ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Mart Kalm

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 4
Kestus: 00:23:24
Indeks: 2015-002695-0004
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 29.01.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Stj I.Treufeldt teeb sissejuhatuse saate teemasse..
00:00:29 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Mart Kalm
00:00:46 Stj I.Treufeldt pöördub saatekülalise poole: " Tere õhtust akadeemik, rektor, Mart Kalm!" M.Kalm: "Tere õhtust!"
00:00:50 Stj I.Treufeldt sellest, et Kalmu valimisvõit EKA rektoriks oli väga veenev. Küsib, mis tagas Kalmule edu. M.Kalm ütleb, et seda tuleb küsida valimiskogu liikmete käest. Stj räägib, et Kalm on olnud EKA juhtimise juures ja võib arvata, et eelistati endist liini. Kalm ütleb, et võib ka nii öelda. Aga kuna kõik kolm kandidaati olid küllaltki võrdsed, nende nägemused on sarnased jms..siis vb läks valimine persooni peale. (lisateave- M.Kalm on neli aastat olnud Teaduste Akadeemia liige)
00:01:56 Stj I.Treufeldt küsib, kas Kalmult pole suurt revolutsiooni oodata. M.Kalm (:02:31: Kahekõne Mart Kalm) ütleb, et ka teistelt kandidaatidelt poleks seda oodata. EKA on normaalselt toimiv kool ja ühiskond pole sellises faasis, et kõik pahupidi pöörata.
00:02:38 Stj I.Treufeldt küsib, kas EKA tudeng kannab täna oma kooli teklit uhkusega. M.Kalm ei tea, kui palju nad teklit kannavad. Kalm räägib, miks ta arvab, et nende kooli tudengite jaoks pole tekli kandmine nii tähtis kui näit Tartu Ülikooli tudengile või mõnele korporatsioonile. EKA üliõpilased otsivad oma identiteeti ühiste galeriide, konkursside, käimiskohtade kaudu jms.(lisateave- M.Kalmuga konkureerisid EKA rektori koha pärast Ivar Sakk ja Andres Tali; Kalm on hariduselt arhitektuuriajaloolane)
00:03:51 Stj I.Treufeldt küsib, kas EKA identiteet kannatab selle all, et tal pole oma kodu. M.Kalm räägib, et kindlasti kannatab. Ta loetleb, kui suurepärastes majades ja hoonetes on EKA teaduskonnad praegu. Kui Kunstiakadeemia kolib uude kordatehtud sukavabrikusse, siis Tallinna vanalinn kannatab selle all väga, sest ta muutub ainult turismiatrakstiooniks. Stj ütleb, et siis võiks jääda kõik nii nagu on. Kalm räägib, et EKA üliõpilased soovivad saada kokku. Neli teaduskonda neljas eri majas tähendab üliõpilaste jaoks igatsust vana ERKI söökla järele.. (liateave- EKA lammutati 2010.a.)
00:05:52 Stj I.Treufeldt sellest, et see sukavabriku hoone on praktiliselt sama suur kui endine EKA. Miks seda kõike vaja on? M.Kalm räägib, et riik nägi hoonete valikute viimases variandis EKA-t väga väikese koolina, kuid tegi järeleandmise ja andis sukavabriku, mis oli siiski suurem. Räägib sellest, kui amortiseeerinud oli EKA vana maja. Neile on vaja kvaliteetset õppekeskkonda.
00:06:57 Stj I.Treufeldt küsib, kas arhitektuuriajaloolasena pole Kalmul EKA vanast majast kahju. M.Kalm ütleb, et arhitektuuriajaloolasena mitte, aga kunsti-, kultuuriajaloolasena on kohutavalt kahju..
00:07:16 Stj I.Treufeldt küsib Kalmult kui arhitektuuri- ja kultuuriajaloolaselt, milline aeg oli parem, kas ennesõjaaegne või nüüdne. M.Kalm räägib, et ajastud on erinevad, üks ei ole teisest parem. Stj- ..me ei saa öelda, et sõjaeelsel ajal õpetati paremini kui nüüd? Kalm räägib, et arhitektuuri õppega oli esimeses Eesti Vabariigis suhteliselt halvad lood.. (lisateave- M.Kalmu väitekiri käsitles arhitektuuri Eestis 1930-1950.a)
00:09:02 Stj I.Treufeldt küsib, miks nüüdisaegses Eestis ehitatakse kolemaju. M.Kalm räägib, et ka nõukogude ajal ehitati kolemaju ja ka eestiegsest ajakirjast Vaba Maa saab lugeda, kuidas kodanik on sügavalt solvunud, et Kadriorgu nii jõledad kastmajad kerkivad.
00:09:34 Stj I.Treufeldt sellest, et Tallinna Tehnikaülikool on leidnud, et ka nemad peaksid arhitektuuri õpetama.. kas arhitektuur on minemas inseneride kätte? M.Kalm ei näe selles probleemi. Kunstiakadeemias on järjepidevalt õpetatud arhitektuuri 50 aastat. Ja kui on arhitekte, kes otsivad väljundeid uute õppekohtade loomisele, siis mis siis teha..
00:10:21 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju on Eestile vaja kunstnikke, arhitekte, lavakujundajaid jt kunstnikke. M.Kalm ütleb, et pole universaalseid ja absoluutseid retsepte. Ta räägib sellest, et EKA lõpetajate pärast suurt muret pole, nad leiavad endale elus koha.. haridus on õpetanud neid loovateks, innovaatilisteks inimesteks..
00:11:21 Stj I.Treufeldt küsib, mis on vabade kunstide roll. M.Kalm räägib, et nende roll on erakordselt oluline, nad teenivad kogu ühiskonda. Räägib kunstinäitustest kui katedraalidest, kus toimub inimese sisemine puhastumine, annavad meile uusi mõtteid, ideid. Asi on lihtsalt selles, et ühiskond on muutunud liialt pragmaatiliseks.
00:12:21 Stj I.Treufeldt küsib, mis on vabad kunstid ja mis mitte vabad kunstid. M.Kalm räägib, et vabad kunstid on need, mis teevad puhast näitusekunsti.. mis võib olla ka tänaval, netis jms kohtades.. avaldumisvorme tänapäeva kunstil on lõputult. Aga on näiteks disain, millel on ka praktilised väljundid. Räägib näit klaasikunsti kujunemisest tänu Johannes Lorupile. Räägib, et täna meil puudub klaasitööstus. Kui EKA toodab ajusid, kes saavad Eestit paremaks muuta, siis ettevõtjad võiks neid ära kasutada.
00:14:31 Stj I.Treufeldt küsib, kas kõrget loomingut ei osata Eestis hinnata. M.Kalm ütleb, et natuke osatakse. Räägib, et on alustavaid ettevõtteid, mis võtavad EKAga ühendust, et lasta neile mingeid tooteid kujundada. Ütleb, et see on konstruktiivne ja sellist Eestit on nad partneriks endale oodanud.
00:15:23 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on juhtunud see, et EKA pooled tudengid on akadeemilisel puhkusel. M.Kalm küsib vastu, mis on selles imelikku. Räägib, et arstiks õppija näiteks saab kogu eluks ameti, aga vabade kunstide õppimine ei taga seda. Tänapäeval võtavad kunstnikud ühe hariduse astme kõrvale ka veel midagi praktilisemat. Räägib, et kunsti õppimine võrreldes traditsiooniliste teaduserialadega on emotsionaalsem ja selles mõttes pole akadeemilistes puhkustes midagi erilist. Ja ega EKAs ei ole võimalik rohkem akadeemilisi võtta kui seadus ette näeb.
00:17:22 Stj I.Treufeldt küsib, kas EKA võiks tuua näit hiinlasi kooli, nagu Muusikaakadeemia. M.Kalm räägib, et see on kahe otsaga asi. Muusikaakadeemia on mures, et nende rahvusvahelistumine on ühesuunaline. Kunstiakadeemial seda muret pole. Erasmus programm võimaldab ühtlaselt kogu Euroopast EKA-sse õppima tulla. Tullakse ka Venemaalt, Kanadast, Ameerikast, Austraaliast. EMTA-l on lihtsalt teised valdkonnad.
00:18:40 Stj I.Treufeldt sellest, et EKAs õpetatakse eesti keeles.. küsib, mida nad Erasmus tudengitele pakuvad, mis keeles. M. Kalm ütleb, et inglise keeles loomulikult. Aga näit nii Muusikaakadeemias kui Kunstiakadeemias on õpetamine vähem verbaalne ja see soodustab suuremat huvi erasmuslaste seas. Ka kohalikel venelastel kunsti kaudu siia lihtsam integreeruda. Räägib Narva tüdrukust Maria Sidorenkost. Stj küsib, kas õpetada võiks ka vene keeles. Kalm arvab, et pole vaja, kuigi neil natuke seda isegi on.
00:19:49 Stj I.Treufeldt küsib, kas Eestis on teostatav, et bakalaureuse õpe on eesti keeles ja magistriõpe rahvusvahelises keeles. M.Kalm räägib, et selline mudel on praegu kõikide edasipürgijate-väikeriikide praktikas. Ta arvab, et me ei võidaks, kui me sellest irdume. Stj ütleb, et on ka arvajaid, et Eestis peaks olema õppekeeleks eesti keel. Kalm ütleb, et bakalaureuse õpe peabki olema eestikeelne, aga magister juba ingliskeelne. See on tähtis seetõttu, et me valmistame ette kunstnikke maailmale..
00:21:06 Stj I.Treufeldt küsib, mis saab EKA-s teistmoodi olema. M.Kalm ütleb, et kõige rohkem ta tahab öelda, et EKA-s oleks töörahu.. et iga inimene oleks õigel kohal..
00:22:05 Stj I.Treufeldt küsib, kas uue majaga ollakse graafikus. M.Kalm ütleb, et jah. Uut maja ehitab Riigi Kinnisvara AS. EKA-l pole endal ei ehitusjärelvalvet, ehituse juhtimist jms. See on loomulik, et Riigi Kinnisvara teenindab neid selles valdkonnas.
00:22:45 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident
Faili nimi: 2015-002695-0004_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0004
Kestus: 00:23:24
Registreerimise kuupäev: 29.01.2015
Registreerimise aeg*: 2015-01-29 20:59:33
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;