ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Marina Kaljurand ja Argo Vals

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 22
Kestus: 00:52:49
Indeks: 2014-002695-0022
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 04.09.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt ja Marina Kaljujärv
00:00:16 Stj Indrek Treufeldt (kpl) alustab hooaja esimest saadet.. Pöördub esimese külalise poole - Tere õhtust, välisministeeriumi asekantsler, Marina Kaljurand! M.Kaljurand - Tere õhtust! (laua küljel kirjas - Kahekõne Marina Kaljurand)
00:00:40 Stj Indrek Treufeldt sellest, et diplomaadil on justkui mitu elu.. Marina Kaljurand räägib, et võtabki neid erinevate eludena - tema elu enne saatkonda minekut välisministeeriumis ja nüüd pärast saatkondi jälle elu välisministeeriumis.
00:01:01 Stj I.Treufeldt toob mitme erineva elu näitena klassijuhatajaks olemist erinevatele klassidele. M.Kaljurand räägib, et nii võib diplmaadi elu võrrelda küll.. pärast saatkondi on ta jälle välisministeeriumis tööl, töö on muutunud, palju on jäänud samaks.
00:01:52 Stj I.Treufeldt räägib, et M.Kaljurand on kutsutud saatesse seetõttu, et fookuses on president Obama visiit Eestisse. Küsib, mis tundega kuulas Kaljurand kui endine suursaadik USA-s, Obama kõnet. M.Kaljurand räägib, et vb on ta emotsionaalsem kui tavaline kuulaja, tal läks ikka silm märjaks. Räägib, et talle mõjus eriti see- kus, millal, kellele ja mismoodi see kõne peeti.. Obama tuli Eestisse, pühendus sellele 100%.. tuli, kui rahvusvaheline poliitiline olukord on keeruline.. Washingtonis suursaadikuna ta muidugi kuulis Eesti kiitmist, aga Obama tuli seda ütlema siia, Eesti rahvale..
00:03:23 Stj I.Treufeldt ütleb, et see kõik on liiga ilus, et olla tõsi.. tekib kahtlusi.. M.Kaljurand arvab, et see on tõsi. Kõik, kes jälgisid kõnet, nägid et president Obama pühendas end jäägitult Eestile. Kaljurand on veendunud, et ta tegi seda seepärast, et Eesti on selle ära teeninud, olles eeskujuks, kuidas 20ne aastaga demokraatiasse jõuda. (Lisateave- USA tunnustas Eesti iseseisvust 22.juulil 1922) Tal on hea meel, et maailma mõjukaim inimene tuli seda ütlema Eestisse, tegi seda vahetult, südamlikult, väga targalt..
00:05:22 Stj I.Treufeldt räägib, et Kaljurand on käinud Kahekõnes 2011, kui ta alles USA-sse suursaadikuks läks, 2014 on ta USA-st tagasi. Küsib, kui palju saab pisikese riigi suursaadik ära teha, et USA president tuleks ta riiki külastama. M.Kaljurand ütleb, et see on terve riigi teene. Kaljurand räägib suursaadiku tööülesannetest. Räägib, et selles, et USA president siia tuli, on kogu meie rahva teene näit ses osas, et raskel ajal rahvas toetas ettepanekut, et meie kaitsekulud saavad olema 2% SKT-st..
00:07:11 Stj I.Treufeldt - ..lätlased ja leedulased pole seda teinud, nad ei ole nii tublid Ameerika jaoks.. M.Kaljurand ütleb, et oleks ebakorrektne hakata andma hinnanguid naaberriikidele. Jah, nad ei panusta 2% SKT-st kaitsekuludesse. Ses mõttes Eesti eristub paljudest Nato riikidest. Ainult neli riiki täidavad liitlase kohustust.
00:07:42 Stj I.Treufeldt sellest, et see 2% on kirjutamata reegel..(Lisateave: Leedu panustab kaitsekuludesse 1% SKTst) Euroopa kulutab keskmiselt 1,6%.. USA 4,4%. Küsib, kuidas ameeriklased on suutnud seda sallida. M.Kaljurand räägib, et ameeriklased on tegelenud kaitseküsimustega läbi ajaloo. Ka täna katavad nad 2/3 Nato kuludest.. Ameeriklased on väsinud sõdadest, kuid nad on uhked oma riigi üle ja on rahul sellega, et nende riik mängib erilist rolli rahvusvahelises poliitikas. Nad on muidugi ka frustreerunud. Paar aastat tagasi tollane kaitseminister Gates ütles, et Euroopa Nato riikidel on aeg hakata tegelema kaitsega. Eesti on selles Ameerikaga ühte meelt, et Euroopa peab kulutama rohkem kaitsekuludele.
00:09:36 Stj I.Treufeldt küsib, miks arvata, et just 2 või 4,4% SKT-st on õige suurus kaitsekulutusteks, aga mitte 10%..15%? M.Kaljurand nõustub sellega, et seda ei oskagi öelda, aga kindlasti on eksperdid seda analüüsinud. Ka Eestis on alanud diskussioon, kas see protsent võiks olla natuke kõrgem. Ta usaldaks selles eksperte.
00:10:15 Stj I.Treufeldt sellest, et kolmveerand Nato eelarvest on Ameerikast.. M.Kaljurand - ..nende elanikkond on ka oluliselt suurem. Stj küsib, kuidas sellist seisu müüa ameeriklastele? Kaljurand räägib, et ta ei tea, kas lihtne ameeriklane teabki seda, mitu % SKT-st kulutab riik kaitsekuludeks. Ameeriklasi huvitab sisepoliitika rohkem kui välispoliitika, eriti enne valimisi.. Nad on väsinud sõdades, aga uhked oma riigi üle..
00:11:24 Stj I.Treufeldt räägib, et USA-l on ka ebaõnnestumisi rahvusvahelisel tasandil.. Küsib, miks oli vaja USA-l tegutseda Iraagis, kulutada tohutult raha, kuigi kasu sellest ei kasvanud. M.Kaljurand sellest, et diskussioonid sellest Ameerikas käivad. Räägib, et Obama on oma kõnedes öelnud, et Am. kannab vastutust liitlastena, aga uusi sõdu ta ei alustaks, on väsinud neist.. vajatakse aega, et taastada enda majandust. Otsitakse võimalusi, et välispoliitikas mõjutada teisi riike mittesõjaliste vahenditega.
00:12:31 Stj I.Treufeldt räägib vahevalimiste tulekust USA-s, mis mõjutab ka populismi. Kuidas suhtuda sellesse, et Obama lubab miinimumpalka tõsta. M.Kaljurand arvab, et see ei ole populism, vaid poliitika. Obama ja demokraadid on positsioneerinud end kui keskmise ameeriklase eestkõnelejad.. Stj- ..selle peale öeldakse, et raha ei ole. Kaljurand ütleb, et raha ei ole maailmas otsa saanud, alati on valikute küsimus..
00:14:23 Stj I.Treufeldt ütleb, et president Obama mainis ka tervisekindlustuse süsteemi, et Eesti võiks olla eeskujuks - oli see hetkenali..? M.Kaljurand räägib, et muidugi oli see nali.. aga tõsi on see, et kui nende uus tervishoiusüsteem läks tööle, siis nende kodulehekülg ei läinud mitu nädalat korralikult tööle.. seepärast kritiseeriti Obamat..
