ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Jaak Aaviksoo ja Heiki Nabi

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 121
Kestus: 00:52:28
Indeks: 2012-002695-0121
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 06.09.2012
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stuudio üpl, stj Priit Kuusk (kpl, subt) alustab saadet, tutvustab saatekülalist - Jaak Aaviksoo (6. aprillist 2011 on ta A. Ansipi kolmandas valitsuses haridus- ja teadusminister).
00:00:37 J.Aaviksoo mälestused oma kooliminekust 51 aastat tagasi. Käis tänases Miina Härma Gümnaasiumis. (:00:55: - subt Jaak Aaviksoo)
00:01:20 Kooli suurest muutusest J.Aaviksoo kooliminemise ajast.
00:02:09 Õpetaja rollist ja tähtsusest tänapäeval. J.Aaviksoo - ..vanasti oli õpetaja peamine tarkuseallikas. Täna, kui informatsiooni voolab ojadena, on õpetaja roll teine, õpetada tuleb teisi asju.
00:03:00 Õpetaja enesehinnangust tänapäeval.
00:03:40 Haridustemaatikast. Stj P.Kuusk - ..kui palju on lahtiseid otsi ja küsimusi, millele on vaja kiiremas korras vastused ja lahendused leida? J.Aaviksoo - ilmselt on haridus kõige keerukam ühiskonna eluvaldkond.. kiiresti ei saa hariduses midagi muuta.. Tuleb ära jagada, mida on jõukohane teha, ilma milleta ei saa edasi minna. Tuleb püüda kaasa aidata protsessidele, mis juba kujunemas on.
00:04:53 Stj P.Kuusk J.Aaviksoo nö põhilistest teesidest hariduse alal, et olgem optimaalsed, ei saa elada üle oma võimete. Väikekoolide sulgemisest. J.Aaviksoo - .. olulisem on see, et vaatamata muutustele ja kõigele muule, läheks haridus paremaks.. et oleks sisemine kindlus, et muutused toovad lastele kasu. J.Aaviksoo kesksetest väärtustest, õpetaja rollist selles.
00:06:55 Õpetajate palgast. J.Aaviksoo - konkreetsest õpetajate palgatõusust saab rääkida siis, kui on vastu võetud riigieelarve. Stj P.Kuusk - mida Jürgen on öelnud? JA - no Jürgen on ettevaatlik.. JA - Õpetajate palka tuleb tõsta.. Meie kulutame koolis õpetajate palkadele 40% kogu eelarvest, Soomes 53%, teistes arenenud riikides 60%. J.Aaviksoo raha kulutamise prioriteetidest. Õpetaja palga jaoks raha leidmise võimalustest. JA - olen mõõdukalt optimistlik, 20-30% palgatõus on ebareaalne..
00:08:47 Kooli direktoritest, nende suuremast otsustamise õigusest, nende ametis olemise ajast. J.Aaviksoo - ..õpetajad, kohalikud omavalitsused ja ministeerium koos õiguste andmisega peaksid olema väga tähelepanelikud nõudlikkuse suhtes.
00:10:01 Stj P.Kuusk - te ei poolda tähtajalisi lepinguid? J.Aaviksoo - .. see pole imerohi.. Kui kooli juhtidel on kõrged nõudmised ja järelvalve, siis me saame asjad korda, kui nõudmised on paberi peal, siis me ei saa neid korda niikuinii.
00:10:37 Stj P.Kuusk - kas on imerohtu, mis kardinaalselt, oluliselt parandaks meie hariduse kvaliteeti, õpetajate palgatingimusi, koolisüsteemi tugevust, ühtselt head haridust kõigile? J.Aaviksoo - no ei ole, kui selleks imerohuks mitte pidada hoiakuid, suhtumist ühiskonnas.. Heatahtlikkus ja nõudlikkus viib edasi.
00:11:45 Nn eliitkoolidest, koolikatsetest 6 aastastele lastele. J.Aaviksoo - kindlasti ei arva ma, et me peame kohustama neid katseid tegema.
00:12:46 Stj P.Kuusk - ühiskond jaguneb kaheks - ühed pooldavad katsete süsteemi raudkindlalt ja teised on vägaväga selle vastu. J.Aaviksoo - ta vast nii polariseeritud pole. Oluline on ekspertide arvamus, kes ütlevad, et katsed ei näita suurt midagi ja kindlasti ei aita nad kaasa parema hariduse saamisel. JA oma arvamusest koolikatsetest.
00:13:38 Stj P.Kuusk - härra Aaviksoo, te olete tuntud kui väga jõuline minister, kui on vaja suruda läbi otsuseid.. Kui eksperdid räägivad, et koolikatsed teevad pigem halba, siis tuleb see ju ära keeleta? J.Aaviksoo oma reljeefsest ütlemisest.. otsuste läbiviimistest, läbiviimiste loobumisest..
