ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Jüri Luik

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 32
Kestus: 00:22:58
Indeks: 2015-002695-0032
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 26.11.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatejuht Indrek Treufeldt alustab saadet, teeb sissejuhatuse saate teemasse.
00:00:33 Saatepea Kahekõne Indrek Treufeldt Jüri Luik
00:00:49 Stj Indrek Treufeldt pöördub saatekülalise poole: "Tere õhtust, Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht, Jüri Luik!" Luik: "Tere õhtust!"
00:00:54 Stj I.Treufeldt ütleb, et see tundub olevat ajalooline juhtum, kui üks NATO liikmesriikidest laseb alla Vene lennuki (Türgi lasi Venemaa lennuki alla - Toim).. kunagi ammu on seda küll juhtunud. J.Luik räägib, et külma sõja järgsel ajal on see täiesti unikaalne juhtum. Külma sõja ajal, 50ndatel, seda juhtus. Aga ühel hetkel kasvas tuumarakettide kaugus nii suureks, et Ameriika Ühendriigid ja Venemaa otsustasid selle lõpetada.. (lisateave - Külma sõja aegne lennukite allatulistamise "saldo" on 15-4 Nõukogude Liidu kasuks)
00:01:53 Stj I.Treufeldt ütleb, et see külm sõda polnud midagi nii külm.. J.Luik räägib külma sõja ajaloost.. (Lisateave - J.Luik on olnud Eesti kaitseminister Mart Laari ja välisminister Andres Tarandi valitsuses)
00:02:27 Stj I.Treufeldt küsib, kui pöördeline on see Türgi juhtum praeguses maailmas. J.Luik räägib, et kuidas see asi edasi läheb, on täna veel vara öelda. Alguses tundus, et Vene Föderatsioon tahab seda maha vaikida või vähemalt vaiksema profiiliga seda käsitleda. Türgi ütles ise väga tugevalt, et nemad tulistasid ja miks nad tulistasid. (lisateave - Suursaadik on J.Luik olnud Suurbritannias, Beneluxi maade ja NATO juures ning USA-s)
00:03:35 Stj I.Treufeldt küsib, et kuivõrd saab öelda, et see oli NATO aktsioon. J.Luik räägib, et see kindlasti ei olnud NATO aktsioon. NATO aktsioonid otsustatakse NATO riikide vahel ühiselt. Mida see NATO arutelu Türgile andis, oli see, et NATO riigid toetasid Türgi versiooni juhtunust, et Vene lennuk oli Türgi territooriumil.. ja sel juhul oli Türgil õigus see alla tulistada. Loomulikult kutsuti üles ka leidma kahepoolne rahulik lahendus, et see konflikt ei läheks kontrolli alt välja. (lisateave- Lisaks on Jüri Luik olnud Eesti suursaadik ka Venemaal)
00:04:50 Stj I.Treufeldt sellest, Venemaa on selgitanud, et nende arvates on Türgi roll vastuoluline, et Türgi justkui rahastaks Islamiriiki.. J.Luik ütleb, et talle tundub, et see on Venemaapoolne propaganda rünnak. Selgitab oma arvamust.. Türgi ISIL-i toetamisest on asi kaugel. (lisateave- Venemaa on pärast oma lennuki allatulistamist Türgi poolt muu hulgas lõpetanud sõjalise info vahetamise Türgiga, lõpetanud turismireiside müügi)
00:06:04 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas me peaksime mõistma kurdide rolli selles konfliktis. Ühelt poolt on nad julgelt vastu astunud Islamiriigile, teiselt poolt on Türgi justkui pidanud nendega võitlust. J.Luik vastab, et selle piirkonna jaoks on see suhteliselt tavaline.. erinevad usundid, rahvad on üksteisega väga pikaaegselt tülis. Kurdid on alati tahtnud iseseisvust, oma riiki ja selle nimel vapralt võidelnud. Täna on kurdi kõige suurem julgeolekuoht ISIL-l, mis on tunginud kurdi aladele. Aga kurdid ei saa minna edasi sinna, kus on ISIL-i n-ö südamik, sunni alad Iraagis, Süürias.
00:08:08 Stj I.Treufeldt küsib, et v-o mingil hetkel peaks ikka maavägi tegutsema. J.Luik arvab, et tõenäosus, et õhust on võimalik ISIL purustada, on erakordselt väike. Kui rääkida sunni territooriumi tagasivõitmisest inimestele, kes ei ole sellised fanaatikud nagu on ISIL-i mehed, siis reaalsuses on seda võimalik teha maavägedega. Fakt on see, et ühelgi lääneriigil pole soovi sinna maavägedega minna.. Aga kui lääneriigid saaksidki need maad tagasi võtta, on probleem selles, et mis saab seal siis edasi.. mis oleks poliitiline lahendus, mis sunniks sunni alasid stabiliseerima? (lisateave- Daiish, ISIL, ISIS, IS või "Islamiriik" on viimaste aastate jooksul kurikuulsaks saanud terroriorganisatsioon, mis on vallutanud laiu alasid Iraagis ja Süürias)
00:10:35 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas suhtuda nendesse väidetesse, et see, et Euroopas leiavad aset traagilised terrorirünnakud, on märk "Islamiriigi" teatud nõrkusest. J.Luik arvab, et see on rohkem niisugune lootus. Tegelikult on nii, et "Islamiriik" on saanud enda kätte arvestatava suurusega territooriumi. Mistõttu "Islamiriigi" juhil on hoopis tugevam vaimne positsioon selleks, et anda oma jüngritele üle kogu Euroopa mingisuguseid korraldusi. Sellest alast on saanud islami püha paik, kus kehtivad islami seadused.. kus on oma struktuur, oma korrakaitse riigi sees, kellel on ka oma toetajad, sõdurid Euroopas.
