ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Lili Milani

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 5
Kestus: 00:23:03
Indeks: 2015-002695-0005
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 05.02.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Stj Indrek Treifeldt teeb sissejuhatuse eesimese saatekülalise teemasse.
00:00:35 Saatepea Kahekõne Indrek Treufeldt Lili Milani
00:00:51 Stj I.Treufeldt pöördub saatekülalise poole:" Tere õhtust, Lili Milani!" L.Milani:" Tere õhtust!"
00:00:55 Stj I.Treufeldt küsib Milanilt kui geeniteadlaselt Suurbritanniast tulnud uudise kohta, et lapsel võib olla kolm vanemat. L.Milani arvab, et ajakirjanikud on selle jutuga veidi ülepingutanud. Tegelikult pole tegemist kolme bioloogilise vanemaga lapsega. Tuleb süveneda sellesse, mida tehakse.. See käib mitokondraalsete haiguste puhul, ehk raku metabolismiga seotud organelliide geneetilise materjali mutatsioonidega.
00:01:51 Stj I.Treufeldt ütleb, et see kõlab muidu umbes nii, et paneme kolmest inimesest kokku uue inimese. L.Milani räägib, et põhimõtteliselt võetakse haige isiku munarakk, sealt võetakse välja tema terve geneetiline materjal, mis asub rakutuumas. Siis võetakse see rakutuum ja see pannakse teise munarakku, kust on tuum välja võetud ja mille sees on terve mitokondriaalne DNA. Lõppkokkuvõttes on see terve munarakk, mille sees on ema geneetiline materjal ja see viljastatakse kunstlikult seemnerakuga, mis on loote isalt. Mitokondriaalset DNA-d on niivõrd vähe võrreldes rakutuuma DNA-ga jms, ja see tähendab, et laps on ikka kahe bioloogilise vanema oma (lisateave- L.Milani on Eesti Geenivaramu vanemteadur)
00:03:05 Stj I.Treufeldt küsib, on see miski, mida peaks Eestis ka tegema. L.Milani ütleb, et see on eetikute ja seadusandjate otsustada. Aga kui see päästab elusid, tuleb seda kindlasti kaaluda.
00:03:20 Stj I.Treufeldt sellest, et huvitav on see, et elu üle otsustavad poliitikud. L.Milan arvab, et otsustab siiski üksikisik. See, et seadus on vastu võetud, et seda tohib teha ei tähenda seda, et kõik peaksid seda tegema.. (lisateave- L.Milanil on magistrikraad geenitehnoloogias Tartu Ülikoolist ja doktorikraadi molekulaarmeditsiinis Uppsala ülikoolist) (laua küljel kiri: Lili Milan)
00:03:45 Stj I.Treufeldt küsib Milanilt tema Eestisse tuleku lugu. L.Milani räägib, et ta on paar korda siia tulnud ja siit läinud. Ta on Rootsis sündinud ja üleskasvanud. Esimest korda siia tulles ta seda ise ei otsustanud, seda tegid ta vanemad, kui ta oli 13 aastane. Tal hakkas siin väga kiiresti väga meeldima. Ta tundis, et Eesti on ta kodu, see ta hiljem siia tagasi tõi. Päritolult on ta pärslanna ja räägib farsi keelt, seda räägitakse peamiselt Iraanis. Stj küsib, kas Lili on seal käinud. Milani ütleb, et pole.. Stj küsib, kas tahab sinna minna. Milani ütleb, et lähiajal mitte, aga kunagi tulevikus kindlasti, kui maailmas valitseb rahu. (lisateave- L.Milani on elanus Eestris alates 1994ndast)
00:05:14 Stj I.Treufeldt küsib, kas farsi keelt on Milani saanud rääkida. L.Milani ütleb, et vanemad räägivad perega siiani farsi keeles. Stj küsib eesti keele omandamise kohta. Milani räägib, et alguses oli keeruline, aga ta oli piisavalt noor, nii et esimeste kuudega hakkas aru saama ja siis juba rääkima. Stj küsib, kas keeleline andekus tuleb kasuks ka geeniteaduses. Milani ütleb, et keeli osata tuleb ikka kasuks.(lisateave- farsi keele kõnelejaid on u 40 miljonit)
00:06:02 Stj I.Treufeldt sellest, et ka geen on selline, mida tuleb osata lugeda. L.Milani räägib, et DNA-l on oma geneetiline kood, kuidas valke kodeeritakse ja seda on hea osata. Stj küsib, miks on inimestel nii kaua aega läinud, et osata geene lugeda. Milani arvab, et kõik on seisnud tehnoloogia taga. Näiteks kogu esimese inimese genoomi järjestuse määramine võttis üle 10ne aasta, läks maksma üle 100 miljardi dollari. Täna on seda võimalik teha 1000 dollariga ja kolme päevaga.
00:07:04 Stj I.Treufeldt küsib, kas põhimõtteliselt võiks teha Eestis sündivale lapsele selline analüüs ja anda talle n-ö bioloogiline pass.. L.Milani ütleb, et jah. Ideaalis oleks tal tema geneetiline kaart, mis oleks tema tervise andmetega koos..
00:07:43 Stj I.Treufeldt küsib, mida geneetiliselt kaardilt saaks praktiliselt välja lugeda ja kuidas kasutada. L.Milani räägib, et on kaks erimutatsiooni, millele nad keskenduvad. Keskendutakse tõsiste mutatsioonide häiretele, mis rikuvad mõne valgu ära, tekitavad sellega tõsise haiguse, mis ilmneb elu varajases faasis. Selle puhul on geeniinfo abiks varasel diagnoosimisel, ja nii on mõningaid haigusi olnud ka võimalik ravida. Ja teiseks on sagedasemad mutatsioonid, mida nimetatakse geenivariantideks, need ei pruugi elu varajases alguses midagi põhjustada. (lisateave- Milani on juurutanud geenivaramus meetodid, millega saab paremini diagnoosida raskeid geneetilisi haigusi)
00:08:57 Stj I.Treufeldt küsib, et kas näit sündinud väiketirtsul võib tema geneetilise kaardi info põhjal öelda, et tal võib kunagi ilmneda rinnavähk. L.Milani räägib, et jah. Rinnavähi puhul on perekondlikud mutatsioonid, mis on väga suure penetrantsusega, st tal on oluliselt suurem risk saada rinnavähk. Aga perekondlikud rinnavähi mutatsioonide sagedus on populatsioonis suhteliselt madal, vb 1%-l esinevad need. Samas on ka sagedased geenivariandid, mis ka suurendavad rinnavähi riski, neid saab summeerida geneetilisteks riskiskoorideks. Selle puhul saab populatsiooni jagada madala ja kõrge riskiga indiviidideks. Seepärast võiks kontrollida kõrge riskiga naisi juba 35 aastaselt..
00:10:38 Stj I.Treufeldt küsib, missugused asjad on veel näha sellest geenimustrist. L.Milani räägib, et nad üritavad vaadata ka teisi probleemseid haigusi. Näiteks tegeldakse teist tüüpi diabeediga, mis on järjest suurema populatsiooniga ka Eestis. Loomulikult sellega seoses kaasnevad ka kulusid tervishoiusüsteemile. Seepärast proovivad nad geeni riskiskoori põhjal klassifitseerida kõrge riksiga indiviide, et nendega tegelda tervishoius veidi varem..
00:11:39 Stj I.Treufeldt küsib rahvuste geenide erinevuste kohta, näiteks pärslaste ja eestlaste.. L.Milani räägib, et väheke oleme ikka erinevad, kuid 99,9% on meil siiski sarnane DNA.. Milani räägib, et näit temal on tumedad juuksed ja eestlastel pigem heledad juuksed, st välised tunnused erinevad. Erineb ka mõne haiguse risk. Siinjuures on oluline ka populatsioon.
00:12:30 Stj I.Treufeldt küsib, kas on olemas ainult eestlaste haigust. L.Milani räägib, et seda pole veel leitud, ei tea, et oleks seda leitud. Aga soomlastel on küll vähemalt 30 haigust, mida mujal pole leitud. See on pigem seetõttu, et soomlased pole nii segunenud rahvas.
00:12:56 Stj I.Treufeldt räägib, et see tundub lihtne, loogiline, et inimene sünnib, saab selle uuringu ja selle järgi saab tervishoid tegutseda. L.Milani räägib, et seda ei tee veel ükski riik. Aga Eestil on kõik eeldused olemas, et seda lähitulevikus rakendada. Meil on suurepärane E-tervis, kus on kõigi terviseandmed elektroonilisel kujul olemas. Lisaks on meil geeniuvaramus 5% populatsioonist, millega me saaksime koheselt uuringuid alustada. Meil on ka olemas viimasel tasemel genoomi ja DNA-analüüsi tehnoloogia, ja on arstid, kes tahavad teha meiega koostööd.
00:13:52 Stj I.Treufeldt sellest, et näiteks tervisekindlustuse pakkujad hakkavad lähtuvalt sellest geeniinfost küsima erinevat tasu. L.Milani ütleb, et meil on õnneks inimgeeniuuringute seadus, kus on selgelt kirjas, et seda infot ei tohi saada.
00:14:15 Stj I.Treufeldt filosoofilisest küljest.. Mõnes mõttes on geenispetsialistid hakanud loojaga justkui võidu jooksma. Näit looja on mõelnud välja mingi mutatsioonihäire ja teie panete sellele käe ette. L.Milani ei arva nii. Nii võib öelda, et iga ravi on sekkumine ja elama peab nii, et las tuleb, mis tulema peab jms. See on liiga kergelt võtmine, endalt vastutuse äravõtmine. Milani räägib, et nende ülesanne on ikka teha parimat. Geeniteadlaste roll on uurida geneetikat ja viia uuritu meditsiini.
00:15:15 Stj I.Treufeldt sellest, et tänapäeval antakse haigele ühesugust rohtu ühesuguses koguses, kuigi haiged võivad olla väga täiesti erinevad. Tulevik võiks olla selles suhtes täpsem olla.. L.Milani räägib, et jah, inimesed on juba kehamassi poolest nii erinevad, et võiks kaaluda ravimite erinevat doosi. Ja kui võtta arvesse geenid ja ensüümid, mis lagundavad neid ravimeid, siis nendes on ka suured geneetilised erinevused inimeste vahel..
00:16:34 Stj I.Treufeldt küsib, kas see ongi tuleviku ravimine, andes igale inimesele rohtu täpselt tema geeniinfot arvestades. L.Milani räägib, et jah, see on personaliseeritud ravi. Teine asi on see geeni info põhjal riskide määramine ja skriinimisprogrammide loomine vastavalt inimeste geneetlisele riskile.
00:17:09 Stj I.Treufeldt küsib, kas personaalne meditsiin on hetkel tegelikkus või teoreetiline võimalus. L.Milani arvab, et see on lähitulevik. Inglismaa, USA on näit kuulutanud välja personaalse meditsiini projektid. Kõigil on natuke erinev lähenemine, tegelikult pole kellelgi kõike vajalikke komponente olemas. Eesti on ainulaadne riik, kus kõik need komponendid on olemas, ainult rahast jääb puudu. Detsembris käis siin Ameerikast professor Eric Lander, kes on Braod Instituudi, mis on kokku pandud MTI-ist ja Harvardist, direktor ja president Obama teadusnõunik. Ta käis siin tippteadlastega. Siin arutati personaalmeditsiini elluviimist Eestis ja nad tahavad osaleda selles elluviimises.
00:18:39 Stj I.Treufeldt küsib, kus on maailma kõige olulisemad keskused selles vallas. L.Milani räägib, et kõige tugevam ongi see Braod Institute, seal on kõik genoomika tippteadlsed. Siis on veel mõned ülikoolid USAs.. ka Inglismaa on tugev, mitmes kohas Euroopas on ka selliseid keskusi. Eesti teeb nendega kõigiga koostööd.
00:19:23 Stj I.Treufeldt küsib, kui kiire tempoga leitakse uusi riskitegureid. L.Milani räägib, et iga nädal leitakse uus mutatsioon või geen, mis on seotud mõne haigusega. See on tänu geenitehnoloogiale, mis on niivõrd edasi arenenud. Ja kui meil oleks suurem arv uuritavaid, seda väiksemaid seoseid suudetakse üles leida. Nii saab ka leida ka haruldasemaid geenivariante ja hinnata mõju haiguste riskile.
00:20:32 Stj I.Treufeldt küsib, kas mõni jõukas täiskasvanud inimene võiks pärast seda juttu kuuldes lasta teha enda DNA sekveneerimise. L.Milani ütleb, et miks mitte. Enamus asju nad veel ei suuda lugeda, kuid nad keskenduks sellele, mida nad suudavad lugeda.. midagi oleks ikka öelda. Aga kõige tähtsam on tervislik eluviis. Kui inimene on üldiselt terve, siis vb tal olla vaid mõni vähirisk suurem..
00:21:41 Stj I.Treufeldt küsib, miks Milani on otsustanud jääda Eestisse, kuigi võiks töötada misatahes suures teaduskeskuses. L.Milani ütleb, et Eesti on ta kodu. Siin nii palju head. Geenivaramu on hea koht, kus teha teadust. On väga head sõbrad, eestlased on väga erilised, talle südamelähedased. Talle meeldib Eestis. Stj - ..ja nüüd on teil ka noore teadlase preemia. Milani- ..on tõepoolest. Stj soovib õnne...
00:22:30 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident.
Faili nimi: 2015-002695-0005_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0005
Kestus: 00:23:03
Registreerimise kuupäev: 05.02.2015
Registreerimise aeg*: 2015-02-05 23:53:19
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;