00:15:25 Stj P.Kuusk - mis asjad haridussüsteemis minister Aaviksoo surub läbi selle aasta jooksul? J.Aaviksoo - kindlasti tahan õpetaja staatust, palka ja lepingu kindlust suurendada; põhikool tuleb tõsta tähelepanu keskmesse. JA põhikoolidest, gümnaasiumidest. JA - piisavalt küps otsustamiseks on koolijuhi õiguste, vastutuse, kohustuste tõstmine..
00:17:59 Ääremaa väikekoolidest. J.Aaviksoo - Eesti on riik, kus on võimalik tagada, et algkool ja põhikool ei ole kaugemal kui pool tundi kooliteed.. Koolitee läheb pikemaks gümnaasiumis, ülikoolis veel pikemaks.. JA väljaspool Eestit ülikoolis käimisest.
00:19:02 Stj - ..kas riik peaks toetama väikeseid erakoole (näitena Pikakannu kool)..? J.Aaviksoo - riik peaks kõiki koole toetama. JA toob näitena Põhjamaades viimastel aastatel koolide nö kokkutõmbamise, samuti Taanis.. JA - ..koolide toetamises tuleb otsida kompromisse nii kohalikul omavalitsusel kui riigil.
00:20:16 Stj P.Kuusk - ja need ei ole poliitiku sõnad, mida tihtipeale unustatakse? J.Aaviksoo - ..me oleme seda kodulähedase põhikooli mõtet väga tõsisena võtnud.. Ärme lähe teise äärmusesse, et igas külas peab olema kodulähedane kool.. J.Aaviksoo mõistlikest lahendustest sellele, kui koolide vahe on väike või kui koolis käib vaid neli õpilast..
00:21:15 J.Aaviksoo kaitseministri aegadest - pronkssõdur ja Vabadussõja võidusammas.. Stj P.Kuusk - kas te tagantjärele näete mingeid olulisi vigu nende protsesside läbisurumisel? J.Aaviksoo - muidugi on vigu tehtud.. J.Aaviksoo sellest, kuidas ja miks midagi tehti ja kas ta on kriitiline ja kui kriitiline tolleaegsete otsuste tegemiste suhtes. Võidusamba kunstilisest poolest. (:23:45: subt - Täna saates: Jaak Aaviksoo)
00:24:51 Stj P.Kuusk - teie näete Vabadussõja võidusambas ilu? J.Aaviksoo - kõige tähtsam ei ole ilu, kõige tähtsam on suhe sündmusesse, ajaloosse, meie iseolemisse.. Selles mõttes on võidusammas mulle oluline.
00:25:25 Stj P.Kuusk - ..küsin naljaga pooleks, kas järgmiseks viite läbi haldusreformi, kui valitsuse tasandil tuleb selline mõte? J.Aaviksoo - suvalisest ülesandest ei piisa.. mul peaks olema ka isiklik arusaamine, et see lahendus on mõistlik, võimalik, vajalik.
00:26:37 Stj P.Kuusk - ..teil pole otsuste läbiviimiseks vahet, kas olla haridus- või kaitse- või siseminister, juhul kui on otsus tehtud? J.Aaviksoo kaitseministrina oma sisemistest kõhklustest.. Valdkondadest, milles ta tunneb ennast kindlamana - haridus on üks neist valdkondadest.
00:27:28 Stj P.Kuusk - ma imestan, miks te ei ole IRL-i esimees. J.Aaviksoo - .. minu jaoks pole see keskne küsimus.. Olen olnud IRL-i ajaloos üsna olulises osas selle poliitika määraja.. Poliitika pole mu ego rahuldamise koht..
00:28:43 Stj P.Kuusk - aga mis on teie eesmärk? J.Aaviksoo enda tegemistest, mida on väärtustanud (teadlasena, ülikooli administratsioonis prorektorina) - ..karjäär on minu jaoks kõrvalprodukt.
00:30:02 Erakondade rahastamisest. Stj P.Kuusk - ..milline on teie hinnang Reformierakonna rahaskandaalile? J.Aaviksoo - minu jaoks ei ole see Reformierakonna rahastamise skandaal, vaid poliitika rahastamise korraldus, selle läbipaistmatus, võimalikud ja võimatud kuritarvitused, mis tõenäoliselt on aset leidnud.. J.Aaviksoo erakondade rahastamisest. JA - läbipaistvuse suurendamine on hädatarvilik. Aga ega lihtsaid ja häid lahendusi pole, ei ole seda Soomes, Saksamaal, Ameerika Ühendriikidel.. - see on realistlik pilk olukorrale. J.Aaviksoo enda mõtetest, ettepanekutest - erakonnal võiks olla valimiskampaaniatega seotud kulutuste jaoks avatud konto, kus kõik oleks rahvale näha... JA - probleem on süsteemis..
00:33:07 Stj P.Kuusk - kas justiitsminister (K.Michal) peaks võtma praeguses olukorras poliitilise vastutuse ja tagasi astuma..? J.Aaviksoo - poliitilist vastutust saab võtta isik ise, surve avaldamine ja soovitamine on kaheldava väärtusega. J.Aaviksoo enda tagasiastumise kaalumistest, poliitikute otsuste usaldamisest.
00:34:40 Stj P.Kuusk tänab, lõpetab int.
00:34:52 Saatepea katke
00:34:57 Stuudio üpl, stj Priit Kuusk tutvustab teist saatekülalist - Heiki Nabi (Londoni Olümpiamängude teise koha saaja kreeka-rooma maadluses).
00:35:09 Stj P.Kuusk - kas emotsioonid on vaibunud, elu on samasuguseks muutunud nagu enne hõbeda võitu? Heiki Nabi (:35:25: subt, kpl) olümpiajärgsest elust.
00:35:33 H.Nabi nö võidujärgsest melust - harjumatu, üleöö hakkasin saama rohkem tähelepanu.. andis ka palju positiivsust..
00:36:14 Stj P.Kuusk - ..6 aastat tagasi (2006 a.) tulid sa maailmameistriks.. mis selle kuue aasta vahele sinu jaoks jäi? H.Nabi MM-i võidujärgsest ajast, favoriidiks olemise raskusest, maadlusest kui vastase ülekavaldamise spordialast, võitlusstiili muutmisest, vigastustest, õigete otsuste tegemisest - kaalu muutmisest, raskekaalu minekust.
00:38:26 H.Nabi kaalu muutmisest (enne võistles kehakaalus kuni 96 kg, nüüd kuni 120 kg, st raskekaalus, st võttis 15 kg juurde), selle vajalikkusest, doktor Mihkel Zilmeri nõuandmisest.
00:40:36 Kaalulangetamisest. H.Nabi - see on väga suur enesepiinamine.. HN enda närvilisusest sellel ajal, kaalulangemisejärgsest taastumisest.
00:41:51 Kuidas maadlejad kaalu langetavad? H.Nabi - kuidas keegi, saun kindlasti.. mina konkreetselt sauna ei kasutanud, ei sobinud.. HN organismi vedeliku tähtsusest.
00:42:31 H.Nabi enda maadlusesse jõudmisest Hiiumaal väikeses kohas, tippu jõudmisest.. - võib olla minu andekuseks oli tahe saada võitjaks.. Mind suunas maadlusesse maadlustaustaga Tiit Madalvee.. Mulle jubedalt meeldis trennis käia..
00:43:42 H.Nabi töödest kodutalus ja treeningutest.. Füüsilise, tugeva töö kasulikkusest maadluses.
00:44:37 Stj P.Kuusk - maadlus sai Eesti rahvusspordiks, sest maapoisid pidid tegema rasket füüsilist tööd, sealt tulid Lurich, Palusalu, Kotkas, kuni sinuni välja..? H.Nabi - maatöö annab kindlasti suure eelise (:45:00: subt - Täna saates: Heiki Nabi).. HN talutöödest.
00:45:25 Enesekindlusest. Stj P.Kuusk - on olnud sul hetki, kus mõtlesid,et milleks seda kõike mulle? H.Nabi - sisimas tundsin, et tahan veel, ei nõustunud ühekordse saavutusega.. Tundsin, et sellel alal ma midagi suudan.. Loobumismõtteid kindlasti ei tulnud.. Olen võitudest jäänud ilma väga napilt, olin ikka ääre peal..
00:46:52 H.Nabi treener Henn Põllustest.. Sõpruse ja õpetaja rollist treeneri puhul.. Treeneriga koostöö vajalikkusest.
00:48:25 Treeneri usaldamisest. Stj P.Kuusk toob näitena Londoni olümpial Nabi treeneri protesti esitamise poolfinaalis. H.Nabi protesti esitamisest - kohtunikul on kohustus küsida sportlaselt, kas ta tahab protesti esitada.. See võtab natukeseks aja maha, on võimalus aru saada, mis täpsemalt toimub..
00:49:28 Stj P.Kuusk - tänu sellele, et Henn protesti esitas, see medal tuli, sa ise ei oleks seda protesti teinud..? H.Nabi - kindlasti oleks teinud, seal ei jäänud midagi muud üle. HN räägib matšis nö pea kinnikiilumisest, kiire otsustamise tähtsusest.
00:50:09 Stj P.Kuusk - asi ei olegi muskel muskli vastu, vaid see on peas kinni, kas võidad või kaotad? H.Nabi - füüsiliselt on ju kõik mehed võrdsed, tipus.. HN psühholoogilise vormi tähtsusest.
00:50:33 Stj P.Kuusk - kui vana sa oled Rio (Rio de Janeiro olümpiamängud 2016) ajal? H.Nabi - 31. HN maadleja parimast east, vanusest.
00:51:02 H.Nabi sihi seadmisest ja eesmärkidest Rio de Janeiro olümpia eel - ..eelistan neid asju endas hoida ja siis neid paika panna, sättida.. see on suur töö. Nüüd, pärast olümpia medalit, on vaja ennast täiendada, juurde õppida jms
00:51:46 Stj P.Kuusk lõpetab int, lõpetab saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2012-002695-0121_0001_D10_KAHEKONE_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2012-002695-0121
Kestus: 00:52:28
Registreerimise kuupäev: 07.09.2012
Registreerimise aeg*: 2012-09-07 03:38:51
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse