ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Helve Särgava ja Daniele Monticelli

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 96
Kestus: 00:52:07
Indeks: 2011-002695-0096
Režissöör: Selirand Elo
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stuudio ülp, stj Indrek Treufeldt (kpl, subt) alustab saadet, tutvustab saatekülalist - Helve Särgava (Harju maakohtu esimees).
00:00:43 Täpsest terminoloogiast - kas esimees või esinaine? Helve Särgava (kpl, subt) - räägime ikka esimees.. olen sellega harjunud, see on normaalne..
00:01:18 Stj terminoloogiast esimees-esinaine näit Saksamaal.. - ..Eestis on naiskohtunikke 60%.. H.Särgava - kõrge naisteprotsendi tingib just Harju Maakohus, teistes maakohtutes on mehi-naisi enam-vähem võrdselt..
00:02:00 Stj - teie kohtus on 66 kohtuniku kohta, aga kohtunikke 60, mida see tähendab? H.Särgava - st 66 kohtunikku teevad ära 60 kohtuniku töö. HS aegadest, mil vakantsi oli 11 kohta - see halb, sest menetlused, tähtajad pikenesid..
00:03:02 Stj - miks kohad pole täidetud, kohtunikel ju palgad kõrged, auväärne amet..? H.Särgava - arvan ka, et kohtunik on juristi tipp.. HS kohtuniku ametikohtade täitmisest, menetluse pikkusest..
00:04:16 Stj - vanasti öeldi, et keskmine kohtuasi on Euroopas 100 päeva, Eestis 1000 päeva.. H.Särgava räägib, millega ja kellega peab kohus veel arvestama, mis pikendavad menetlusi.
00:05:03 Stj - ... te otsite inimeste aadresse, kuigi peate mõistma kohut..? H.Särgava räägib inimeste otsimisest.
00:06:10 Katkematuse printsiibist. H.Särgava - selle alusel kohtunik alustab menetlust ja viib selle lõpuni, aga.. aga sellel teel on palju takistusi (räägib neist).. takistuste ajal tegeldakse teiste asjadega.
00:06:57 Stj - kas katkematuse printsiip tähendab seda, et lükkan teised asjad kõrvale, tegelen vaid ühe asjaga? H.Särgava lihtmenetluste, üldmenetluste erinevusest - katkematus puudutab ainult üldmenetlust. HS kohtuniku tööpäevast.. katkematuse eranditest..
00:08:09 Stj - kas selle printsiibi tõttu võib juhtuda, et kohtumenetlust alustatakse alles näit 2014 a.? H.Särgava - ei, seda ei juhtu.. aga üldiselt on üldasjades pikad järjekorrad.
00:08:38 Stj Breiviki näitel - kas teil on ette tulnud, et nö kohtuniku mängumaast saab ühel hetkel arsti-psühhiaatri mängumaa? H.Särgava - on küll.. kohtunik ei ole eriteadlane, et eristada, kas inimene on süüdiv. HS süüdimatu sundravile saatmisest, isoleerimisest..
00:10:11 Süüdimatu kuriteo toimepanija nö karistusest. H.Särgava - kohtus ju tõendatakse seda, et ta tegi õigusvastase teo, ta suunatakse sundravile.. Ta on süüdi, aga süüdimatu.
00:11:38 Stj - rahvas ei pruugi sellega rahul olla.. H.Särgava - inimliku õigluse seisukohalt on seda raske mõista, aga me peame lähtuma puhtalt seadusest.
00:12:51 Nö koera piinamise loost (kohus M.Arumäe üle). Stj - .. ehk probleem on selles, et seadus on puudulik. H.Särgava - ..ei ütleks seda.. kohtunik mõistab õigust seaduse ja siseveendumuse järgi..HS õigusest ja õiglusest.
00:14:20 Stj - võib olla selle koera piinamise juhtumi juhul peaksime lähtuma siseveendumusest? H.Särgava - unustades ära seaduse ja õiguse? HS kohtuniku raskest rollist.. Süüdistatavate, kannatanute kui üldsuse erinevatest arvamustest kohtuotsuse õigluse kohta. Kohtuloo kajastamisest üldsusele meedias.
00:16:17 Stj - ..kas keegi kasutab meediat ära? H.Särgava - ..ei usu, et meedia on nii manipuleeritav.. ei tunne meediamaailma.
00:16:52 Stj - ..aga võimalikud ärakasutajad on prokurör, advokaat.. H.Särgava - jah.. aga meil kellelgi pole keelatud suhelda meediaga. HS informatsiooni andmisest meediale.
00:17:18 Stj - nö koerapiinamise loost - mida arvata argumentatsioonist, et las kohus teeb, mida teeb, avalikkus on teinud oma otsuse, inimene on saanud oma karistuse.. H.Särgava - kui asja kajastatakse meedias, mõjub see alati inimesele negatiivselt...
00:18:17 Riigi neljanda (ajakirjandus) ja kolmanda võimu (kohtuvõim) nö võitlusest. Stj - ..näit ajakirjandus on andnud asjale teatud hinnangu, aga kohus käitub sellele järjekindlalt vastu - kas see võib kohtu devalveerida? H.Särgava - kindlasti mitte.. me kumbki ei devalveeri ennast, meil on oma vastutus, oma roll, kohustused.. HS meedia kajastamise ja kohtuotsuste erinevusest.
00:20:31 Stj - ..meedial ja kohtul on erinev tõde.. meedia arvates on kohtukaristused liiga leebed..Mida sellest kriitikast arvate? H.Särgava - esiteks - tõde on üks... Ei arva, et karistused on leebed.. HS räägib ühe näite varal, et üldise selgituseta meedias võib tekitada küsimusi, arusaamatusi.
00:23:06 Vangide elust Eestis. H.Särgava - .. väga hea.. vangid toidetud, kaetud.. inimlik.
00:24:12 Stj - kahjuks on vangide hulgas ka kohtunikke, kuidas see saab juhtuda Eesti Vabariigis? H.Särgava - ..see on tõepoolest äärmiselt häbiväärne, pehmelt öeldes. HS vangistatud kohtunikest - ..igal inimesel on oma sisemine eetika, moraalitunne. Subt - Täna saates: Helve Särgava, kohtunik.
00:25:50 Stj - kuidas on mõista kolleegile karistust, ma mõtlen M. Komtšatnikovi? H.Särgava - kui barjääri taga, kus tavaliselt seisab kurjategija, seisab õigusemõistja, see on kahekordselt taunitav ..häbiväärselt raske.
00:26:44 Stj - võiks arvata, et surmamõistmine on kõige raskem? H.Särgava - väga raske. Stj - olete seda teinud? HS - jah, see patt on mu hingel, kui seda saab nii öelda.
00:27:07 Stj - miks patt, kui seadusest tuleb juhinduda ja selline seadus on olemas? H.Särgava - ..tegelikkuses me keegi pole endale elu andnud.. suhtun tapmistesse väga tülgastavalt - kust võtab teine inimene õiguse teiselt elu võtta?....
00:28:18 Stj - Eestis ei pea enam surmaotsust lagetama.. H.Särgava - jah.. Eesti on nii tugev, et oleme võimelised isoleerima teisiti, vangistustega. HS surmanuhtlusest, vangis ülevalpidamisest..
00:29:40 Eesti kohtusüsteemi erinevatest astmetest (kolmeastmeline). Stj - ..kui kusagil kohtumõistmise juures on viga, saab seda läbi astmete parandada.. H.Särgava - väga hea, et meil on see süsteem, kuna seadused pole veel stabiilsed, tõlgendused pole veel paigas.. HS ülekontrollimise vajadusest.
00:31:10 Stj - see on natuke missivõistluse moodi - palju punkte anda erinevatele astmetele.. H.Särgava vaidlustatud ja vastuvõetud kohtuotsuste suhtest.
00:32:17 Stj - kui tihti mõtlete kohtunikuna otsust langetades, et ei läinud nii nagu oleks pidanud minema? H.Särgava - harva.. ei saa öelda, et mitte kunagi.. kohtunik ju ka tavainimene.
00:33:23 Stj - otsus on lõplik, nagu öeldakse.. H.Särgava - kui oled otsuse kuulutanud, seda enam muuta ei saa.
00:33:36 Stj - äkki meie teistes sfäärides ongi probleem selle, et me lõputult vaidleme, ei taha teha otsuseid? H.Särgava - see võib olla õigus.. kohtunik peab otsuse vastu võtma, tal pole kusagile põgeneda... Ka otsustamatuses võib eksida.
00:35:03 Stj tänab, lõpetab int
00:35:11 Saatepea katke
00:35:17 Stj I.Treufeldt tutvustab teist saatekülalist - Daniele Monticelli (itaallane, semiootikadoktor).
00:35:44 Stj - kuidas siis Berlusconiga on - kas võib öelda, et üks ajastu sai läbi? Daniele Monticelli (subt, kpl) - arvan küll, vähemalt isiku poolest, berlusconismi kohta ei oska keegi praegu öelda.
00:36:15 Stj - mis asi on berlusconism? D.Monticelli - ...erihuvide segamine poliitikasse.. huvide konflikti totaalne eiramine, riigi administreerimine ja juhtimine oma erihuvidest lähtudes..
00:36:52 Stj - Berlusconi ajas oma asju Itaaliat valitsedes? D.Monticelli - ..ta astus poliitikasse peamiselt selleks, et kaitsta ja kindlustada oma positsiooni ettevõtjana.. DM Berlusconi kohtuasjadest.
00:37:31 Stj - ..öeldakse, et iga rahvas väärib oma juhti.. kas Itaalia rahvas vääris Berlusconit? D.Monticelli - arvan küll, Itaalias on demokraatia, valimised regulaarsed, vassitud pole, inimesed valisid teda 3 korda.. DM Berlusconi valijatest, maksudest kõrvalehiilimisest.
00:39:00 Maksumaksmisest Itaalias.
00:39:37 Stj - ..itaallased võtavad laenu, elatakse tuleviku arvelt, riik peaaegu pankrotis, sest ei osata majandada.. D.Monticelli - ..paradoksaalselt on eratasandil itaallased Euroopas kõige säästlikumad. Riigi tasemel on aga võlg.. Põhjuseks on maksudest kõrvalehiilimine ja korruptiivsus.
00:41:39 Stj - ..kui panna kokku Eesti - suurte laenudega erasektor ja võlgadeta riik ning vastupidiste näitajatega Itaalia, saaks ühe hea riigi. D.Monticelli - kui nii mõelda, tõepoolest..
00:42:04 Kaheilmelisest Euroopast, Põhja - ja Lõuna - Euroopast,erinevatest suhtumistest elusse ja töösse. Subt - Täna saates Daniele Monticelli, semiootik.
00:43:55 Stj - keegi kirjutas, et Euroopa kaks ajaloolist, olulist südant on haiged - Itaalia ja Kreeka .. D.Monticelli - see on karm reaalsus, nad on olnud tsivilisatsioon hällid, nüüd on teised keskused. See on ajaloos normaalne protsess.
00:44:43 Stj - teie kohta ütleme, et olete itaalia päritolu eesti semiootik.. D.Monticelli - võib ka nii öelda.. DM räägib, kuidas huvid viisid ta Eestini.
00:45:54 Stj - ..mida võiks Lotmani õpetus anda kaasaja Euroopale? D.Monticelli - Lotman võttis viimastel aastatel oma uurimistöö peamiseks objektiks kontrollimatud, irratsionaalsed protsessid, püüdis seletada, et need protsessid omavad mingit loogikat - see on Lotmani kõige aktuaalsem külg.
00:47:05 Stj - suures segaduses on alati üks oht - totalitarism... D.Monticelli -..sellistel aegadel on see oht. Mina arvan, et praegu on teine oht, nimetan seda poliitika lõpuks, st me enam ei mõtle, vaid arvutame, kalkureerime, laseme teistel teha ettekirjutisi - näit IMF-il .. Riigi eesotsa soovitakse eksperte (Mario Monti), ootame et keegi mõtleks meie asemel..
00:49:32 Stj - ..Eestil on kogemusi, oskame hoiduda.. D.Monticelli - totalitarismist küll, aga nö poliitikast on loobunud Eesti vabatahtlikult - eelarve tasakaal on muutunud kõikide otsuste kriteeriumiks... Õpetajate palgast - poliitikud ütlevad lihtsalt, et raha pole.. Aga poliitikute ülesandeks ongi valikud, alternatiivid, kust raha saada...
00:51:21 Stj tänab, lõpetab int, lõpetab saate, lõputiitrid, ERR kõll.
Faili nimi: 2011-002695-0096_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2011-002695-0096
Kestus: 00:52:07
Registreerimise kuupäev: 01.12.2011
Registreerimise aeg*: 2011-12-01 02:19:19
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse