ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Hirvo Surva

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 1
Kestus: 00:23:37
Indeks: 2015-002695-0001
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 08.01.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Stj Indrek Treufeldt alustab saadet.. teeb sissejuhatuse saate teemasse. Räägib, kes on saatekülaline- .. muusika-aasta Kahekõne esimene külaline on Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusik, Postimehe aasta inimene.
00:00:36 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Hirvo Surva
00:00:53 Stj I.Treufeldt: "Tere õhtust dirigent, Hirvo Surva!" H.Surva: "Tervist!"
00:00:57 Stj I.Treufeldt küsib, mis on saanud Ernesaksa dirgendikepist, mille Surva laulupeo puldis sai. H.Surva ütleb, et see on tal kodus..
00:01:22 Stj I.Treufeldt küsib, kas dirigendikeppi on vaja argipäevase koorijuhtimise tarvis.. see on rohkem sümfooniaorkestrite juhtimiseks. H.Surva ütleb, et isegi kõik sümfooniaorkestri dirigendid ei kasuta seda. Ütleb, et Ernesaksa dirgendikepp on järjepidevuse sümbol.. mingi aeg rändab kellegi teise kätte.. (laua küljel kirjas Kahekõne Hirvo Surva) (lisateave- H.Surva on sündinud 2.juulil 1963)
00:02:20 Stj I.Treufeldt küsib, mis tuleb Surval Ernesaksa dirigeerimise tehnikast meelde. H.Surva räägib, et meelde tuleb tema käetõste, -viibe. Ta aura oli nii tugev.. oli inimlik tugev tahe saada midagi kätte muusikalises mõttes. Surva meenutas, kuidas ta ise kunagi vaatas Ernesaksa võimsust.
00:03:33 Stj I.Treufeldt sellest, et on võrredud Ernesaksa ja Surva tehnikat, et Surva olevat täpsem.. H.Surva räägib, et Ernesaks oli väga suur võlur. Räägib tema n-ö võluritööst RAM-iga. (lisateave- Koorijuhtimist õppis Surva Ants Üleoja juhendamisel)
00:04:12 Stj I.Treufeldt küsib, et kuidas see koorilaulu väljavõlumine käib. H.Surva räägib sellest- ..muusikat ei saa teha käsukorras.. Et muusikat teha, ei saa olla alluv ja käskija, selleks saavad olla kolleegid omavahel..
00:05:05 Stj I.Treufeldt sellest, et muusika on siis meie omavaheline asi.. võime heita kõrvale võimu ja koleduse.. ? H.Surva meenutab, et kuigi ta oli väike, teadis ta, et laulupeo lõpus saab laulda muud.. oli see muu-ootus. (lisateave- Surva on olnud kolme üldlaulupeo üld- või kunstilinejuht)
00:05:58 Stj I.Treufeldt sellest, et Surva alustas 17.aastaselt koori juhatamist. H.Surva räägib, et oli 17.aastaselt laulupeol oma kooriga- 1980.ndal, olümpia-aastal. Aga ta oli 15, kui alustas tööd kooriga - Kiisa rahvamaja naiskooriga.
00:06:19 Stj I.Treufeldt sellest, et siis saab öelda, et Surva on looduslik talent.. H.Surva räägib, et tal oli tark õpetaja, kes nägi, et pigem minna kohe elava pilli juurde..
00:06:50 Stj I.Treufeldt räägib, kuidas ta on näinud noori dirigente konservatooriumist, kes enne koori ette astumist tegid proovi, vehkisid kätega. Ta on mõelnud, kas nii on võimalik õppida. H.Surva ütleb, et need on puhttehnilised harjutused.. räägib sellest..
00:07:38 Stj I.Treufeldt küsib, et kas Eestis jätkub dirgente laulupeo rahvale. H.Surva räägib kujundlikult, kuidas ta ise on mõelnud, et kui võtta laulupidu püramiidina, mis koosneb sahtlitest, siis kõige all sahtlis on kool, kooliõpetaja, kooli kooridirigent- sellest peab alustama. Paraku meie riigis pole sellist töökohta nagu koorijuht, ameti nimetus on huviala ringijuht.. aga noored tulevad ju õppima dirigendiks. Selle üle peaks mõtlema, kuidas see asi elus hoida.
