ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Neeme Raud ja Ain Mäeots

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 130
Kestus: 00:52:45
Indeks: 2012-002695-0130
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 08.11.2012
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stuudio, stj Indrek Treufeldt (kpl, subt) alustab saadet, tutvustab saatekülalist - Neeme Raud (ajakirjanik, Eesti Rahvusringhäälingu korrespondent Ameerika Ühendriikides)
00:00:40 Neeme Raud (:00:53: kpl, subt) ajakirjanike värskete uudiste edastamisest presidendi valimistel USA-s - ..reas on erinevate maade 20-30 kaamerat, kõik lülituvad eetrisse ühel ajal..
00:01:19 stj I.Treufeldt - maailm on suur, on olemas erinevaid käsitlusi, erinevaid ajakirjanikke. N.Raud B.Obama tagasivalimisest.. Chicagos.. Ajakirjanike aruteludest pressikeskuses, et mis saab, kui Obama kaotab, et kas nad tulid kaotus- või võidupeole (Romney oli Bostonis)..
00:01:55 stj I.Treufeldt sellest, et mitmes kohas saavad olla suurte riikide korrespondendid, eestlane ei saa seda lubada.. N.Raud sellest, et ei saa olla mitmes kohas.. räägib, kuidas ta ei saanud torm Sandy tõttu olla seal, kus vaja..
00:02:10 stj I.Treufeldt - ajakirjanikud ootavad ikka nö plahvatust.. oleks ju huvitavam olnud, kui Romney oleks võitnud? N.Raud Romneyst - ..tema valimine oleks olnud suur ootamatus.. Romney kampaania andis palju lubadusi, aga kuidas ta oleks toimima hakanud, ei tea.. Paljud ameeriklased leidsid, et riik peaks jätkama samal kursil.. Raud USA suurtest pööretest, näit 2000 a tehti kannapööre demokraatlaste poolelt (B.Clinton) vabariiklaste poolele (G.W.Bush).. ja Obamat valides tehti kannapööre.. Raud Obama esimesest ametiaja tervishoiureformist, mille ta suutis läbi suruda ja mille Romney oleks nüüd tühistanud..
00:05:15 stj I.Treufeldt - ..karisma loeb.. ..vabariiklaste poolt polnud sellist persooni välja panna - suure Ameerika paradoks! N.Raud vabariiklaste eelvalimise kampaaniast 7-8 kandidaadiga - ..paljudele ei meeldinud neist ükski.. Romney oli seal kõige sirgema seljaga figuur.. tema mormooni usk ei mänginud suurt rolli
00:06:18 stj - valge mees ei pääsenud ikka Valgesse majja? N.Raud - .. Romney võitis teisipäeval enamuse valgete häältest.. Traditsiooniliselt aitavad valgete hääled Valgesse majja, aga seekord mitte.. Ameerika on muutunud
00:06:43 stj I.Treufeldt - .. me ei oleks mõned aastakümned tagasi ette kujutanud, et presidendiks saab.. afroameeriklane.. N.Raud nahavärvist presidendi valimistel. Raud - ..paljud andsid Romneyle just seetõttu hääli, et arvavad, et Obama oma nahavärvi tõttu ei pea Valges majas olema.. Praegu räägitakse juba, millal saab Ameerika naispresidendi..
00:07:41 Latiinodest Ameerikas.. stj I.Treufeldt - keda nemad presidendiks tahtsid? N.Raud - nemad tahtsid Obamat.. Raud räägib miks nii..- Obama rõhutab riigi tähtsust inimeste abistamisel (sotsabi); Romney rõhutab, et inimene vastutab ise väga palju.. Latiinod on vaesem elanike grupp, neil läheb riigi abi rohkem vaja.. Obama oskas hästi vähemusgruppe enda poole tuua.. 2050 a on latiinod kõige suurem elanike grupp, valged kaotavad selles liidripositsiooni
00:09:35 naispresidendist.. N.Raud - ..räägitakse, et see on järgmine suur asi, mis peaks Valgesse majja jõudma.. Raud naispresidendi kandidaatidest - ..räägitakse, et Sarah Palin võiks kandideerida.. Raud S.Palini populaarsusest Ameerikas..
00:10:19 N.Raud Hilary Clintonist, tema lahkumisest 2013 jaanuaris USA välisministri kohalt.. - ..väidetakse, et H.Clinton võib kandideerida presidendiks 2016..
00:10:57 Vabariiklaste ja demokraatide nö aladest Ameerikas.. stj I.Treufeldt - ..vabariiklased USA keskel, demokraadid servadel - selles suhtes on Ameerika järjepidev? N.Raud hääletajatest piirkonniti ..
00:12:14 N.Raud Ameerika osariikide erinevustest, USA keskmisest osast, kus elavad farmerid, indiaanlased.. millest välisajakirjanikud sageli lendavad üle, millest Raud on teinud eetrisse mineva saate.. - .. .. väga konservatiivne, usklik piirkond
00:13:07 N. Raud põllumeestest USAs - farmereid on ainult 2%.. nad ei taha, et riik sekkuks nende ellu ja pakuks neile mingeid subsiidiume (abiraha).. põllumeeste põhilised teemad on tööpuudus, kütuse hind
00:14:11 stj I.Treufeldt - Ameerika bensiinihind on Euroopaga võrreldes enneolematult madal.. N.Raud - Ameerika kontekstis enneolematult kõrge - umbes dollar liitri pealt..
00:14:38 Ameerika viimased valimised maailma kõige kallimad - 2 miljardit dollarit.. stj I.Treufeldt - ..miks taandub valimistel kõik siiski rahani? N.Raud - sest telereklaamid osutuvad määravaks.. Ameerikas toimuvad televalimised.. N.Raud presidendikandidaatide sõitudest mööda maad.. selle aasta valimistel tekkinud ametlikest kampaaniatest sõltumatutest "kihutusgruppidest", mis tegid erakordselt negatiivset kampaaniat ühe ja teise kandidaadi nimel ja koos nendega on valimiste hinnaks võib olla 3 miljardit (:14:40: subt - Täna saates: Neeme Raud).
00:16:39 stj I.Treufeldt - sellisel juhul võivad tekkida uued liikumised või erakonnad jms..? N.Raud - kolmanda partei tekkimisest Ameerikas - sellest ikka räägitakse, aga.. Valimistel on alati olnud ka kolmandat liini ajav kolmas kandidaat, näit sellel aastal vabariiklaste seast Ron Paul.. aga ta ei tulnud kolmanda partei esindajana välja..
00:17:41 N.Raud nomenklatuurist Ameerikas - näit Washingtonis kõik teavad, et ministeeriumite juhtivaid ametikohti esindavad võitnud partei esindajad.. Raud Romneyga seoses - ..tema valimisstaap oli Bostonis ja näit mitmed "vabariikliku" nomenklatuuri välispoliitika eksperdid Washingtonis olid nõutud, et kes üldse Romney välispoliitilisi seisukohti kujundavad..
00:19:10 N.Raud poliitbroileritest Ameerikas.. - parteide juures on noorteorganisatsioonid.. noored teavad, et saavad ka nemad valitsuses häid ametikohti, kui nende partei võimul on ..
00:19:39 N.Raud parteidistsipliinist Ameerikas - võiks olla tugevam.. parteid on niivõrd suured, erinevaid gruppe on palju.. USA kongressi esindajatekoja parteijuhtidel on raskusi kõiki ühtemoodi hääletama panna..
00:20:35 stj I.Treufeldt - ja Ameerika 310 miljonit inimest on nõus maksma poliitiliseks showks nii palju raha? N.Raud - enamasti käivad raha välja firmad, korporatsioonid.. üksikinimestel on annetusteks kindlad piirid.. Inimesed tunnetavad, et nende hääl poliitikas võib lugeda.. N.Raud kirjadest palvega aidata väikeste summadega.. suurdoonorid on Wall Street, firmad..
00:21:31 tormist Sandy.. stj I.Treufeldt - ..kuidas saab torm nii võimsast riigist jagu saada? N.Raud - loodus on võimsam.. Muidugi valmistuti, aga kiire veetõus ja tuuled tegid oma töö.. Ameerika idarannik on selliste tormide teel..
00:22:30 tormi tõkestavate barjääride ehitamisest. N.Raud - New York, samuti nagu New Orleans Katrina ajal, polnud nendega valmis.. N.Raud Ameerika aegunud infrastruuridest, nagu NY metroojaamad, kuhu sajab ka vihmavesi sisse.. Infrastruktuuride parandamisest räägitakse palju..
00:23:53 Eesti Ameerika-meelsusest, kriitikast, et vaatame liiga palju Ameerika poole, räägime palju Ameerikast.. N.Raud - minu meelest on see ainult tervitatav.. Ju siis huvi on olemas, muidu ei räägitaks.. Näiteks Ameerika valimised on suur ülemaailmne üritus..
00:24:55 stj I.Treufeldt - oled sa mõelnud, et Ameerika võib ära tüüdata, et oled juba kõike näinud..? N.Raud - ühelt poolt on see nii.. aga Ameerika on maailma jaoks suure tähtsusega ja väärib olulist tähelepanu.. N.Raud igal aastal korduvast ÜRO Peaassambleest..
00:26:23 N.Raud seoses ajakirjaniku tööga turvanõuetest Ameerikas.. N.Raud - .. presidendi valimiste puhul on muidugi turvanõuded suured..
00:26:57 stj I.Treufeldt - .. kas jääd väliskorrespondendina Ameerikasse? N.Raud - tegelikult on tore sõita mööda erinevaid riikisid, olengi jäänud kauaks.. Ma püüan säilitada lihtsalt vaatlejameelsust, ei tohiks riigi siseasjades nii sees olla.. Raud väliskorrespondentide pidamisest teles..
00:28:03 stj I.Treufeldt - kuhu sa läheksid, kui oleks võimalik teha vahetus? N.Raud - Moskvasse .. Brüsselisse - natuke kardan Euroopa süsteemi, Ameerika kahe parteiga tundub lihtsam.. stj - ..mulle tundub Ameerika keeruline - esindajatekoda, senat jm.. N.Raud harjumisest riikidega.. tema on elanud Ameerikas 20 aastat..
00:29:13 stj I.Treufeldt - ..kas sul on veel Ameerikaga seotud unistus? N.Raud - näit USA presidendiga intervjuud teha.. teises linnas võiks elada, Chicago tundus väga sümpaatne seekord.. ei oska öelda, New Yorgis on ka väga tore
00:30:02 stj I.Treufeldt lõpetab int
00:30:11 Saatepea katke
00:30:17 Stuudio, stj Indrek Treufeldt tutvustab teist saatekülalist - Ain Mäeots (näitleja, teatrilavastaja ja filmirežissöör), täna esilinastuva mängufilmi "Deemonid" režissöör
00:30:37 stj I.Treufeldt - kaua ühe filmi tegemine kestab? Ain Mäeots (kpl, subt) - mängufilmi ettevalmistus kestab aastaid.. Mäeots konkreetselt "Deemonite" algusest - neli aastat tagasi, kui kaasautoriga, räppari ja poeedi Toomas Tommyboy Tilgaga, maha istusid..
00:31:11 stj I.Treufeldt - ..kuidas lood filmiks saavad? A.Mäeots - ..midagi teha on mõtet vaid siis, kui on tahtmine jagada.. .. meie filmiga seotutel oli ja on see tahtmine
00:32:10 stj I.Treufeldt - ..filmitegijad on omaette tõug, nad ei taha, et üks teatrimees hakkab filmi tegema.. A.Mäeots - paljudel juhtudel pole see teadvustatud.. olen seda tunnet tundnud, aga pigem oma esimese filmiga "Taarka".. "Deemonite" tehnilise personaliga laabus töö väga hästi.. Eelarvamused on pigem erand.. Muide, "Bondi" lavastaja Sam Mendes on teatrilavastaja.. Ja vastupidi, filmitegijad Rainer Sarnet, Marko Raat, Veiko Õunpuu, Marianne Kõrver on kõik teatris väga võimsalt jala maha saanud
00:33:43 stj I.Treufeldt - ..kas kardetakse, et teatriinimene filmi tegemisel lavastab üle jms? A.Mäeots - see hirm on sageli olnud põhjendatud.. filmi tehes peab pähe laadima hoopis teise operatsioonisüsteemi.. Mäeots teatrilaval ja kaamera ees stseenide elamapaneku erinevusest, mis on pigem tunnetuslik küsimus..
00:34:44 filmi "Deemonid" loomulikest, orgaanilistest stseenidest.. A.Mäeots - ..kui monitori vaadates ma stseeni ei usu, kui on tegemist lihtsalt näitleja poolt etteloetud tekstiga, siis olen midagi valesti teinud ja see stseen filmi ei jõua.. "Deemonite" puhul oli üks stseen, mille pidin ümber tegema.. Film ei pea kindlasti olema nagu "päris elus", žanreid on erinevaid, veenev peab olema.
00:35:53 A.Mäeots selle filmi kui oma loo lavastamisest, filmist üldse.. - ma vaatan seda Aini, kes sattus kunagi kasiinosse, kui huvitavat nähtust, keda oskan takkajärgi analüüsida.. See film ei ole autobiograafiline, sinna on koondatud paljude inimeste lood.. Kahel vanemal peategelasel on prototüübid.. Film ei ole kindlasti moralistlik, vaid sotsiaalse sõnumiga.. See film räägib valikutest, vabadusest ja vastutusest.. ei ole ängifilm
00:38:12 stj I.Treufeldt - ..kas "Deemonites" on Eesti kõik arheotüüpsed, tüüpilised mängurid esindatud? A.Mäeots - pole olemas tüüpilist mängurit.. on olemas inimeste sotsiaalsed grupid, kuhu mängurid liigituvad, aga iga juhtum on erinev.. tüüpilist inimest ei ole olemas.. ja kui filmitegelasi ei usuta, siis oleme meie läbikukkunud.. (:39:54: subt - Täna saates: Ain Mäeots)
00:40:01 A.Mäeots filmi "Deemonid" universaalsest sõnumist - .. igal inimesel on nõrkused.. meil pole plaanis inimesi sildistada, paika panna.. meie eesmärgid on täidetud, kui vaataja unustab filmi vaadates, et ta vaatab filmi ja elab see tund nelikümmend viis filmitegelaste nahas.. Järeldused filmist ei ole meie asi ette kirjutada..
00:41:43 A.Mäeots enda sõltuvusest - ..mina mängisin maha palju raha ja suhteid, mis on nüüdseks ammu taastunud suures osas.. See oli huvitav aeg ja ma ei kahetse midagi ja ma olen siiani arvamusel, et hasartmängur, eriti lauamängude mängur, saab ja võib olla väga tark inimene.. see on nagu see, et viin on tarkade inimeste jook..
00:42:45 stj I.Treufeldt - kuidas siis teie enda tarkusega oli? A.Mäeots - kuna ma läksin väga kirglikult, emotsionaalselt selle asjaga kaasa, siis järelikult see ei ole minu jaoks.. selle sain õnneks piisavalt ruttu selgeks
00:43:11 stj I.Treufeldt - ..mängurluse sõltuvusest vabanemist selles filmis te puudutate põgusalt, on see taotuslik? A.Mäeots - ..kõik selles filmis on taotuslik.. Mäeots sellest, et kõik inimesed arvavad asjadest isemoodi.. et hasartmängusõltuvus liigitub psüühikahäirete alla, et tegemist on isiksusliku probleemiga.
00:44:12 stj I.Treufeldt - ..millal teie saite aru, et olete läinud üle igasuguse piiri? A.Mäeots - ..kui saab aru, et sul ei ole varsti lähedasi, sõpru.. Mitte raha ei mängita maha, vaid elu.. Kui see on teadvustatud, siis inimene ei taha kunagi enam minna mängima.
00:45:00 stj I.Treufeldt - kunstnikud sageli räägivad oma teostes elu väärtustest jms, aga nende tegelik elu on teine (joovad, laaberdavad).. teie räägite sellest.. A.Mäeots - ..ma ei hakka oma vürtsikatest eluseikadest rääkima, seda teavad mu lähedased..
00:45:44 stj I.Treufeldt - mõni asi on ka avalik - kokaiin, mis on olnud teie elus. A.Mäeots enda kokaiini tarvitamisest, et see ei olnud talle probleemiks, sai olla ilma, kasiinoga oli teisiti.. Mäeots narkootikumide proovimisest üldse, et sellest ei pruugi jääda sõltuvusse ja et sellega hirmutamine võib saavutada vastupidise efekti
00:47:26 stj - aga narkootikumid on Eesti elus probleem. A.Mäeots - kindlasti.. stj - kuidas sellega võidelda? Mäeots - ma pole see, kes ütleb.. ma räägin sellest, mida ma tean ja seda teemat, millest on film ("Deemonid"), ma tean..
00:47:54 stj I.Treufeldt küsib, kas kunsti saab kasutada probleemide käsitlemiseks? A.Mäeots filmi esilinastuse heast ajastusest - praegu räägitakse poliitikute valedest ja valetamistest, film "Deemonid" ongi valedest ja valede mehhanismidest, et filmis puudub küll poliitallegooria, kuid sisulisel tasemel see kõlksub filmis kõvasti.. film on vastutusest.
00:49:36 stj I.Treufeldt - ..kas nüüd on aeg mõelda järgmisele filmile? A.Mäeots - ma juba mõtlen.. ideesid on kaks..
00:50:04 A.Mäeots sellest, kas tema filmiideed on elulistest lugudest nagu "Taarka" - absoluutselt.. nii palju võin öelda, et ühe filmiidee on sõda, mis toimub kaasaja Tšetšeenias.. teine on natuke romantilisem..
00:50:36 stj I.Treufeldt - ..telesari ENSV, filmid, teater - kuidas te jõuate nii palju? A.Mäeots sellest, et kõik oleneb sellest, kas võtta tegemisi kohustusliku tööna või sellena, mis tõesti huvitab...
00:52:09 stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2012-002695-0130_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2012-002695-0130
Kestus: 00:52:45
Registreerimise kuupäev: 12.11.2012
Registreerimise aeg*: 2012-11-12 08:33:10
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse