ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Tiina Kangro ja Gert Raudsep

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 28
Kestus: 00:51:39
Indeks: 2014-002695-0028
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 16.10.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Tiina Kangro
00:00:16 Stj Indrek Treufeldt alustab saatega.. pöördub esimese külalise poole: Tere õhtust, Tiina Kangro! T.Kangro: Tervist!
00:00:25 Stj I.Treufeldt ütleb, et vana kolleegina tahab ta tunnustada Kangro võitlusvaimu. Küsib, kas tal on praegu üks karmimaid vastasseise. T.Kangro räägib, et ta ei võta seda vastasseisuna, vaid pikaajalise protsessina.. Kuna probleemid sotsiaalvaldkonnas on süvenenud, on tekkinud vajadus midagi ette võtta. (lisateave T.Kangro on Eesti Hooldajate Liidu juht, muu hulgas telesaate "Puutepunkt" produtsent)
00:01:22 Stj I.Treufeldt ütleb, et Eestis on ettekujutus, et kusagilt ülalt antakse ja me võtame ta niisugusena vastu. T.Kangro räägib, et pigem on asi selles, et kui Eesti iseseisvus, olid tähtsad muud asjad- majandus jms ja inimene jäeti omapäi. Nüüd on terves maailmas asjad muutunud- vananemine jm, mis annab juurde puudega inimeste osakaalu ühiskonnas ja midagi peab muutma. Ta on suures lootuses, et tuleb läbimurre.
00:02:53 Stj I.Treufeldt sellest, et Kangro on Eesti Hooldajate Liidu esimees, võidelnud tarmukalt puuetega inimeste eest. Praegu on õhus töövõimereform.. Küsib, kuidas talle tundub see, et töövõimetuse teema on asendunud töövõime teemaks. T.Kangro räägib, et tema ei näe erilist muutust. Räägib, et puuetega inimesed on olnud nurka surutud, nii on nad jäänud kõrvale nii ühiskonna elust kui tööst.. (lisateave- 2012 a. valis Postimees T.Kangro Aasta arvamusliidriks)
00:04:16 Stj I.Treufeldt ütleb, et nüüd saabki riik öelda, et nüüd ollakse palju nõtkemad. Inimene võetakse ette, teda hinnatakse, kuidas ta saaks teostada end tööturul. See kõlab ju hästi? T.Kangro räägib, et see on äärmiselt primitiivne, isegi vulgaarne lähenemine asjale. Ja praegu, kui on lootust, et eurorahad tulevad ja me saaksime teha midagi vahvat ja võimsat, läheb see asi viltu, sest selle kallale on sattunud nii palju ebakompetentseid inimesi..
00:05:12 Stj I.Treufeldt küsib, mida need ebakompetentsed inimesed siis ei tea. T.Kangro räägib, et tegelikkust püütakse moonutada. Sotsiaalministeeriumi ja poliitikute poole pealt rõhutatakse mitmeid aastaid, et puuetega inimestega pole siiani mitte keegi tegelnud ja nüüd nad peavad appi tulema. Aga kõik, kes on kursis senitoiminud seadusandlusega, teavad, et selles on kõik punkt-punktilt kirjas tõövõimeliste tööle aitamiseks. Senitoiminud töövõimetuse pension ei tähenda seda, et istu kodus.. See on suur alatu vale, et seni pole olnud midagi võimalik teha.. (lisateave- Läinud pühapäeval korraldati Eesti linnades proteste töövõimereformi vastu)
00:07:06 Stj I.Treufeldt ütleb, et siis on Eestis justkui kõik hästi, kui senine süsteem töötab. T.Kangro ütleb, et see süsteem pole toiminud. Ja see küsimus ongi kogu selle asja keskkoht ehk süda - miks süsteem ei ole toiminud?
00:07:31 Stj I.Treufeldt sellest, et riigi üks probleemidest on see, et töövõimetuspensionide saajaid on Eestis väga palju. Tihti on probleem selles, et mõnel inimesel polegi asi nii hull. Ja nüüd püüab riik luua süsteemi, mis võtab tõesti arvesse inimese puude. T.Kangro räägib, et selliseid inimesi, kes kavalusega püüavad saada seda pensioni on 2%, maksimaalselt 5% saja tuhande pensioni saajate hulgast, kellest pooled on puudega ja pooled kroonilised haiged. Kangro enda sõnum on see, et enne kui hakata süsteemi remontima, tuleb esiteks analüüsida, kus on vead, mis lasevad need petised sisse. Räägib, mispärast perearstid vormistavad haigetele puude. Stj - jõudsime mehhanismini, mis toodab puuet. Kangro ütleb, et aga hästi tähtis on see, et puudega inimeste arv ei kasva ainult meditsiiniteenuse saamise eesmärgil, vaid sellepärast, et eesti inimeste tervis ongi eurooplastest palju viletsam. Ja seepärast tuleb tulla tagasi töövõimereformi alguse juurde. Räägib, mis põhjustel algatati kolm aastat tagasi reform, mis dokume
00:13:47 Stj I.Treufeldt sellest, et Kangro kirjeldusest on jäänud mulje, et ministrid on poolemeelsed või täiesti rumalad. T.Kangro räägib, et siit nad jõuavad poliitikani.. Tekib küsimus, miks meie riigiaparaat ei tööta teema- ja eesmärgikeskselt ja teadmispõhiselt.. Miks poliitika segab proffessionaalset riigi juhtimist?
00:14:45 Stj I.Treufeldt ütleb, et poliitika võib olla ka väga mõistlik.. tahab parandada inimeste olukorda. T.Kangro ütleb, et absoluutselt.. Aga kui Eesti tahab võtta alati eeskuju Põhjamaadest, siis miks eesti poliitikud näit ei võta õppust Skandinaaviast? Kangro toob näite oma Rootsis käigust- rootsi poliitikud hommikutelevisioonis..
00:16:17 Stj I.Treufeldt ütleb, et Eestis on keeruline situatsioon raha pärast. T.Kangro küsib, kas vähese raha peaks raiskama ära mõttetuste peale. Kui inimestel pole piisavalt ressurssi, peab mõtlema välja, kuidas teha olemasoleva rahaga parimaid otsuseid. Räägib oma küsimusest, millele ta pole kelleltki vastust saanud- Kui uue süsteemi sisu on täiesti identne Eestis üle kümne aasta toiminud rehabilitatsiooni teenuse süsteemiga ja sellest pole olnud tulu, kuid mille peale on raisatud ära üüratu hulk raha.. Kas nüüd on analüüsitud läbi vanas süsteemis olevad vead, et miks läks asi valesti jms..? Ja kui sellele pole vastust, siis ei saa usaldada, et see uus süsteem tuleb hea.
00:20:39 Stj I.Treufeldt küsib, mida Kangro teeks kui ta oleks minister. T.Kangro ütleb, et ta pole järgmine minister ja ei saa sellele vastata. Aga ta tahab öelda, et midagi tuleb muuta meie parlamentaarses protsessis.. selles, kuidas meil tehakse seaduseid, kuidas vastutatakse selle eest, mida meie riigis tehakse..
00:21:20 Stj I.Treufeldt küsib puuetega inimeste meeleavalduste ümber parvedena ringi liikuvatest poliitikutest enne valimisi. T.Kangro räägib, et poliitikud lendavad ikka õielt-õiele, aga kui nad nii koguvad infot ja arusaamisi, siis on see ainult tervitatav.
00:21:58 Stj I.Treufeldt sellest, et Eesti Hooldajate Liidu sõnum on, et Eesti vajaks üldist hooldamist.. T.Kangro ütleb, et Treufeldt on üks väheseid, kes on selle sõnademängu läbi näinud, nii nad mõtlesidki kui nad selle aasta tagasi asutasid.. Stj küsib, kas sellest tuleb erakond.. Kangro räägib, et see liit pole see, mis aitab inimesi nende kodudes, vaid sotsiaalpoliitikas kompetentsete inimeste kogum, kes pakuvad ennast riigile appi seda arendama. Nad on nõus koostööks professionaalse sõltumatu partnerina. Nad on survegrupiks, olemaks riigil kukil, et näidata, et nad pole nõus, kui riigil läheb midagi valesti.. Eesti Hooldajate Liit pole kindlasti partei. Sõltumatu kompetents peab olema, et seda kasutataks teemadega tegelemiseks. Kangro räägib, et ta ei tegele ainult puuetega inimeste eest võitlemisega. Ta tahab, et terve Eesti ühiskond terveneb, muutub hoolivamaks. Kangro üks unistusi on see, et puudega inimesed, omastehooldajad, sotsiaalpoliitika asjatundjad satuvad näit parlamenti suunama protsesse ja parlamen
00:26:14 Stj I.Treufeldt lõpetab int, teeb sissejuhatuse järgmise teema juurde.
00:26:56 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Gert Raudsep
00:27:12 Stj I.Treufeldt pöördub teise saatekülalise pool: Tere õhtust, Gert Raudsep! G.Raudsep: Tere.
00:27:18 Stj I.Treufeldt küsib, mitu näitlejat on Eestis. G.Raudsep (laua küljel kirjas Kahekõne Gert Raudsep) ütleb, et Näitlejate Liidus on hetkel 505. Stj küsib, kas teatrilembese eesti rahva jaoks on seda vähe või palju. G.Raudsep arvab, et seda on parajalt.. (G.Raudsep on Näitlejate Liidu esimees)
00:27:57 Stj I.Treufeldt sellest, et Filmi "Kirsitubakas", milles Raudsep mängis peaosa, esilinastus filmifestivalil Karlovy Varys. Küsib, mis tunne on olla filmi esilinastusel väljaspool Eestit. G.Raudsep räägib, et see oli isegi suhteliselt rahustav, vaba igasugusest kontekstist, ootustest. Räägib, kuidas sealne publik filmi vastu võttis - ..soojalt. Stj ütleb, et film räägib armastuse universaalses keeles. Küsib, kas on eesti tüüpi armastust? Raudsep ei arva seda, pigem on asi armastuse väljendamises. Nad olid Karlovy Varys Egiptuse ajakirjanikule vastanud samale küsimusele, et eestlased ongi sellised..
00:30:00 Stj I.Treufeldt sellest, et filmi armastajapaaril on suur vanusevahe. Küsib, kuidas nad leidsid selle filmi jaoks õige armastuse. G.Raudsep räägib, et tegemist on pigem kahe inimese probleemide puntraga..
00:30:55 Stj I.Treufeldt sellest, et "Kirsitubakas" on Raudsepa esimene täispikk mängufilm.. G.Raudsep ütleb, et see pole esimene, aga ühena peaosadest esimene. Stj küsib, mida see töömahult tähendab. Raudsep räägib, et selle filmi puhul u 20 võttepäeva.. Stj sellest, et pärast näitlejate tööd hakatakse filmi lõikama, monteerima.. näitleja ei saa enam midagi teha.. Raudsep räägib, et üks asi on see, kui näitleja enne filmitegemist valmistab ette üksi oma rolli.. aga reaalse tööga kokkupuutel on rolli tegemine kõige muuga ja teiste töödega kombineerimine. (lisateave- G.Raudsep lõpetas 1992 lavakunstikateedri 15.lennu)
00:32:22 Stj I.Treufeldt sellest, et kui kõik on tehtud, kombineeritud, plaanitud, kas näitleja ei leia end olukorras, kus tema näoilmed ja storyboard on juba väljajoonistatud. G.Raudsep räägib, et selle filmi puhul ta seda ei näinud. Seda filmi tehti teistmoodi.. tehti väga pikki võtteid, stseene ühe kaadriga, mis teatrinäitlejale harjumuspärane. Samas filmirütmi kohalt sai usaldada ainult režissööri.
00:33:18 Stj I.Treufeldt küsib Raudsepalt, kas ei ole suurte rollide häda see, et nad justkui kujundavad näitleja kuvandit. G.Raudsep arvab, et see võib olla häda kellelegi, aga mitte talle. Sellest peab olema üle. Stj ütleb, et mõned eeldavad näit, et Raudsep on karm, kuri. Raudsep ei usu, et Eestis on filmil nii suur mõju näitleja kuvandi üle, pigem on see seriaalide, TV mure. (lisateave- G.Raudsep on muu hulgas mänginud poliitilises satiiris "Riigimehed")
00:34:10 Stj I.Treufeldt sellest, et näit sarja "Riigimehed" partei peasekretäri roll võib jätta n-ö slepi järele. G.Raudsep ütleb, et võib küll.. vb, need, kes näitlejale rolle pakuvad ja vaatajad vaatavad nii. Aga teda ennast see ei piira, ega aseta kuhugi kindlasse sahtlisse..
00:34:51 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on näitlejal istuda esilinastusel. G.Raudsep räägib, et esilinastuse tema kannatab välja, aga tavalinastust ta enam ei kannata.. Stj küsib teatri esietenduse kohta. Raudsep ütleb, et see on turvalisem. Stj küsib, kui palju Eesti teatrites inimesed etenduselt ära kõnnivad. Raudsep ütleb, et mitte väga palju. Räägib, et inimene peaks valima õige hetke, millal ta tahab vaadata etendust, lugeda raamatut jms. See kõik on seotud ju tujudega, vastuvõtu võimega..
00:36:25 Stj I.Treufeldt sellest, et Raudsep on Näitlejate Liidu esimehena väga sirgjooneline, nõuab oma õigust.. ehk seetõttu ei ole talle mõnd rolli antud. G.Raudsep räägib, kui töö pakub rahuldust, siis pole vahet, milline see on- kas ta saab mingi rolli või püüab kaitsta kellegi õigusi. Selles ta ei näe enda jaoks probleemi. Stj küsib, kas ta ise sissetulekute üle ei kurda. Raudsep ütleb, et eks ta ikka kurdab näitlejate sissetulekute üle. Aga kui ta mõtleb, kuidas enamus Eesti inimesi elab, siis pole midagi kõvasti karjuda.. näitleja elab keskmiselt või natuke üle selle. (lisateave- Näitlejate Liidu filminäitlejate miinimumtariif on 170 eurot esimene päev ja 130 eurot järgnevate päevade eest)
00:38:03 Stj I.Treufeldt sellest, et Raudsep on just rääkinud miinimumtasude osas.. küsib, kui suur see on, mõeldes teatreid, näitlejate elu. G.Raudsep räägib, et teatrinäitlejate miinimumpalk on Eesti teatrites 700 eurot, eelmisel aastal oli keskmine palk 850 eurot. Ja kui arvestada näitleja tööd ja kui võrrelda palka Soomega, kuna rahastamisskeem on meil suhteliselt sarnane, peaks meie keskmine palk olema kõrgem.
00:38:51 Stj I.Treufeldt küsib, kas muude näitlejate tasude (reklaamis osalemised, seriaalides osalemine jm) põllu on Raudsep ka suutnud korralikult puhastada. G.Raudsep ütleb, et seda on suutnud Näitlejate Liit, ta ise on esimees seitsmes aasta. Räägib, et näit ERR-iga on jõutud kaugele raamlepinguga jm.. Räägib lepingutest, nende täitmisest.. (lisateaved- NL-ul on ka oma must nimekiri, kuhu kantakse kliendid, kes esinemistasusid ära ei maksa; Nimekirjas on praegu viis sissekannet)
00:40:20 Stj I.Treufeldt sellest, et Raudsep leiab, et näitlejal on õigus saada kunagiste telelavastuste eest ka tasu. G.Raudsep räägib sellest.. See, kui mingi produktsioon on kellegi poolt maksumaksja või erakapitali poolt kinni makstud, see ei tähenda, et näitleja looming peaks kellelegi teisele kuuluma.
00:41:23 Stj I.Treufeldt sellest, et ehk Näitlejate Liit tegutseb näitlejate tasude pärast liiga jõuliselt ja nii mõnigi töö jääb suure tasu pärast tegemata, näit noorel režissööril. G.Raudsep räägib, et näit Balti Filmi- ja Meediakooli-ga on kokkulepe, et seal teevad näitlejad tööd tasuta. Ja liiga jõulisest tegutsemisest on nad püüdnud hoiduda. See tuleb näitlejale nii kasuks kui kahjuks. Räägib sellest pikemalt.
00:43:23 Stj I.Treufeldt küsib, kas näitlejat saab kaitsta ka äpu.. möku lavastaja eest. G.Raudsep ütleb, et kõiki asju ei saa seadusesse, kollektiivlepingusse kirja panna. Teatrikunst on kolleektiivne kunst ja inimesed peavad arvestama üksteise nõrkustega ja loomekõvera langusega..
00:44:52 Stj I.Treufeldt küsib, miks Raudsep Ugalast pealinna tuli. G.Raudsep räägib, et 13 aastat ühes teatris on päris pikk aeg ja ta vb ei olnud enam selle teatriga ühel lainepikkusel. Ta plaanis juba paar aastat keskkonna vahetust.. (lisateave- Aastast 2005 näitleb G.Raudsep teatris NO99)
00:46:06 Stj I.Treufeldt sellest, et Raudsep on veetnud osa oma elust Alžeerias.. küsib, kuivõrd on see teda pannud vaatama maailmaasjadele teisiti. G.Raudsep arvab, et see eriti ei mõjuta, kuigi ta näeb alatihti Alžeeriat unes.. ta elas seal 5-7 eluaastani.
00:46:54 Stj I.Treufeldt küsib, kuivõrd Eesti teatrit on meie kultuur mõnes mõttes kammitsemas. G.Raudsep tunnetab seda. Räägib, et tema ideaalis võiks teater käia pool sammu publikumaitsest eespool. Tunnetama ühiskonda teravalt, samuti vastuolusid ja reageerima kunstiliselt vastavalt sellele. Praegu, alarahastamise situatsioonis, kui teatrid ei saa väga riskida, on neile pandud kohustus teenida omatulu. Draamateater on näit omatulu ületanud. Aga kui riskeerimisjulgus ära kaob, see mõjub kindlasti pärssivalt. Kunstiline teater ei saa ennast kunagi äraelatada..
00:49:16 Stj I.Treufeldt ütleb, et Eestis käiakse palju teatris, kas siis võib öelda, et oleme rikas riik.. teatrid kasvatavad omatulu.. G.Raudsep räägib, et me pole rikkad, oleme väike riik ja peame kulutama oma kultuurile, haridusele vb natuke rohkem kui suured naabrid. Meie keel kõlab ju ainult meie teatris..
00:49:54 Stj I.Treufeldt ütleb, et see, mida No teater teeb poliitilise satiiriga, on imetlust väärt, aga.. nad teevad panuseid ühele või teisele objektile. Ühel hetkel aga vb kõik muutuda. G.Raudsep ütleb, et nad ei pane panuseid, ei vaata konjuktuurselt asjale, et kellele nüüd ära panna. Nad on püüdnud teha poliitilist teatrit üldistuse tasandil. Nad on küll näidanud mõningatele rohkem näpuga kui teistele, aga avaliku elu tegelased peaksid alati teadma, et nad võidakse panna laulu sisse..
00:51:05 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0028_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0028
Kestus: 00:51:39
Registreerimise kuupäev: 14.10.2014
Registreerimise aeg*: 2014-10-14 17:05:05
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse