu). Kaubakastid kaupluse laos. KT INT Kardo Ploomipuu - Olenevalt poodide kauba tellimisest, tavaliselt on 2-3 korda nädalas paar tundi kauba vedu. Vahel on rohkem.
00:19:11 INT Kardo Ploomipuu - See töö ei ole väga koormav, saame hakkama.
00:19:18 Palkmaja, Elle toimetab maja ees taimedega. KT INT Elle Ploomipuu - Vahur on üles kasvanud täiesti tavaliste lastega. Kui vähegi kannatab, siis see on kõige parem retsept. Kardo käis koolis ka tavakoolis - Tallinna Saksa Gümnaasiumis, enne seda Arukülas 4 klassi. Vahur käis Tondi koolis ja Astangul. Vahur tavakoolis hakkama ei saaks, aga Kardo küll.
00:19:56 INT Elle Ploomipuu - Mõlemil on sõbrad tavainimesed või kuidas me neid kutsume.
00:20:00 siplegad sibavad maas, sipelgas spl. KT (Voldemar Arder) - Elle aias askeldab sipelgapere. Pealtnäha kaootiliselt, ometi sihikindlalt. Ükski sagimine pole siin asjata. 00:20:13 KT INT Elle Ploomipuu - Kui inimesel ei ole aega oma lapse jaoks, siis võib ka täiesti tavalisest lapsest ka ei tea mis välja tulla
00:20:25 INT Elle Ploomipuu - On vaja leida see tasakaal. Kõigil ei ole nii palju aega võimalik pühendada oma lastele, aga mina valisin selle tee ja olen selle üle väga õnnelik.
00:20:37 Elle toimetab maja juures, võtab aiakäru ja labida, tõstab komposti kärusse, Elle taimede juures, lükkab aiakäru. KT INT Elle Ploomipuu - Kui sul sünnivad puudega lapsed, siis on raske, sest sa ei tea nende kohat mitte midagi. Kui Kardo sündis, siis küll öeldi, et sellel poisil on üks jalg lühem ja selle saab korda. Vahuri puhul oli nii, et toodi ja öeldi, et üks laps teil juba on selline, selle lapse võite küll ära anda, sest teil läheb väga raskeks. Algul sa ei teagi, mis see tähendab. Aga tagantjärele - minul on küll hästi läinud, et mulle just sellised lapsed on tulnud. Nad ikkagi liiguvad ja saavad kõigest aru ja räägivad sulle vastu. Nad on täpselt meiemoodi inimesed. Mõlemad on võitjatüüpi. Ma arvan, et see on Ardist, mina olen pehmem inimene.
00:21:41 INT Elle Ploomipuu - Nad pole kunagi allaandja-tüüpi.
00:21:47 Purjekas tõstetakse vette. Paat päästetakse lahti. KT (Voldemar Arder) - Lõpuks annab suvi endast märku. Kätte jõuab päev kui Lohusalu sadamasse saabuvad suured kraanad. Üle pika aja katsuvad purjepaadid taas vett. 00:22:05 - KT INT Elle Ploomipuu - Terve talv oled oodanud paadi vette laskmist. See on hea tunne. Välja võtmine on natuke nukker. Siis on merel juba jahe ka. Kõige esimene reis on tavaliselt meestereis, naisi kaasa ei võeta, kuna merel on külm. Ja viimane on ka meestereis.
00:22:34 Elle Ploomipuu toimetab purjekal, kerib nööri. Purjekas läheb merele. KT INT Elle - Lohusalu sadam on Eesti üks kauneimaid sadamaid. See on meie kodusadam. Kui sa tuled, siis siin on üks mees, es aitab otsad kinni panna. Heameelega tuled iga ilmaga, olgu torm kui kare tahes.
00:22:53 INT Elle Ploomipuu - Meri on minu elus teisel kohal, esimesel kohal on minu pere.
00:22:59 Lõputiitrid
00:23:14 (c) Eesti Töötukassa, tiiter: saade on valminud koostöös Töötukassaga
00:23:17 ETV idend, (c) Eesti Rahvusringhääling 2014
00:23:22 Saate lõpp.
Faili nimi: 2014-002971-0098_0001_D10_MEIE-INIMESED_ELLE.mxf
Indeks: 2014-002971-0098
Kestus: 00:23:22
Registreerimise kuupäev: 13.05.2014
Registreerimise aeg*: 2014-05-13 19:54:00
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse