ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Jüri Raidla

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 19
Kestus: 00:22:49
Indeks: 2015-002695-0019
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 21.05.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatejuht Indrek Treufeldt alustab saadet.. teeb sissejuhatuse saate teemasse.
00:00:29 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Jüri Raidla
00:00:46 Stj I.Treufeldt pöördub saatekülalise poole: "Tere õhtust, Jüri Raidla!" Raidla: "Tere õhtust."
00:00:49 Stj I.Treufeldt sellest, et spordis on kasutusel mõiste "kuldliiga". Küsib, kas Raidla on nüüd selle mõiste samuti kasutusele võtnud. J.Raidla ütleb, et selle mõiste võtsid kasutusele eeskätt nende Londoni kontsultandid, kui nad tutvusid plaaniga asutada Balti riikides kvaliteediliidrite ühendus. Sealt siis "kuldliiga" ehk Balti ring ehk Baltic Circle. Londonis on parimate tippkvaliteetbüroode grupp, millesse kuulub viis bürood, mida nimetatakse Magic Circle e Maagiline ring, sealt tekkiski selline nimede paralleel.. (stuudios, laua küljel kirjas: Kahekõne Jüri Raidla)
00:02:00 Stj I.Treufeldt küsib, kas mõnes mõttes pole välismaalaste jaoks vahet, kas on Eesti, Läti ja Leedu.. et see on ju üks Balti piirkond. J.Raidla räägib, et seda juba teatakse, mis on Läti, Leedu, Eesti. Aga mida kaugemale meist minna, siis seal on tõesti Baltikum üks majandusregioon. Stj - ..parem kolm kirpu kokku panna? Raidla ütleb, et tema üllatuseks Londonis meid enam kirpudena ei käsitleta. Oluline muudatus toimus pärast suure panga, Lehman Brothers, pankrotti ja üsna ülemaailmset finantskriisi. Siis nad hakkasid näitama üles huvi ka Baltikumi vastu. Meenutab, kuidas ta leidis oma arvutist Magic Circle-st tulnud e-maili.. (lisateave- J.Raidla on olnud 1990ndate alguses Eesti põhiseaduse assamble ekspertkomisjoni juht; Raidla oli 1990-1992 Eesti justiitsminister)
00:03:32 Stj I.Treufeldt küsib, mis see on, mis välismaalasi huvitab.. mis on nende äri? J.Raidla räägib nende ärist. See jaguneb kaheks: tehingute nõustamine ja õigusvaidlused. Räägib tehingute nõustamisest.. Stj ütleb, et rahvas ütleb selle peale, et tulevad välismaalased ja ostavad kõik ära, valitsevad meie üle. Raidla ütleb, et välismaalased ei osta kõike ära ja läbi ostmise nad ei valitse ka. Vara, mis läbi erinevate äriühingute välismaalaste käes on, seda vara ju Eestist kusagile ära ei tassita. Londoni advokaadibüroode kuldliiga üks eripära on aga see, et seal ei tehta ainult tehingute nõustamist, vaid ka tehingute kokkupanemist. Räägib sellest pikemalt.