00:12:21 Stj I.Treufeldt sellest, et ka NATO on ühel hetkel asunud tegutsema väljaspool oma ajaloolist asuala. Äkki on see neid piirkondi ärritanud ja tekitanud nii probleeme? J.Luik räägib, et NATO on samu väärtusi jagavate riikide organisatsioon. NATO on alati sunnitud minema sinna, kust on rünne lähtunud. Näiteks Afganistan.. Afganistanist rünnati Ameerika Ühendriike.. See oli paratamatu, et NATO läks välja oma territooriumilt.
00:13:25 Stj I.Treufeldt sellest, et v-o oleks pidanud Lääs olema ettevaatlikum Iraagi ja Süüria diktaatorite kõrvaldamise toetamisega.. V-o oleks Iraagi diktaator hoidnud vaos sealsed protsessid? J.Luik räägib, et venelased räägivad sellest eriti palju, aga muidugi omadel põhjustel.. neile, st juhtkonnale eelkõige, meeldivad diktaatorid ja selline süsteem. Räägib reaalselt olnud sündmustest Iraagis, Lähis-Idas. Ta ei näe olulist seost sealsete protsesside ja diktaatorite hoidmise vahel, kuigi on palju inimesi, kes poliitilistel kaalutlustel tahavad sellist seost näha. (lisateave- Jüri Luik on Eesti diplomaat ja poliitik, 1.augustist Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht)
00:15:36 Stj I.Treufeldt küsib, mida Luik arvab sellest, et venemaa diplomaatia on teinud suurepärase partii ja on taas tõusnud parketile. J.Luik ütleb, et tema suurepärast partiid ei näe. Selgitab, miks ta nii arvab. Räägib Ukrainaga ja Süüriaga seotud Venemaa poliitilistest käikudest ja mis see on toonud kaasa.. Venemaa tegutseb vastu rahvusvahelise ülduse ja Euroopa Liidu huvidele..
00:17:34 Stj I.Treufeldt sellest, et pärast terrorirünnakuid Pariisis ja Venemaa lennuki vastu on rääkinud nii Prantsusmaa kui Venemaa, et suurim vaenlane on terrorism abstraktselt, äärmuslus. Kas see ei konsolideeri Venemaad ja Läänt? J.Luik räägib, et teataval määral on selge, et sellised traagilised sündmused toovad alati solidaarsust ja teineteise mõistmist. Samas on selge, et ainult see jutt, et meil on Venemaad vaja, väga kaugele ei vii. See jutt käib sellepärast, et ei taheta arutada tegelikke probleeme, mis on nii Venemaaga kui Süüriaga seotud.
00:19:10 Stj I.Treufeldt loetleb riike, mis on vastamisi - Ameerika Ühendriikide koalitsioon, sealhulgas Saudi Araabia, Bahrein, Katar, Jordaania ja lääneriigid.. teisel pool Venemaa, Iraak, Iraan, Süüria. Mida Eestist vaadatuna peab silmas pidama? J.Luik räägib, et kõige olulisem asi, mida peab tähele panema, on Venemaa meeletu valmisolek riskida, hoolimata sellest, milliseid tagajärgi see võib tuua..
00:21:22 Stj I.Treufeldti kiirküsimused: Mis saab piirilepetest Venemaaga? J.Luik loodab, et need ratifitseeritakse.. Stj küsib, kuidas Luik suhtub tema endiste võitlusakaaslaste populistlikusse käitumisse, et tihisid korjata, olles selle lepingu vastu. Luik saab aru, et kõik kolm koalitsioonierakonda on põhimõtteliselt kokku leppinud selle leppe toetamises.. ja kõik jõud, kes mõtlevad Eesti julgeolekule, hääletavad selle leppe poolt. Stj küsib, kui suur on risk, et puhkeb kolmas maailmasõda. Luik ütleb, et tema sellist riski praegu ei näe.
00:22:24 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident.
Faili nimi: 2015-002695-0032_0001_XHD_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0032
Kestus: 00:22:58
Registreerimise kuupäev: 26.11.2015
Registreerimise aeg*: 2015-11-26 21:32:02
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;