ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Tarmo Soomere

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 33
Kestus: 00:23:17
Indeks: 2015-002695-0033
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 03.12.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatejuht Indrek Treufeldt alustab saadet, teeb sissejuhatuse saate teemasse.
00:00:35 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Tarmo Soomere
00:00:52 Stj Indrek Treufeldt pöördub saatekülalise poole: "Tere õhtust, Eesti Teaduste Akadeemia president, Tarmo Soomere!" Soomere: "Tere õhtust, head televaatajad!"
00:00:57 Stj I.Treufeldt sellest, et maailma uudisteagentuurid pasundavad sellest, et tahetakse võtta eesmärke hoida maailma soojenemine kahe kraadi piires. Kuidas teadlastele tundub selline eesmärk? T.Soomere räägib, et sõltub sellest, kus me oleme. Inimesed on timmitud elama kindlates temperatuuride vahemikes. Külma eest me saame end kaitsta, kuuma eest riietuda jahutavasse skafandrisse on väga kallis. Soojenemine on inimeksistentsi koha pealt olulisem ja valusam kui jahenemine. (lisateaved- Eesti Teaduste Akadeemia liige on Tarmo Soomere alates aastast 2007; Soomere oli ainus inimene Eestis, kes suutis ennustada 2005.aasta jaanuaritormi))
00:01:54 Stj I.Treufeldt ütleb, et kliima tundub keeruline värk.. kas seda saab panna lihtsalt ühte numbrisse? T.Soomere räägib ilma ja kliima vahest. Kliima on mitmevärviline ja -mõõtmeline maailm, milles orienteerumine ei ole lihtne. Ometi peaks inimestele mingi suuna ette näitama.. 2 kraadi on hea number, on mõistetav. Kui temperatuur läheb üle kahe kraadi, on alust arvata, et osa piirkondi muutuvad elamiskõlbmatuks.
00:03:15 Stj I.Treufeldt räägib, et seda ühte kraadi loetakse tööstusrevolutsioonist alates ja suur osa maailmajaloost on saadud hakkama suurte probleemideta. T.Soomere räägib, et probleeme on alati olnud, jääajad on käinud siit üle. Inimkond on maailmaajaloos elanud ju suhteliselt lühikest aega. Üks kraad, millest me räägime, on ülelihtsustus, aga on selge, et see on rohkem kui pool kraadi ja väiksem kui poolteist kraadi.
00:04:01 Stj I.Treufeldt ohtudest.. räägib, et füüsikaseaduse järgi soojuses asjad paisuvad. Mis toimub kõikide ookeanidega, kui temperatuur tõuseb? T.Soomere räägib, et terve atmosfääri õhumass on ekvivalentne u 10 m paksuse veekihiga. Ookeanis on täheldatud soojenemist kahe km sügavuseni, st 200 korda rohkem on soojus ookeanis akumuleerunud kui atmosfääris, kui oleks jutt olnud kahest kraadist. Räägib teadlaste seisukohast - ookean on see puhver, mis hoiab meie planeeti mõistlikus seisukorras. Praegune mereveetaseme tõus on poole võrra tingitud sellest, et ookean on soojenenud ja paisunud. (lisateave- Esmapäeval alustasid 195 riigi esindajad Pariisis kõnelusi kliimakokkuleppe saavutamiseks)
00:05:34 Stj I.Treufeldt küsib, et kuhu see vesi siis läheb kui ta paisub? T.Soomere vastab, et ta tuleb siis sisemaale. Kui ookeani veetase peaks tõusma rohkem kui mõnikümmend sentimeetrit, me kaotame suure hulga maid, kus praegu inimesed elavad. St siis tekivad meil kümneid-miljoneid kliimapagulasi.