00:04:56 Stj I.Treufeldt sellest, et Cameron sai valimistel tugeva mandaadi. Küsib, mida see ütleb Euroopa Liidu kohta. J.Raidla räägib, et see ütleb palju asju, tema silmis ka murelikke asju. Räägib neist.. Peaminister Cameroni praegune poliitika on suunatud selgelt sellele, et Euroopa Liiduga on vaja pidada läbirääkimisi Ühendkuningriigile paremate tingimuste saavutamiseks. Raidlal on raske advokaadina seda ette kujutada, kuidas on võimalik teha ühele riigile eritingimusi. Murelikuks teeb see, kui Inglismaal viiakse läbi referendum ja tulemuseks on see, et riik lahkub Euroopa Liidust. Ühendkuningriigi lahkumine Rahvaste Liigast 1925ndal tõi kaasa Rahvaste Liidu lagunemise. Aga Eesti jaoks on EL ka julgeoleku garant.. (lisateave- Oma tööelu alustas noor jurist J.Raidla 1982 Halinga kolhoosi aseesimehena)
00:06:44 Stj I.Treufeldt räägib, et EL otsib alati balanssi rahvuslike- ja ühishuvide vahel. Pagulaste teemaga seoses öeldakse, et me kõik peame kandma seda raskust.. J.Raidla räägib, et pagulaste teema on delikaatne. Ühelt poolt võib öelda, et Eesti on väike ja alles arengu algfaasis võrreldes arenenumate EL riikidega ja pagulaste teema on meile üle jõu käiv. Teisest küljest me peame olema EL riikidega solidaarsed, kui me tahame, et EL ka meie huvisid järgiks. Tuletab meelde meie pagulasi II MS ajal. Me peaksime olema võimelised üles näitama tolerantsust, seejuures kindlasti balansseerima riikliku ühiskondliku võimekusega.
00:08:22 Stj I.Treufeldt küsib, kas ehk tuleb küsida rahva käest pagulaste teema kohta. J.Raidla räägib, et rahvahääletust on üsna raske sellel teemal teha, sest siis oleks vaja teada väga täpseid selleteemalisi tingimusi (kuhu, kust, kui palju..) tuleviku jaoks. Rahvahääletuste suhtes on Raidla olnud väga positiivsel seisukohal, aga teatavaid küsimusi ei saa anda rahvale hääletamiseks, näit maksuseadusi jm.. ka pagulasseadust kahjuks. (lisateave- Eur. Komisjoni värske ettepanek soovitab Eestile solidaarsuspõhimõttel vähemalt 300 pagulase vastuvõtmist Lõuna-Euroopas)
00:09:29 Stj I.Treufeldt ütleb, et siis tuleb selline loogika, et rahvahääletusi saab teha selliseid, mille peale rahvas ütleb jah.. J.Raidla räägib, et õnneks on põhiseaduses kirjas need küsimused, mida rahvahääletusele panna ei saa. Põhiseadus on loonud väga palju mehhanisme, mis kaitseb põhiseadust ennast, nii ka riiklust ja selle kaudu rahvast. Pagulasseadus pole näit põhiseaduses reglementeeritud, kas seda panna rahvahääletusele. Küsimus on pigem poliitilise kaalutluse probleemis.
00:10:12 Stj I.Treufeldt küsib poliitiliste otsuste protsessidega seoses, kuivõrd arvestatakse rahva tahtmistega Eestis. J.Raidla ütleb, et sellele tuleb vastata jah ja ei. Eelmine valimiskampaania oli mõnes mõttes erinev eelmistest kampaaniatest - debati käigus tegeldi ka kõrgemat järku probleemidega (haldus-, riigireformiga..). See viis Eesti poliitilise debati järgmisele tasandile. See päädis sellega, et moodustuv koalitsioon omab mandaati väga oluliste otsuste tegemiseks. Kas valitsus ja riigikogu seda ka kasutab kõigi radikaalsete otsuste tegemiseks, see on omaette küsimus..
00:11:30 Stj I.Treufeldt küsib üle, kas valitsus võib minna haldus- ja riigireformiga jõudsalt edasi. J.Raidla vastab, et jah. Mandaat on olemas ja gaasi võib vajutada põhja. Lugedes koalitsiooni lepingut, tundub Raidlale, et haldusreform tuleb. Räägib, miks talle see nii tundub. Stj ütleb, et ennegi on plaanid olnud, aga asjad on jäänud katki.. Raidla ütleb, et see risk on alati olemas. Aga kunagi varem pole olnud kohaliku haldureformi temaatikat nii selgelt koalitsiooni lepingus olemas. Ja sellest teesist on väga raske kui mitte võimatu, taanduda. Keerulisem küsimus on riigirereformiga.. Arvab, et selles teemas oleks hea, kui oleks heas mõttes ühiskondlik surve, sest kõik ei sõltu poliitikute tahtest.
00:14:38 Stj I.Treufeldt ütleb, et vb on see ühiskondlik surve selline irratsionaalne.. tegeldakse pisiasjadega ja mitte sisuliselt. J.Raidla räägib, et survet tuleb teha mõistlikult. Kui survega keeratakse vinti üle, siis reeglina mingit tulemust ei tule. Riigireformi teema surve taastumine peaks olema sellisel viisil, et valitsusel oleks võimalik sellele toetuda.
00:15:13 Stj I.Treufeldt sellest, et Raidla on välja käinud väga konkreetsete ideedega. Näit, et riigikogulaste arv peaks vähenema, omavalitsuste arv peaks radikaalselt vähenema.. Aga missugune riigikogu hääletaks selle poolt, et olla väiksem? J.Raidla ütleb, et ta vastas kunagi sellele oponeerivatele poliitikutele retoorilise küsimusega: "Kui väikeseks peaks kujunema Eesti rahva arv, et aeg oleks küps parlamendi vähendamiseks?" Statistiliselt on meie kultuuriareaalis olevate riikide parlamendis 1000 elaniku kohta vähem parlamendiliikmeid kui meil.. näit Lätis, Soomes.
00:16:33 Stj I.Treufeldt sellest, et parlamendiliikmete arvu vähendamine oleks pigem sümboolne, sest näit rahaline kasu sellest poleks vb väga suur. J.Raidla räägib, et radikaalseid muutusi ühiskonnas polegi vaja rahalises numbris hakata mõõtma. Oluline oleks kokkuhoidmise ja ratsionaalsuse tähendus tervele ühiskonnale. Sellega peaks näitama teistele eeskuju. Näit statistika järgi järgmise viie aastaga väheneb tööjõuturult 44 000 inimese võrra- st nagu Pärnu linn kaoks tööjõuturult ära. Lõppkokkuvõttes ei jaksa Eesti ühiskond nii kallist riiki välja kanda.
00:18:30 Stj I.Treufeldt sellest, et ametkonna kasvu pärmiks on tihti seadusloome.. vorbitakse seadusi, see annab ametnikele tööd. J.Raidla ütleb, et seaduste kirjutamine on üks meeldiv tegevus, on professionaalselt hariv.. Räägib seaduste tegemisel ametnike suurenemisest.. et see on nagu nõiaring, millest saab välja vaid valitsuse n-ö poliitikaga ja õiguspoliitilise kultuuri muutumisega Toompeal. Tal on hea meel, et vastne justiitsminister on käinud välja teesi tee reguleerimisest.. Stj ütleb, et siis kaotaks Raidla ja muud sellised bürood ju töö. Raidla ütleb, et küll nad oma büroodega hakkama saavad, kvaliteettöö tegijatele jätkub tööd ikka.. Toob näitena haldusreformi tegemise kahes etapis.
00:21:04 Stj I.Treufeldt küsib, milline on Raidla arvates viimasel perioodil Eestis vastu võetud oluline seadus, mis on ka Eesti elu muutev. J.Raidla räägib, et kuna temal on tegemist äriõigusega, siis need muudatused, mis tehti äriseadustikku, olid väga vajalikud. See muutis ärikeskkonna paindlikumaks. Selles ta veendus, kui käis oma uue Ellexi projektiga Londonis. Nad ju ekspordivad advokaatidena Eesti õiguskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust, mitte niivõrd teenust. Ja see on lõppkokkuvõttes kasulik tervele Eesti majandusele.
00:22:09 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident.
Faili nimi: 2015-002695-0019_0002_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0019
Kestus: 00:22:49
Registreerimise kuupäev: 21.05.2015
Registreerimise aeg*: 2015-05-21 21:42:45
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;