00:15:14 Stj I.Treufeldt Ameerika tervsihoiusüsteemist, mis on eestlase jaoks nagu tuumafüüsika.. miks on sellega nii palju janti? M.Kaljurand ütleb, et see on poliitiliste valikute teema.. Tänane USA kongress on väga jaotunud, erinevatel arvamustel.. (Lisateave- USA ametlik miinimumpalk on 5,6 eurot tunnis)
00:16:07 Stj I.Treufeldt küsib, kuivõrd saavad USA kongressi erinevad vaated Eesti julgeolekut ohustada. M.Kaljurand räägib, et kui USA Kongressis räägitakse julgeolekust, Balti riikide ajaloost, kommunismi kuritegudest jms, siis ollakse rohkem ühte meelt. Obama Eesti-visiiti kiitsid nii vabariiklased kui demokraadid. Ka täiendavates rahalistes vahendites (miljard dollarit), mida lubas Obama Varssavis, ollakse ühte meelt.
00:17:41 Stj I.Treufeldt küsib Kaljurannalt siiruse kohta praeguse aja diplomaatias. M.Kaljurand räägib, et tal paluti aastaid tagasi rääkida sellest Metsaülikoolis. Sel ajal oli ta just tulnud tagasi Venemaalt. Ta teadis juba siis ja ka praegu, et diplomaadina saab töötada ainult nii, et ei valeta. Ei pea kõike ära rääkima, aga kui sa ühe korra petad, sind enam ei usuta. Kaljurand räägib eesti diplomaatidest.. Välissuhtlemises saab olla ainult aus ja siiras, tema kogemustes on talle vastatud samaga.
00:19:44 Stj I.Treufeldt küsib, kus on rohkem siirust, kas Venemaal või Ameerikas. M.Kaljurand räägib, et inimesed on ühesugused. Lihtsad inimesed, kellega Kaljurand kokku puutus, olid siirad. Ameeriklased naeratavad rohkem, neil see kombeks, aga see on väga meeldiv. (Lisateave- 2007 mais püüdsid protestijad Moskvas Kaljuranda rünnata)
00:20:42 Stj I.Treufeldt küsib 2013.aasta vene diplomaatia kohta - ..võib öelda, et see oli nutikas.. kavalamad kui ameeriklased? M.Kaljurand ei taha anda hinnangut, sest diplomaatial on väga palju ruumi ka taktikal. Räägib, et vb vene diplomaatia lühiajalises perspektiivis saavutas edu, aga pikas perpektiivis ei ole vene välispoliitika edukas - isoleerisid end aastaga, rikkusid ära suhted..
00:21:39 Stj I.Treufeldt meedias kirjutatust, et ehk ollakse läänes oma idealismi puuris, me ei suuda adekvaatselt vastu astuda ohtudele, muutustele maailmas. M.Kaljurand räägib, et kindlasti töötavad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud riigid erinevalt.. räägib sellest. Kaljurand president Obama kõnes öeldust - ..see, et me väärtustame kõigi inimeste õigusi, see teeb lõppude lõpuks tugevamaks. Kaljurand demokraatia eksportimisest - ..tervet demokraatiat ei saa kindlasti ümber tõsta ühelt maalt teise.
00:23:33 Stj I.Treufeldt toob demokraatia eksportimises näitena araabia kevade (lisateave - Francis Fukuyama ennustas juba 1992.aastal ajaloo lõppu).. M.Kaljurand ütleb, et demokraatia peab tulema ikka ka riigi seest. Räägib, kuidas Eesti abistamine e-teenustega aitavad paljude riikide demokraatia arengule kaasa. Demokraatiat saab edendada riikidele, kes seda ise soovivad.
00:24:32 Stj I.Treufeldt küsib Kaljuranna kui juristi käest Krimmi kohta, et kas on nii, et ühe õiguse järgi on asi õige, teise õiguse järgi mitte. M.Kaljurand ütleb, et rahvusvahelises õiguses ei ole ühtegi normi, lepingu sätet ega printsiipi, mis õigustaks seda, kuidas annekteeriti, rünnati Krimmi. Räägib rahvusvahelisest õigusest üldisemalt.
00:25:52 Stj I.Treufeldt sellest, et aga kui Venemaal on omad normid.. seal nähakse asju nii nagu tegelikult on, aga meie oleme idealistid. M.Kaljurand ei taha seda kommenteerida. Räägib, et kui mõjutatakse teisi riike, takistatakse riike teha oma tahtmist mööda otsuseid, ei lubata lähedasemaid suhteid Euroopa Liiduga- sellele ei ole õigustust. Räägib rahvusvahelistest õigustest.
00:26:59 Stj I.Treufeldt küsib 2009.ndal alustatud USA ja Venemaa reset-poliitika ebaõnnestumise kohta. M.Kaljurand ütles, et Venemaa ei soovinud teha koostööd USA poolega.. Kui teine partner juhindub teistest normidest, kui ta ei ole see, kes ta ütleb ennast olevat, st ei ole demokraatlik, ei saa koostööd teha.
00:28:09 Stj I.Treufeldt- ..Venemaa räägib, et Nato on talle liiga lähedale jõudnud. M.Kaljurand räägib, et Eesti on Nato, aga selles ei saa olla küsimustki, kas me ohustame Venemaad. Eesti ja teiste naaberriikide huvides on heanaabelikud suhted demokraatliku Venemaaga. Kaljurannal on meeles aeg, kui Eesti oli Venemaa vaenlane nr.1.. Nato õppused ei ole ähvardavad, ei ohusta kedagi. Vastupidiselt Poola ja Balti riikide piiri juures olevad Vene vägede harjutused on agressiivsed, Nato vastased stsenaariumid. (lisateave- 69% venelastest kardab USA-d)
00:29:12 Stj I.Treufeldt küsib, kui tõenäoliseks saab pidada seda, et Vene ja Eesti vahel ratifitseeritakse piirileping. M.Kaljurand räägib, et raske öelda. Ta teab, et mõlemad parlamendid töötavad selle nimel. Meie poliitikud püüavad kõiki samme kooskõlastada Venemaaga üheaegselt. Edasi on kõik poliitikute kätes.
00:29:39 Stj I.Treufeldt küsib, kas me elame külmas sõjas. M.Kaljurand arvab, et kõik oleneb mõistest.. ei tea, kas sellisel kujul, nagu enne raudse eesriide langemist, saabki see tagasi tulla. Suhted Venemaaga on oluliselt kehvemad (lisateave- Postimees valis M.Kaljuranna 2007.aastal aasta inimeseks) ja kuidas seda olukorda nimetada, ei tea. Kurb, et naaberriigiga on viimaste 50-60aastate halvimad suhted, mitte meie süül..
00:31:05 Stj I.Treufeldt lõpetab int M.Kaljurannaga
00:31:17 Stj I.Treufeldti sissejuhatus intervjuule teise saatekülalisega.
00:32:01 Saatepea.. Indrek Treufeldt Argo Vals
00:32:17 Stj I.Treufeldt pöördub teise saatekülalise poole: Tere, muusik Argo Vals! A.Vals: Tere!
00:32:22 Stj I.Treufeldt sellest, et Argo Vals tuli just Venemaa turneelt.. Tavaliselt vaadatakse lääne poole, aga Vals valis Venemaa.. miks? A.Vals (laua küljel kirjas - Kahekõne Argo Vals) räägib, et Tallinn Music Week'il märkas teda Alex Kelman, kes võttis temaga ühendust ja soovis talle korraldada kontserte, tuuri..
00:33:06 Stj I.Treufeldt küsib, millega Vals Kelmani ära võlus, kuidas vene inimestele võiks see muusika meeldida. A.Vals ütles, et Kelman oli öelnud, et ta muusika on väga sümpaatne ja talle meeldis Vals kui muusik..
00:33:34 Stj I.Treufeldt- ..Venemaale läksite siis autoga neljakesi.. A.Vals räägib, et algselt oli neil mõte minna rongiga, aga kuna võeti kaasa palju tehnikat, siis mindi siiski autoga.
00:34:00 Stj I.Treufeldt küsib, mida tähendab Venemaal autoga ringi sõita. A.Vals räägib, et see on kahtlemata põnev tegevus, näeb palju.. Stj - ..ja mida arvatakse eesti numbrimärgist? Vals räägib, et midagi halvasti ei öeldud, aga kui ööbiti kuskil või mindi autost eemale, siis võeti numbrimärk ära, sest sellega pidi saama kuidagi raha teenida.
00:35:00 Stj I.Treufeldt küsib, kus linnades nad käisid. A.Vals räägib, et alustati Peterburist, siis Moskva, Kirov, Perm, Jekaterinburg, Tšeljabinsk, Kirov ja tagasi Moskvasse.
00:35:20 Stj I.Treufeldt küsib, mis elu nendes linnades elatakse. A.Vals räägib, et üsna erinevat elu.. Peterburg, Moskva ja Jekaterinburg eristuvad kõigest muust Venemaast, mida nad nägid. Seal oli neil mugav.. Teised linnad olid teistmoodi huvitavad. Sügavamal Venemaal tundus, et pole 25 aastaga suurt midagi muutunud..
00:36:37 Stj I.Treufeldt sellest, et Vals viljeleb post-rocki.. ütleb, et teda nimetatakse ka atmosfääri võluriks. (Lisateave- mõnel päeval sõitis Vals kontsertide vahel maha 1500 km) A.Vals räägib, et post-rock ehitab end üles korduvale muusikalisele motiivile. (lisateave- A.Valsi debüütalbum "Tsihcier" ilmus 2012). Ta ennast päris post-rocki viljelejaks ei pea, seal on piiranguid, mida ta endale ette ei sea.
00:37:51 Stj I.Treufeldt sellest, et A.Valsist on kirjutanud mitmed väljaanded, näit Guardian. Küsib, kas Vals on edukas olnud. A.Vals ütleb, et Eestis on tal läinud hästi, väljaspoole pole veel jõudnud, Venemaa esimene. Stj - ..sinu muusika on jõudnud. Vals - jah, on võetud ühendust, kirjutatud.. Stj küsib, kas tänapäeval võib kodus muusika valmis teha ja siis levitada. A.Vals räägib, et võib teha nii nagu ise soovid.. Vähem on managere, produtsente, peab ise levitama.
00:39:34 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas see tegevus ära elatab. A.Vals loodab, et see protsess on arenev. Oma toidu, pillid on saanud oma muusika eest hankida. Äraelamisega on tal veel tegemist, on sellega äärepeal. Aga võimalik on ikka..
00:40:31 Stj I.Treufeldt küsib Ahjalt pärit Valsilt muusiku tee kohta. A.Vals räägib, et pärast põhikooli läks Tartusse, tegeles kitarriõpingutega, huvitegevustes. Nii on vaikselt läinudki, et on muusik. Stj küsib, millal saab öelda, et ollakse professionaalne muusik, kas sõltub sellest, mida oled õppinud.(Lisateave- Ahja asub 191 km kaugusel Tallinnast ja 16 km kaugusel Põlvast) Vals- ..kooli läbimist tõendavat paberit enne esinemist ei küsita. Muusikat võib ise õppida, teha. Vals ise on õppinud muusikat koolis, ülikoolis.
00:42:18 Stj I.Treufeldt A.Valsi taustamuusikast presidendi vastuvõtu tarvis, kus ta mängis 2,5 tundi.. (Lisateave - Vals lõi muusika vabariigi aastapäeva 2012.a vastuvõtu kätlemise puhuks) Küsib, kuidas suhtub sellesse, et see oli taustaks. A.Vals räägib, et suhtub sellesse väga hästi, kui see taustana toimis.. Tema ülesandeks oli luua õhustik..
00:43:34 Stj I.Treufeldt sellest, et Vals tekitab muusikaga atmosfääri, mis on teisisõnu ambient. A.Vals räägib, et ta soovib tegeleda ka meeldiva õhkkonna loomisega. Stj ütleb, et tavaliselt tahab helilooja, et teda kuulatakse. Vals soovib ka seda loomulikult, kuid vahel on hea teenida ka suure eesmärgi jaoks..
00:44:31 Stj I.Treufeldt küsib Valsi laulude kirjutamise kohta. A.Vals ütleb, et sõnadega laule pole ta kirjutanud. Stj- ..kas saab olla sõnadeta laulu? Vals ütleb, et saab.. laulja lihtsalt ei kasuta sõnu, vaid oma häält.. Ta on olnud ka lauljaga ansamblis. Talle pakub instrumentaalne muusika rohkem pinget, laul piirab. (lisateave- live-esinemisteks kutsub Vals lavale kuni kaheksa inimest)
00:45:49 Stj I.Treufeldt küsib Valsi erinevate koosseisudega ansamblite esinejate arvu kohta. A.Vals räägib, et kõige suurem ansambel on kuueliikmeline, heli ja valgusega kokku kaheksa.. ansamblis on 2 bassi, elektri- ja kontrabass..
00:46:29 Stj I.Treufeldt küsib mõistest luuper, luupimine kohta. A.Vals räägib, et see on muusikalise fraasi kordamine.. Juppe võib olla sadu..
00:47:03 Stj I.Treufeldt küsib Valsi kui atmosfääri võluri käest, kuidas ta suhtub meid ümbritsevasse helide atmosfääri (liftimuusika, paanimuusika.. ) A.Vals räägib, et kaubanduskeskuste muusika ajab teda päris palju itsitama, et mis muusikaga pannakse inimesi ostlema. Stj küsib, kas meie ümber oleval helitaustal on üldse mingi loogika. Vals arvab, et muidu kõledasse ruumi tahetakse midagi meeldivat..
00:48:13 Stj I.Treufeldt ütleb, et see on nagu keskkonnakaitse töö.. kui Vals võtab selle missiooni, siis saab ta seista meie keskkonna helilise kvaliteedi eest. A.Vals - ..põhimõtteliselt jah.. Stj küsib, mis teeb muusika ilusaks. Vals räägib, et see on inimestel erinev.. temal peab olema muusika põnev, ootamatuste ja keerdkäikudega.. paljud ansamblid kordavad ennast.. Aga seda ta ei tea, miks talle mõned bändid meeldivad.. aastatega tekib neid juurde aina vähem..
00:50:04 Stj I.Treufeldt küsib presidendi vastuvõtu muusika kui hetkemuusika kohta. A.Vals räägib, et see, kuidas ta selle kokku liitis ja üles ehitas, see on hetkemuusika, aga neid lugusid on ta kasutanud ka mujal, arendanud edasi. Tal on rohkem paikasätitatud muusikat, nii suur improvisatsiooniarmastaja ta pole, aga jätab selleks siiski ka ruumi.
00:51:07 Stj I.Treufeldt sellest, et Vals on käinud Venemaa tuuril, millal ta läheb Ameerikasse. A.Vals ütleb, et kui seda pakutakse, siis muidugi võtab selle kaalumisele, muidugi sooviks reisida ja näha ja mängida..
00:51:30 Stj I.Treufeldt sellest, et põnev muusika korjab ju ikka maailmas päris suure kuulajaskonna. A.Vals ütleb, et mingil ajahetkel loodetavasti ikka. Muidugi ta teeb muusikat enda jaoks, aga tahab, et inimestele läheks see ka korda.
00:51:58 Stj I.Treufeldt lõpetab int, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0022_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0022
Kestus: 00:52:49
Registreerimise kuupäev: 06.09.2014
Registreerimise aeg*: 2014-09-06 16:39:08
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;