00:09:27 Stj I.Treufeldt küsib, vb Eesti kool laulab ainult siis kui on laulupeoaasta, muidu vaikselt vindub. H.Surva räägib, et laulupidu on pidev protsess. Me ei saa teha koorist laulupeoaastal riiulilt võetavat firmat. Räägib, et täna oli näit järgmise noorte laulupeo ideekavandite konkursi žürii koos. Räägib laulupeo protsessi tähtusest, selle väärtustamisest.. inimestest, kes seda teevad. Kordab, kui tähtis on koolikooride järjepidevus. Räägib, et töötades ka täiskasvanute kooriga, ERR-i segakooriga, teab ta, kui tähtis on inimestele tulla õhtuti kokku, et koos teistega midagi luua.. (lisateave- Surva on ka Eesti koorijuhtide liidu esimees)
00:12:16 Stj I.Treufeldt küsib, millest ja kuidas elab näit maa-dirigent.. kuidas ta saab hakkama? H.Surva räägib, et see sõltub sellest, kuidas see maakoht, kus ta elab, temasse kui kultuurikandjasse suhtub. Täiskasvanute koorid peavad paljuski ise seda toetust andma. Maavalitsustel on tähtis näha koorilaulmise pidevat protsessi, seda tööd. Räägib, et koorilaulmiseks kokkusaamised on teatud mõttes elustiil, vajadus.. sinna panustatakse aega.
00:14:16 Stj I.Treufeldt küsib Surva kui Koorijuhtide Liidu juhi käest, kui palju peaks Eestis koorijuht teenima. H.Surva ütleb, et nad on alati püüdnud mõelda nii, et koorijuht võiks olla võrdsustatud õpetajaga..
00:15:13 Stj I.Treufeldt oma kelmikast mõttest- äkki peaksid koorijuhid olema laulupeo palgal..? H.Surva räägib, et viimased 7 aastat on kõik laulupeol esinevad koorid saanud riigilt väikest tuge, u 300 eurot aastas. Stj ütleb, et selle peale on raske öelda, et ikka abiks.. Surva räägib, et dirigendid saavad taotleda endale stipendiumi. Räägib, et tähtsaim on siiski kooritööd märgata ja et selle tegijad saaksid väärtustatud. Räägib koorijuhtidest kui mõnes mõttes perearstidest. (lisateave- H.Surva on kaasa löönud ansamblites Kavaler ja Kapell)
00:17:23 Stj I.Treufeldt küsib, kas mõni poliitiline jõud on Survat enda poole meelitada. H.Surva ütleb, et talle on helistatud. Aga ta on korra selle läbi teinud. Ta leidis siis, et kui ta teeb tööd oma erialal edasi, saab ta anda vast rohkem ja loobus sellest.
00:18:04 Stj I.Treufeldt küsib, kas laulupeo liikumisel on mingit poliitilist survet. H.Surva ütleb, et pole seda näinud ega tundnud.. seda on hoitud poliitikast vaba..
00:18:26 Stj I.Treufeldt sellest, et viimastel aegadel on avaldatud mõtteid, et laulupidu on meie julgeoleku garantii.. H.Surva räägib, et see mõttekäik on suht loogiline, sest sellega koos käib kaasas väga tugev isamaaline kasvatus. Ühiselt lauldes tunnetatakse, et nad on võimelised midagi koos tegema..
00:19:43 Stj I.Treufeldt küsib, et kuidas on juhtunud, et laulupidudele tuleb aina rohkem rahvast juurde.. läheb aina keerulisemaks. H.Surva räägib, et see näitab seda, et inimestel on see vajadus.. oma kultuuri, keele, riigi hoidmise vajadus. Ja lähebki aina keerulisemaks, plats hakkab väikeseks jääma..
00:21:14 Stj I.Treufeldt laulupeo laulude keerulisusest.. kas moodsad ajad nõuavad moodsat muusikat? H.Surva räägib, et eks nad käi muusika arenguga kaasas. Aga sellised küsimused on olnud esimesest laulupeost alates. Räägib, et tema võtab seda nii, et nad valmistavad ette n-ö Eesti ühendkoori ja iga koorijuht tahab ju oma koori arendada.. ka laulja ei taha seista ühe koha peal..
00:23:00 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident.
Faili nimi: 2015-002695-0001_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0001
Kestus: 00:23:37
Registreerimise kuupäev: 08.01.2015
Registreerimise aeg*: 2015-01-08 22:47:35
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;