ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Veljo Ipits ja Hedvig Hanson

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 125
Kestus: 00:52:11
Indeks: 2012-002695-0125
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 04.10.2012
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:17 Stuudio üpl, stj Prrit Kuusk (subt, kpl) alustab saated, tutvustab saatekülalist - Veljo Ipits (ASi Salvest nõukogu esimees)
00:00:42 stj P.Kuusk - ..erinevalt paljudest teistest edukatest ärimeestest olete hoidnud end tahaplaanile.. Veljo Ipits (:00:54: subt, kpl) - mõtlesin tänagi siia tulles, et oli mul vaja siia tulla..
00:01:06 V.Ipits äriajamise algusest. Stj P.Kuusk - ..kuidas teie tee algas? V.Ipits - ma olen väljaõppinud kaupmees..1987 töötasin Tartu kaubandusvalitsuses.. 1987 a lõpul tegime mitme sõbraga avalduse esimese kooperatiivi asutamiseks, 1988 jaanuaris saime selleks loa..
00:02:38 stj P.Kuusk - ..teil oli üks keldripood Tartus? V.Ipits - esimesed eraettevõtted olid kõik väikesed.. seadus tegelikult piiras tegutsemist.. V.Ipits tolle aja keldripoodidest
00:03:21 stj P.Kuusk - mida te siis müüsite? V.Ipits - ..kõike, alates nätsust lõpetades videomakkidega.. V.Ipits kaupadest, mida müüdi.. sellest, kuidas äritseti
00:04:17 stj P.Kuusk - ..kuidas sai väikesest pudukaupmehest suure ettevõtte juht ja hinnatud toiduärimees..? V.Ipist - ..tekkisid suuremad ärid, võimalused, suhted Venemaal, Ameerikas.. Ameerika autod, arvutiäri.. tekkis kapital, sai ostetud Tartus paar suuremat toidupoodi.. erastamistehingud..
00:05:27 Stj - kui mitut äri, erinevat valdkonda olete te enne Tartu Konservitehase erastamist ajanud..? V.Ipits oma paljudest katsetustest - restoraniäri, toidukauplus, mööblitootja AS Wermo, Türi Mets, AS Painküla Tärklisetehas, millest kasvas välja AS Werol..
00:06:17 V.Ipits oma valusatest õppetundidest, suurte rahade kaotamisest - äris ei olegi nii, et sa alati võidad.. V.Ipits äripartneritest.. - Werol on minu puhul kõige suurem miinuse näide
00:07:06 stj P.Kuusk - kui palju siis Weroli kadudeks kirjutati? V.Ipits - selle projektiga olen kaotanud ca miljon eurot..
00:07:32 stj P.Kuusk kadudest äris - ..on teil mingi piir, et äris ellu jääda..? V.Ipits - riskides ei tohi panna kõik ühele kaardile.. mina pole kõigega riskija tüüp
00:08:32 Stj - kas Rein Kilk on kõigega riskija tüüp..? V.Ipits Rein Kilgist - .. ideederikas ärimees.. tema miinuseks on see, et ta jõudis arvamiseni, et on ekspert igal alal..
00:09:40 stj P.Kuusk Rein Kilgi ütlusest, et ta on justkui viimane mohikaanlane.. stj - kas Eesti toiduäris või? V.Ipits R.Kilgi äriajamisest Werolis, mis ta äriimpeeriumile saatuslikuks sai..
00:10:43 Rein Kilgi nö tagasitulekust ärisse.. stj P.Kuusk - .. praegu on ta olukord justkui lootusetu.. V.Ipits - ..Rein on võitleja tüüp
00:11:18 V.Ipits Salvesti erastamisest - Salvest kuulus enne erastamist rahvusvaheliselt erastatavate ettevõtete nimekirja.. soovijaid ei olnud.. ettevõte oli pankrotieelses seisus
00:12:28 stj P.Kuusk - kas te erastasite erastamise pärast või nägite, et see on geniaalne äriidee? V.Ipits - geniaalset äriideed me veel ei tajunud.. aga usku meil oli.. V.Ipits Rain Tamme äriprojektist.. Ühispanga toetamisest.. kasumi teenimisest.. Ipits - liikusime edasi tasa ja targu, investeerisime toodangu kvaliteeti..
00:14:17 stj P.Kuusk toob näite restoraniärist, kus väga tähtis on peakokk.. - aga kes on Salvesti toiduarhitektid? V.Ipits - meil on pikaajaline kogemus, mis antud üle põlvest-põlve.. turundusosakond valib, mida tarbijale pakkuda, edasi tehnoloogidele.. meil on oma arendusgrupp... (:15:53: subt - Täna saates: Veljo Ipits).. Ipits degusteerimise nõukogust..
00:16:24 Salvesti toodangu retseptidest.. V.Ipits - .. on selliseid, mis on ajapikku ära vajunud, oma aja ära elanud, see on loomulik protsess..
00:17:10 stj P.Kuusk - Salvesti eelkäija on 1946ndast aastast tegutsenud.. kas on midagi, mis eestlaste maitsemeeles pole muutunud? V.Ipits - Mulgi kapsad, mida oleme teinud 1951.aastast ja Toome salat, mida tehtud üle 40ne aasta.. tooraine kvaliteet on vast ajapikku muutunud..
00:18:15 Salvesti toorainest. V.Ipits - ei ole 100% eestimaine.. aga see, mis Eestis kasvab, püüame peaaegu 100% kätte saada..
00:19:18 Tooraine turust Eestis - rebimisest tooraine st põllumeeste pärast. V.Ipits - väljakujunenud suurtegijate poolt on toorainet kõigile soovijaile, selles konkurentsi pole.. Kurgi pärast Felixiga natuke võistleme..
00:20:29 stj P.Kuusk - kas keegi on tahtnud Salvestit ära osta? V.Ipits - mõni aasta on kosilasi olnud pea iga kuu.. Kõige rohkem käivad vahendajad.. Vahel oleme neid kasutanud ära selleks, et lasta Salvest ära hinnata..
00:21:35 Salvesti hinnast. V.Ipits - Salvest pole müüa, nii et ma pole mingit hinda paika pannud..
00:22:07 Salvest väljaspool Eestit. V.Ipits ekspordist Lätti, Leetu.. Salvesti kaupadest Soomes eesti poodides ja ka ketipoodides.. Soome turust pikemalt.
00:24:34 Poliitikast, Tartust.. V.Ipits kommentaar legendi kohta, et selleks, et olla edukas, peab kuuluma nö Tartu sõpruskonda, kus figureerivad näit Neinar Seli, V.Ipits.. - mina ennast A.Ansipi poliikasse toojaks ei pea, see on ajakirjanduse müüt.. V.Ipits nö Tartu sõpruskonnast - aktiivsed tegutsejad on omavahel muidugi tuttavad..
00:26:19 stj P.Kuusk - sõpruskonnas midagi kuritegelikku, pahatahtlikku otsida ei tasu? V.Ipits - pahatahtlikku joont ei otsiks mingil juhul.. V.Ipits Tartu Rotary klubist - sinna kutsutakse paremaid saavutusi saanud inimesi
00:27:08 V.Ipits kui Tartu linnavolikogu linna arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Tartu kesklinna Emajõe piirkonna arengusuunast..
00:29:37 stj P.Kuusk oma hirmust, et ehitamist dikteerib raha võim.. V.Ipits - kindlasti pannakse üldplaneeringuga paika need alad, kus peaks toimuma äritegevus ja see on juba väljakujunenud - uue Tartu Kaubamaja, Tasku ja Tartu Tarbijate Ühistu vana Tartu Kaubamaja piirkond.. Toitlustuse piirkonnaks jääb kesklinn.. Ei ole ikka nii, et raha dikteerib kõike..
00:31:19 V.Ipits oma Salvesti lemmiktoodest - .. viimati sõin Jahimehe kastet.. lemmikud on Seljanka.. on oma lemmik kurk - küüslaugukurk..
00:32:19 stj P.Kuusk lõpetab INT
00:32:24 Saatepea katke
00:32:30 stuudio ülp, stj P.Kuusk tutvustab teist saatekülalist - Hedvig Hanson (laulja; Ellen Kaarma pojatütar, äsjailmunud raamatu "Jutustamata lugu. Vanemuise näitleja Ellen Kaarma" autor)
00:32:56 Hedvig Hanson (:33:10: subt, kpl) sellest, millest ja kuidas vanaema elust raamatu kirjutamine alguse sai - see algas 15 aastat tagasi - alates vanaema päevikute ja fotoalbumite leidmisest..
00:33:45 stj P.Kuusk - mis sind tema päevikute lugemisest saadik enam nö lahti ei lasknud? H.Hanson - minu vanaema hakkas märke andma nii unes kui ilmsi.. tekkis müstiline side temaga, mida üritasin lahti mõtestada..
00:34:38 H.Hanson tugevast sidemest vanaemaga, keda pole näinud mitte kordagi (stj P.Kuusk - ..tõenäoliselt tugevam side kui oma isaga - Tõnu Kilgasega), oma pühendumisest raamatu kirjutamisele - ..minu hea tuttav ütles mulle pärast raamatu lugemist, et Ellen Kaarma ise kirjutas selle loo, läbi sinu..
00:35:28 H.Hanson sellest, kui palju ta enne päevikute lugemist vanaema saatusest midagi teadis.. - ei teadnudki midagi, sest isaga ei olnud mul tol ajal süvitsi jutte, oma ema teemat ta vältis.. üks mõte, miks selle raamatu kirjutasin, oli selle kinkimine isale..
00:36:35 stj P.Kuusk - ..armastuse ja vihkamise suhe on teie suguvõsas olnud mitmeid põlvkondi.. H.Hanson - see kaasneb kirega.. päris vihkamiseks ei saa seda pidada, pigem on see lahtirääkimata asjad.. H.Hanson asjade lahtirääkimise tervendamisest.
00:37:34 stj P.Kuusk - kes on nüüd nende asjade lahtirääkimise nö põhjas ära käinud, kas sina või su isa? H.Hanson - kindlasti pole ma inimene, kes ütleb, mis on õige tegu, mis vale, mis halb, mis hea.. Eks me isaga koos käisime selle tee läbi.. HH oma isaga paremaks läinud suhetest - ..ma tõin talle tagasi ema, paremana..
00:38:52 stj P.Kuusk - kas vanaema päevikute lugemine neiueas muutis ka sinu tehtud otsuseid, kuidas olla oma pere, lastega? H.Hanson - päris nii see ei ole- üks asi on teooria, teine asi on kirega elatud elu, kus me võime teha vigu.. HH raamatu lõpus nö pöördumisest vanaema poole kirjaga, kus ta küsib ta, mis siis on õigesti elamine, armastus, valikute tegemisest.. HH nõukogude aja loomeinimeste nö valikutest
00:40:03 Ellen Kaarma raamatust kui ajaloolisest dokumendist.. stalinismi ajast.. HH ütleb peast ühe lause 1950nda aasta ajalehest "Töörahva elu" - "oleks aeg aru saada, et nõukogude teatrikunst ei ole mitte ainult meelelahutus, vaid tõhus agitatsioonivahend rahvahulkade kommunistlikul kasvatamisel." HH sellest ajast- see on koomiline, samas traagiline (:41:22: subt - Täna saates: Hedvig Hanson)
00:41:25 stj P.Kuusk - kas sa kujutad ette, et sa pole oma loomingus vaba, et sa täidad käsku? H.Hanson - see oligi sellel ajal kunstnikule kõige raskem.. HH tänapäeva näitlejatest.. - ka nemad võivad teha asju, mis neile ei meeldi
00:42:03 stj P.Kuusk - kas sina oled suutnud teha ainult neid asju, mis sulle meeldivad? H.Hanson oma nooruse raha pärast tehtud asjadest.. -..aga päris hambad ristis pole küll midagi teinud.. mida vanemaks saan, seda rohkem ma valin..
00:42:57 H.Hanson oma praeguse aja töödest, vaheldusest- muusika, teatritöö, raamat..
00:43:46 H.Hanson teatri- ja lauljatöö erinevusest..
00:44:19 H. Hanson Vanemuise džässlavastusest „Moonlight Express”, kus ta esineb
00:45:13 H.Hanson näitlemisest selles džässlavastuses
00:45:41 stj P.Kuusk - .. kas mõtlesid oma esimeses etenduse proovis Vanemuises vanaemale? H.Hanson - jaa.. see tundus sümboolne, samal nädalal oli raamatu esitlus ja lavastuse esietendus..
00:46:44 stj P.Kuusk - ..Ellen Kaarmast on vähe filmimaterjali.. H.Hanson - sellel ajal ei salvestatud etendusi.. H.Hanson ERR-i kuuldemängude, ka teatrietenduste salvestistest digiteeritud vormis, kus mängis E. Kaarma ..
00:47:36 stj P.Kuusk Ellen Kaarma kasuvenna Juhan Maidlo jutust Kaarma esinemisest Ernst Idla võimlemisrühmas Kadrioru staadionil 1942.aastal.. - leidsin Eesti Filmiarhiivist filmikroonika 1943.aastast, Saksa okupatsiooni ajast.. (:48:23: kroonikakaadrid võimlevatest neidudest).. H.Hanson - ..kui tahtsin dokfilmi teha, nägin neid kaadreid.. vanaema pole seal veel tuvastanud.. HH Juhan Maidlost.. E.Kaarma tegeles ka ujumisega, aga kutsumus oli ikka teater.
00:49:11 stj P.Kuusk - ..kui lõpetasid raamatu kirjutamise, oli see suur kergendus, tühjus.. oled tundeinimene, mida sa tundsid? H.Hanson sellest, et kui millelegi pühendutakse, võivad kõik midagi tunda.. - mina tundsin rahu.. HH raamatu lõpulahendusest..
00:50:53 stj Priit Kuusk lõpetuseks - mis siis järgmiseks tuleb..? H.Hanson - pühendun end teatrietendusele ja järgmine on muusika..
00:51:29 stj Priit Kuusk lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2012-002695-0125_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2012-002695-0125
Kestus: 00:52:11
Registreerimise kuupäev: 05.10.2012
Registreerimise aeg*: 2012-10-05 02:33:29
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;