00:06:28 Stj I.Treufeldt ütleb, et on ka rääkijaid, kes arvavad, et see on mingi anomaalia, varsti kõik taastub.. et see jutt kliima soojenemisest on mingi kampaania kellegi huvides. T.Soomere peab teatava kurbusega tõdema, et suhtumises kliimasse on ta märganud domineerivaks muutunud religioosset dimensiooni. Kui rääkida statistikast, siis hüpoteese rangelt tõestada ei ole kunagi peaaegu võimalik. Mängu tuleb religioosne diapasoon, kui inimesed ütlevad, et neid argumente ta usub, ja neid teisi ei usu - ja see on see koht, kus teadus lõpeb. (lisateave- Eesti on suutnud nn kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada võrreldes 1990 aastaga 52%)
00:07:38 Stj I.Treufeldt sellest, et infot, fakte võib olla väga palju.. otsustamise alust võib olla väga palju. T.Soomere ütleb, et probleem ongi selles, et fakte on saanud liiga palju, et seda suudaks hoomata ka päris tõsised teadlased.
00:07:50 Stj I.Treufeldt ütleb, et kui rääkida eesmärkidest, siin tuleb mängu poliitika. Probleem on tekkinud just läänemaailma tööstusega seoses ja nüüd India, Hiina jne tahab ka neid ressursse kasutada, mis lääs on kasutanud. T.Soomere räägib, et see on peegeldus, et kliimaprobleemid on globaalsed, need probleemid mõjutavad meid kõiki. Räägib, et läänemaailm on olnud pioneerideks fossiilkütuste põletamisel ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisel. Tegelikult on religioosne maailm kaasatud kliimamuutuste leevendamisse. Paavst Franciscus on öelnud, et usklikel on moraalne kohustus selles, et me ei saa nõuda, et meie vaesemad vennad arenevates maailmades peaksid nüüd seda probleemi lahendama. (lisateave- Tööstuse kasvuhoonegaasid moodustavad Eestis kõigist heitkogustest 70%, lõviosa saab kirjutada põlevkivisektori arvele)
00:09:09 Stj I.Treufeldt ütleb, et seda enam, et me sageli toodame oma asju arengumaades.. see on nagu süsinikukolonisatasioon. T.Soomere ütleb, et see on rohkem kui keerukas probleem, millel on pikk ajalugu. Teadlased pöörasid kliimamuutuste probleemidele tähelepanu juba siis, kui Ameerika president oli Lyndon Johnson.. sellest on nüüd 50 aastat..
00:10:23 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju me siin Eestis saame arvutada, kasutada keerulisi võrrandeid, et mõista, mis meil siin Eesti kliimas toimub. T.Soomere räägib kliimamuutuste võimatust prognoosimisest.. seda saab teha ainult suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Räägib kliimamuutuse mustrist.. räägib Läänemere kliimasüsteemi muutumisest. (lisateave- Tartu ülikooli loodusgeograafia teaduri Mait Sepa sõnul on Eesti kliima soojenenud viimase 60 aasta jooksul 2 kraadi, samal ajal kui üleilmselt on soojenemine vaid 0.8 kraadi)
00:13:12 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas see muudab praktilisi ilmaolusid Eestis. T.Soomere ütleb, et seda oli näha meie suve algusest - kui kuiv, päikeseline ja siiski jahe ta oli.. valitsesid pikki nädalaid loodetuuled. 30 a tagasi oleks seda peetud võimatuks. Nüüd tänu madalrõhkondade jaotuse muutumisele on see osutunud võimalikuks. Kliimasüsteemi on lisandunud uus võimalus. (T.Soomere on mereteadlane ja matemaatik, Teaduste Akadeemia presoident)
00:13:46 Stj I.Treufeldt ütleb, et mida saaks öelda näiteks turismitööstusele, mida nad peavad ootama 10-15 aasta pärast. T.Soomere ütleb, et santi suusailma, seda on hea lihtne öelda. Räägib ilma muutumise võimalustest. Räägib, et sama ilm võib anda erineva kliima.. toob näitena lumekatte Kunda linnas.
00:14:55 Stj I.Treufeldt küsib, millega peaksid arvestama eesti põllumehed. T.Soomere räägib, et praegu on püsti võrdlemisi vastakad arvamused. Suhteliselt levinud arvamus on see, et meie kliima muutub märjemaks. Vahemere kliima peaks muutuma kuivemaks. Samal ajal, kui jäävad püsima loodetuuled, siis peaks meil minema kuivemaks, st muutlikkus suureneb- mõni suvi tuleb kuiv ja jahe, teine vastupidi.
00:15:46 Stj I.Treufeldt ütleb, et Eestit on peetud klimaatilises mõttes suurriigiks, tal on nagu varu. Me näeme piirkondi, mis muutuvad täiesti elamiskõlbmatuks. Eesti puhul seda kartma ei pea. T.Soomere ütleb, et meil on vedanud. Räägib, miks meie kliima selline on.. ja milliseks see võib kunagi muutuda. Meil on nii vedanud, et paljud rahvad kadestavad meid sellepärast. Stj- Eesti võib nii muutuda atraktiivseks, see võib olla ka oht. Soomere ütleb, et ohud on samad, nagu praegu seoses sõja ja majanduspõgenikega. Kliimapõgenikud ei ole vast nii aktiivsed kui majanduspõgenikud.. mitte et see kindlasti sünnib. Kliimamuutus võib keerata kõik tagurpidi. Soomere räägib, et kui kunagi juhtub nii, et kümned-miljonid inimesed peavad kliimamuutuste tõttu liikvele minema, siis peab maailm sellega rahulikult hakkama saama. See on see koht kui sotsiaal- ja humanitaarteaduste tähetund peab saabuma.
00:18:57 Stj I.Treufeldt ütleb, et see tõestab seda, et teadus teeb meid tugevaks, me suudame vastu seista ohtudele. T.Soomere ütleb, et asjad, mida me suudame teha ette, prognoosida adekvaatselt, ei ole hirmutavad. Kui teame, et tuleb tsunami, me võime minna kõrgemale jne.. Kõige hullem on teadmatus. Soomere räägib meie kõrgharidussüsteemist.. kõrgharidus peab õpetama vaatama tulevikku, eriti doktoriõpe..
00:20:11 Stj I.Treufeldt globaalse kliimakongressi valguses me arutame selle üle, kas poliitikud kuulavad teadlasi. Kuidas sellega Eestis praegu on? T.Soomere ütleb, et praegu nad kuulavad ära ja võtavad midagi ette. On hakanud tekkima teatud võõrandumine poliitikute, ettevõtluse ja teadlaste vahel, ajad on olnud sellised. Aga olukord on muutumas.. räägib muutustest.. räägib teadlastest-nõunikest.
00:21:55 Stj I.Treufeldti kiirküsimused: Kas teaduslik lähenemine oleks aidanud leevendada seagripiga seotud kriisi? T.Soomere - Kindlasti. Neid asju oleks pidanud ette nägema, see lähenes meile väga pikalt ja aega ettevalmistusteks oli u kaks aastat. Stj - Mitu ülikooli võiks Eestis olla? Soomere vastab, et kolm on liiga vähe, kuus on liiga palju. Stj - Mitu protsenti rahvuslikust rikkusest peab andma teadusele? Soomere - 1% SKP-st läbi riigieelarve, 2% läbi ettevõtete. Stj - Kas te usute jumalat? Soomere - Jah. Stj - Kuidas saab teadlane uskuda jumalat? Soomere - See on küsimus enda positsioneerimisest, kas keegi või miski on minust parem või kõrgem.
00:22:37 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. ETV ident.
Faili nimi: 2015-002695-0033_0001_XHD_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0033
Kestus: 00:23:17
Registreerimise kuupäev: 04.12.2015
Registreerimise aeg*: 2015-12-04 02:19:54
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse