ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kirjanduse aeg: Henry Marsh ja Joonas Hellerma

Saada link

Kirjeldus

Inglise juhtiv neurokirurg Henry Marsh on spetsialiseerunud kohaliku tuimestusega läbi viidud operatsioonidele. Tema raamat „Do No Harm: Stories of Life, Death and Brain Surgery“ („Ära tee kahju“)pälvis laialdase tunnustuse kui otsekohene ja selge kirjeldus kirurgi elust ning igapäevast. Marsh ei püüa varjata oma ametiga kaasnevaid, sageli saatuslikke ebaõnnestumisi, see aga muudab kirurgi maailma lugejale lähedasemaks – eks me kõik oleme patsiendid kõiksuse kirurgilaual. Henry Marshiga vestleb teleajakirjanik Joonas Hellerma. Režissöör Antti Häkli, toimetaja Mariina Mälk.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Kirjanduse aeg
Osa nr.: 1
Kestus: 00:41:36
Indeks: 2018-003367-0001
Režissöör: Häkli Antti
Esmaeeter : 02.06.2018
Kategooria: Kultuur → kultuurielu analüüs
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:22 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma, kultuuriajakirjanik (subt :00:27:), tutvustab Henry Marshi ja näitab tema raamatut „Ära tee kahju“ („Do No Harm“).
00:00:57 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib Henry Marshilt, kas kirurgina on raske raamatut kirjutada. Henry Marsh, neurokirurg (subt :01:20:), räägib päeviku pidamisest, õpingutest Oxfordi ülikoolis ja töömärkmetest, mille abikaasa soovitas tal raamatuks vormistada.
00:03:50 (ingl, tlg subt) Henry Marsh räägib elu mõtte otsingutest, mis viisid teda meditsiiniõpinguteni ja lõpuks kirjutamiseni.
00:04:39 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib Henry Marshilt, kas ta kirjutas raamatu üksnes oma abikaasa soovil. Henry Marsh räägib, et lisaks abikaasale ajendas teda kirjutama ka iseäranis neurokirurgidele omane auahnus. Arstide tööaja lühenemine on Henry Marshi sõnul andnud neile võimaluse tegeleda töö kõrvalt ka nt pereeluga.
00:06:06 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma uurib, kas humanitaarainete õppimine aitas tema meditsiiniõpingutele kaasa. Henry Marsh nõustub.
00:06:37 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib, kui oluline on meditsiinis patsientidega suhtlemine. Henry Marshi sõnul on arstina keeruline leida tasakaalu inimliku kaastunde ja professionaalse eraldatuse vahel ja räägib, et tänapäeval ei tegeleta mitte terveks ravimise, vaid haiguse leevendamisega.
00:09:39 (ingl, tlg subt) Henry Marsh selgitab, et opereerimisest keerulisem on otsustamine, millal ja kas opereerida ja leiab, et üleravimist tuleks vältida.
00:11:14 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib, kuidas kirurg oma töös raskeid otsuseid langetab. Henry Marsh selgitab, et vanusega kahaneb soov asjatult opereerida ja loodab, et kaob ära kuvand kirurgist kui kangelasest, sest operatsioon on ikkagi meeskonnatöö.
00:12:47 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib, kas aju opereerimisest on veel midagi keerulisemat. Henry Marshi sõnul teeb ajukirurgia keeruliseks selle ohtlikkus ja põhjendab, miks inimesed pole riskide hindamisel objektiivsed.
00:14:48 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib, mis on aju. Henry Marsh, neurokirurg (subt :15:15:), räägib, et on spetsialiseerunud operatsioonidele, mil patsient on ärkvel ja selgitab, et kuigi ajus toimuv on vaid närvirakkude elektrokeemiline töö, pole meil siiski aimu, mis asi on nt teadvus.
00:17:38 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma loeb paar lõiku Henry Marshi raamatust „Ära tee kahju“ ja küsib Henry Marshilt, mis teeb elu tema jaoks mõttekaks. Salapärasuse taju on Henry Marshi arvates just see, mis maailma edasi viib.
00:20:53 (ingl, tlg subt) Henry Marsh põhjendab näidetega ajukahjustuse tagajärjel toimunud isiksuse muutumistest, miks neurokirurgidel on vahel raske mõista, et inimese olemus on midagi enamat kui tema aju.
00:22:17 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma uurib, kuidas oma aju tervena hoida. Henry Marshi sõnul on tänapäeva suurim hirm dementsus, millesse haigestumisest on võimalik edasi lükata järgides tervislikku ja aktiivset eluviisi.
00:25:06 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib, mitut keelt ta oskab. Henry Marsh räägib oma perekonnast, nendelt päritud kultuurilisest suhtumisest ja oma tööst Ukrainas.
00:26:49 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib, miks tekivad ajukasvajad. Henry Marsh vastab lühidalt, et tegelikult väga harva esinevate ajukasvajate põhjust ei teata, kuid paljuski mängib rolli geneetiline eelsoodumus.
00:27:35 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma räägib vähirakkude surematusest. Henry Marsh vastab, et vähk koondab enda alla tuhandeid haigusi ja et kõige parema ravitulemuse annab ikkagi varajane avastamine.
00:28:35 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma mõtiskleb, miks on teadus siiani võimetu leidma haiguste tekkepõhjuseid. Henry Marshi sõnul on bioloogia liiga kompleksne ja kuna inimene ei ela igavesti, on vältimatu, et vananedes tekivad organismis vead.
00:29:37 VIDEO Katked filmist „Inglise kirurg“, 2007, rež. Geoffrey Smith (subt :29:39:).
00:29:52 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma palub Henry Marshil rääkida oma tööst Ukrainas. Henry Marsh meenutab, kuidas huvi endiste NSVLi maade vastu viis ta tööle Kiievi neurokirurgiahaiglasse eesmärgiga parandada sealseid töötingimusi ja juurida välja nõukogude mentaliteet.
00:33:36 (ingl, tlg subt) Henry Marsh räägib, et Ukraina ja Baltimaad on olulised piiririigid seadusliku Lääne ja autokraatliku Venemaa vahel ja selgitab, miks on demokraatia ilma seaduslikkuseta mõttetu.
00:34:38 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib Henry Marshilt, kui aktiivne on ta poliitikas. Henry Marsh räägib Euroopa Liidu vajalikkusest globaalsete probleemide lahendamisel.
00:35:48 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma küsib Henry Marshilt tema esimese abielu kohta. Henry Marsh räägib oma esimesest abielust ja leiab, et tema enda vead aitavad teiste rumalust paremini mõista.
00:37:20 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma ja Henry Marsh arutlevad, kas vananedes muutuvad inimesed õnnelikumaks.
00:38:08 (ingl, tlg subt) Henry Marsh räägib, kuidas inimene õpib eelkõige vigadest, mitte edust ja kinnitab Daniel Kahnemani sõnu, et teised võivad näha meie vigu paremini kui me ise. Henry Marshi arvates pole opereerimine loomulik tegevus ja selleks on vaja psühholoogilist väljaõpet.
00:41:03 (ingl, tlg subt) Joonas Hellerma tänab Henry Marshi. Publik plaksutab.
00:41:11 Lõputiitrid. ETV2 ident.
Indeks: 2018-003367-0001
Kestus: 00:41:36
Registreerimise kuupäev: 30.05.2018
Registreerimise aeg*: 2018-05-30 12:54:13
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse