ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Christian Matthias Schlaga ja Antoine Chalvin

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 33
Kestus: 00:52:22
Indeks: 2014-002695-0033
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 20.11.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Christian Matthias Schlaga
00:00:17 Stj I.Treufeldt (kpl) alustab saadet.. Pöördub esimese saatekülalise poole: Tere õhtust Saksa Liitvabariigi suursaadik Eestis, Christian Matthias Schlaga! C.M.Schlaga: Tere.
00:00:30 Stj I.Treufeldt (INT saksa keeles, tlgsubt-) ütleb, et täna kasutatakse esimest korda Kahekõne ajaloos saksa keelt. Küsib, miks me tänapäeval kuuleme Eestis nii harva saksa keelt C.M.Schlaga vastab, et saksa keele oskajaid pole siin sugugi nii vähe. Räägib, kui paljud eestlased on temaga saksa keeles suhelnud. Eesti koolides on 3000 õpilast, kes õpivad seda keelt esimese võõrkeelena, see pole 1,3 milj elanikuga riigi kohta sugugi vähe. (lisateave- saksa keelt õpib Eesti koolides pisut vähem kui 15000 last)
00:01:46 Stj I.Treufeldt sellest, et ka sakslased on varmalt valmis inglise keele peale üle minema. C.M.Schlaga räägib, et seda tuleb rahvusvahelises suhtluses sageli vaja. Räägib hommikusest üritusest seoses Volkwageniga, kus neli esindajat Ungarist rääkisid kõik saksa keelt ja tegid Eesti ettevõtjatele selgeks, et koostööks on keskse tähtsusega see, et keegi oskaks head saksa keelt.
00:02:56 Stj I.Treufeldt sellest, et tükk Berliini müüri meenutab sündmusi Saksamaal 25 a tagasi. Küsib, miks otsustati kinkida tükk müüri Eestile. C.M.Schlaga räägib liitvabariigi presidendi visiidist Eestisse eelmisel aastal, mil toimus ka üritus Okupatsioonide muuseumis. Presidendid Gauck ja Ilves rääkisid mineviku käsitlusest, nii sugenes idee tuua siia originaalmüürist tükk. Ametlikult sai see siin avatuks 9.nov.2013. See on märk eestlaste-sakslaste üksmeelest, solidaarsusest 1987-1991 ning ka meie tulevasest ühtsusest. (lisateave- Berliini betoonist müür eraldas Lääne-Berliini "Saksa Demokraatlikust vabariigist" 1961-1989)
00:04:33 Stj I.Treufeldt küsib, kas see on juhus või enesestmõistetavus, et Saksamaal on võimul kaks Saksa DV-s üles kasvanud poliitikut- Angela Merkel ja Joachim Gauck. C.M.Schlaga räägib, et see on millegi väljendus.. et ollakse teel kahe Saksamaa kooselu normaliseerumisele. Räägib selle kooselu arenguteest. Raskused puudutasid eriti Ida-Saksamaa inimesi, kes pidid lühikese ajaga kogu elu ümberkorraldama. Lääne-Saksamaa aitas neid.. astronoomilise kahe biljoniga. Sellises kontekstis leidis aset normaliseerumisprotsess.. nii on kaks poliitikut idast jõudnud päris tippu.
00:06:49 Stj I.Treufeldt küsib, kas nüüd võib juba öelda, kui palju kulus sakslastel aega kuni eraldatuse haavad paranesid. C.M.Schlaga ütleb, et sügavad haavad on möödanik, kuid igast haavast jääb arm. Tükk teed on veel käia. Nad on saavutanud palju materiaalsel ühtlustamisel jm. Kui jõutakse sinnamaani, et inimestele tundub normaalsena kolida näit Frankfurdist Münchenisse, siis ollakse peamise saavutanud. Noorem põlvkond ongi juba nii kaugel, seda on ülikoolide valikul näha.
00:08:26 Stj I.Treufeldt räägib, et ajaloo kujundavad sageli võidud, kaotajad peavad teinekord leppima võitjate tõlgendustega. C.M.Schlaga ütleb, et see teema pole ka Saksamaal kerge olnud. Räägib, et pärast 1945ndat loomulikult määrasid toimunu võitjad, mille eest oldi Lääne-Saksamaal enamasti tänulikud. Räägib nende endi suhtumisest ajalukku- see on olnud pikk väga raske protsess.. 1960ndate alguses olid väga olulised Auschwitzi protsessid. Sakslased said tuttavaks oma ajaloo kõigi tahkudega ja leppisid sellega. Räägib, mida president Gauck rääkis sellest eelmisel aastal..
00:12:05 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas võiks toimuda tuleval kevadel Teise maailmasõja lõpu 70.aastapäeva tähistamine. C.M.Schlaga räägib, et eri rahvastele oli sõja lõpul erinevad tagajärjed. Üürikeseks ajaks ühendas kõiki sõjategevuse lõpp, hiljem ilmnesid erisused. Lääne-Saksamaale on see vabanemise päev. Räägib endise presidendi, Richard von Weizsäckeri, kõnest 1985ndal. Mõned sakslased pidasid seda kaotuse päevaks. Ent kõigile Euroopa rahvastele polnud see vabastuspäev.. Räägib Eesti okupeerimisest, küüditamistest jm..
00:14:04 Stj I.Treufeldt sellest, et meil on mehi, kes võitlesid Teises maailmasõjas Saksa poolel ja peavad end vabadusvõitlejateks.. Kuidas neid mõista? C.M.Schlaga usub, et seda perioodi Eesti ajaloos saab käsitleda vaid julgusega tõda tunnistada. Kuid inimestesse, kes riskivad eluga sellepärast, et kodumaa jõuaks vabaduse ja demokraatiani, tuleb suhtuda sügava austusega. Räägib nende erinevatest olukordadest, kes-kus võitles selle eest.. nende rasketest valikutest.. mundri, milles tehti ka koledaid asju, tähendusest jms. Ütleb, et Eesti Riigikogu otsus 2012 veebr. on võtnud need elemendid hästi kokku. (lisateave- 2004ndal teisaldas Eesti valitsus Lihulas monumendi väidetavalt SS-mundris sõduri tõttu)
00:16:46 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas suursaadik suhtub Venemaa väitesse, et just Euroopa on Ukraina kriisi vallandaja. C.M.Schlaga räägib, et selle argumendi kasutajad eksivad põhimõtteliselt.. põhjendab seda- ..Venemaa seisab väärtuste vastu, mis tulenevad rahvaste enesemääramisõigusest ja piiride puutumatusest, mida tunnustas 1970-80ndatel idalepingutega ka Nõukogude Liit, ka 1991 Venemaa.. Ei saa olla õigustust sellele, et oma huvide pärast kasutatakse sõjalist jõudu.
00:18:51 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas ta suhtub paljude eestlaste kriitikasse, et Euroopa superriigid ei käitu Venemaaga piisavalt karmilt. C.M.Schlaga räägib, et kui küsimus on hinnangus, kuidas lääs, Eur. Liit, Nato on Ukrainas toimuvale reageerinud, tuleb tähele panna, on Eur.Liidule on kõige tähtsam kokku jääda. Meile oleks ainult kahjuks, kui läheksime kõik erinevaid teid. Ühtsus nõuab meilt kõigilt kompromisse. Muidugi Balti riigid, kes tunnevad ennast rohkem ohustatuna, soovivad tugevamat vastust. Saksamaa püüab hoida ühtsust. Räägib Venemaale tehtud sanktsioonidest..
00:21:42 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas peaks tegutsema Euroopa Venemaa propaganda vastu. C.M.Schlaga räägib, et meil tuleb igal võimalikul puhul rääkida tõtt.. ehk on vaja lisastruktuure, et tõde veel enam teadvustada. Tähtis on, et Venemaa propaganda ei jääks vastuseta.
00:22:31 Stj I.Treufeldt küsib, kas Euroopa põhja- ja lõunaosa saab üldse ühte jalga astuma panna. C.M.Schlaga räägib, et seda on ehk liiga palju nõutud.. oleks ka natuke võõristav kui Eestist Portugalini oma ajaloo, mentaliteediga jne oleksid kõik riigid ühte nägu. Eesmärk võiks olla teatud lähenemine. Euroopa võlu ja tugevus ongi mitmekesisuses.. Väljakutseks on kehtestada ühised reeglid..
00:23:43 Stj I.Treufeldt sellest, et kantsler Merkel on mõista andnud, et Suurbritannia peab vaba tööjõu liikumist Euroopas austama või EL-ist lahkuma. C.M.Schlaga räägib, et ka Saksal on suur huvi, et Suurbritannia jääks EL-i. Aga lahkarvamustest peab ka rääkima. Merkel tegi selgeks, et liikumisvabadus on EL-i peamine väärtus ja seda ei tohiks puutuda. Kindlasti on vaja aga vaadata, kas mõni kodanik ei kasutaks seda ära viisil, mis pole aktsepteeritav.
00:25:20 Stj I.Treufeldt arvab, et Euroopa probleemidele on hea lahendus tugev ühine eesmärgipüstitus, kuid st Brüsseli keskkõimu tugevnemist, Saksa mõju nõrgenemist. Küsib, kas Saksa on selleks valmis. C.M.Schlaga ei arva, et Brüsseli tugevnemine viib liikmesriikide nõrgenemisele. Saksamaa juhtliiniks või maksiimiks on tõdemus, et kui kogu Euroopal läheb hästi, siis läheb ka Saksal hästi..
00:27:16 Stj I.Treufeldt lõpetab int ja teeb sissejuhatuse teise külalise teemasse.
00:28:12 Stj Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Antoine Chalvin
00:28:28 Stj I.Treufeldt pöördub teise saatekülalise poole:"Tere õhtust, Antoine Chalvin!" A.Chalvin:"Tere õhtust!" Stj prantsuse keeles.. Chalvin ütleb, et me võime jätkata prantsuse keeles, kui soovite..
00:28:39 Stj I.Treufeldt sellest, et A.Chalvin on Pariisist, ta on eesti keele õpetaja ja tõlkija.. ja on Eestis käimas. Küsib, kui tihti käib Eestis. A.Chalvin räägib, et viimasel ajal üsna tihti, sest sõnaraamatu koostamisega tegeldi intensiivselt. Tegemist on eesti-prantsuse sõnaraamatuga. (lisateave- A.Chalvin on Pariisi Idakeelte ja kultuuride instituudi dotsent ja tõlkija)
00:29:11 Stj I.Treufeldt sellest, kas sellel on vahe, kas on eesti-prantsuse või prantsuse-eesti sõnaraamat. A.Chalvin räägib, et vahe on suur. Eesti-prants sõnaraamatut võivad kasutada eestlased, näit koostada prantsukeelseid tekste. Prants-eesti sõnaraamatut saaksid kasutada prantslased.. Stj küsib, et miks ei võiks vanu sõnaraamatuid kasutada. A.Chalvin räägib, et keel kogu aeg muutub.. viimane eesti-prants sõnaraamat ilmus vist 1979.. ta on täiesti aegunud..
00:30:32 Stj I.Treufeldt räägib, et eestlased on suured sõnameistrid, mõtlevad uusi sõnu.. A.Chalvin arvab, et prantslased on palju konservatiivsemad. Eestlastel on palju kunstlikke sõnu, uusi tüvisõnu, näit Aavik lõi palju uusi sõnu. Stj arvab, et suurel rahval ongi raske uusi sõnu kasutusele võtta, sõna ei jõua massidesse. Eesti on väike, mobiilne. Chalvin ütleb, et jah, siin võib üks inimene mõjutada kogu kogukonna keelekasutust, näit Aavik..
00:31:41 Stj I.Treufeldt sellest, et A.Chalvini viimane saavutus on "Rehepapi" tõlkimine. Kuidas on rehepapp prants keeles? A.Chalvin ütleb, et prantslastel pole sellist mõistet. Ta mõtles ise midagi välja, aga see ei kõlanud hästi ja ei sobinud pealkirjaks ja ta pidi uue pealkirja välja mõtlema- "Novembrikuu punased sõstrad". Chalvin räägib, miks ta sellise pealkirja pani. Ta räägib, kuidas ta siiski rehepapi prantsuse keelde tõlkis. Muidugi on selles raamatus palju kihte, mis jäävad prantsuse lugejale kättesaamatuks, aga pealmised ja keskmised kihid kõnetavad ka prantslasi. Kratt jäi tõlkes aga kratiks.. (lisateave- A.Chalvin on tõlkinud prantsuse keelde muuhulgas "Kalevipoja", "Rehepapi" ja Viivi Luige "Ajaloo ilu")
00:33:44 Stj I.Treufeldt küsib, kas tõlkija peaks sellistel puhkudel kasutamisjuhendi romaanile juurde tegema, et kuidas üht või teist sõna kasutada. A.Chalvin räägib, et alati võib reaaluseid märkuseid teha, aga ta arvas, et prantsuse lugejad saavad enamusest aru. Ja mõningad arusaamatud asjad lisavad asjale vürtsi..
00:34:20 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju aega võtab tõlkimine, näit "Rehepapp". A.Chalvin ütles, et see läks üsna kiiresti, sest on hästi kirjutatud, on hästi põnev, tõlkimine oli lõbu. Nii et läks 4-5 kuud. Tõlkimine on talle kõrvaline tegevus, ta ei tee seda kogu aeg. Peategevus on eesti keele ja kultuuri õpetamine.
00:34:45 Stj I.Treufeldt küsib, kas tõlkijal on mõnikord äng seetõttu, et ta teab mõistet, aga ta ei saa seda täpselt edasi anda. A.Chalvin ütleb, et see on tõlkija alatine needus, et ta ei saa alati tõlkida nii nagu peab. Ta peab tegema kompromisse kahe keele vahel. Eesti keeles ei kirjutata nii nagu prantsuse keeles, on päris palju stilistlikku erinevust. Stj küsib, kas st et kui eestlane loeb prantsuse teost, ei saa ta kunagi teada, mida prantslane tunneb. Chalvin ütleb, et ei saagi. Tõlgitud töö on nii autori kui tõlkija raamat.
00:35:50 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju Chalvin tegi "Rehepapi" autoriga koostööd. A.Chalvin räägib, et tegime koostööd teksti kaudu, otse ei teinud. Kivirähk jätab tõlkijale vabad käed. On autoreid, kes on väga tundlikud ja lausa segavad tõlkijaid..
00:36:22 Stj I.Treufeldt sellest, et "Kalevipoja " tõlkimisel autori segamise muret polnud.. A.Chalvin räägib, et tegelikult oleks tahtnud vahel Kreutzwaldilt küsida, mida tähendab mõni teatud sõna, mida ta ainsana kasutas.. neid sõnu oli päris palju.
00:36:59 Stj I.Treufeldt küsib, kust tuli hull mõte hakata tõlkima "Kalevipoega", meie rahvuseepost. A.Chalvin räägib sellest.. see tundus talle väga ahvatlev väljakutse. Aega see võttis vaheaegadega 13 aastat. Stj küsib, kuidas on "Kalevipojal" selles mõttes läinud, et kas prantslased loevad seda. Chalvin räägib, et seda ei trükitud palju.. žanr on vananenud, on raske lugeda. See on valitud lugejatele. Ta on kohtunud prantslastega, kes on selle algusest lõpuni lugenud. Räägib, et tõlkimisega võis muuta kirjutamise stiili, teha nii asi selgemaks.
00:39:00 Stj I.Treufeldt küsib, kas "Kalevipoeg" väljendab eestlase iseloomu. A.Chalvin ütleb, et väga ei usu. Teos on monumentaalne, väga tähtis eesti kirjandusele.. Kalevipoeg on sümpaatne, kuid üsna rumal tegelane.
00:39:38 Stj I.Treufeldt küsib, mis on Eesti kirjandusest need teosed, tüvitekstid, mis annavad aimu eestlasest. A.Chalvin arvab, et kõik Krossi romaanid on tüvitekstid, mis annavad Eesti ajaloost väga põneva pildi ja millest lääne lugeja võib aru saada. Ka Kivirähk on väga tähtis eesti kirjanduses, kelle teosed peegeldavad eesti kultuuri, on piisavalt veidrad. Eesti võiks üldse panustada omapärastele toodele, mitte teha nii nagu mujal Euroopas..
00:41:34 Stj I.Treufeldt sellest, et Chalvin õpetab eesti keelt Idakeelte instituudis.. miks idakeelte? A.Chalvin ütleb, et see on ajalooline nimetus.. Praegu on see instituut, kus õpetatakse keeli, mida mujal Prantsusmaal ei õpetata. See on Prantsusmaal ainus kool, kus õpetatakse eesti keelt. Stj ütleb, et järsku see sümboliseerib meie maade suhet.. oleme kauged teineteise jaoks. A.Chalvin arvab, et ega neid maid pole palju, kus õpetatakse eesti keelt.. Soome, Ungari, Saksamaa. Aga ta ei oska sellele vastata, sest tema on kogu aeg Eesti ja Prantsuse vaheliste kontaktide ajaja.. ta on selle asja sees.
00:43:43 Stj I.Treufeldt küsib, kes on need inimesed, kes õpivad eesti keelt Pariisis. A.Chalvin vastab, et väga erinevad tüübid. Enne Eesti taasiseseisvumist hakkasid paljud eesti keelt õppima, kes õppisid soome keelt, nagu ka tema. Siis tulid inimesed, kes olid huvitatud poliitikast.. siis mehed, kes abiellusid eestlannadega ja siis lihtsalt keelehullud, kes jõuavad keeleõpingute tõttu tavaliselt päris kaugele. Stj küsib, kui kaugele tavaliselt ta õpilane jõuab. Chalvin räägib, et paljud lõpetavad eesti keele nelja aastase programmi, kellest saavad tublid eesti asja ajajad. Räägib nendest väikestest eesti keelt õppivatest rühmadest.
00:45:26 Stj I.Treufeldt küsib, kas eesti keel on raske. A.Chalvin vastab, et on küll, eriti grammatika.. ebareeglipärane. Stj küsib, kuidas tal nüüd soome keelega on. Chalvin ütleb, et kahtlemata on eesti keel tal praegu parem.. Stj küsib, kui kaua ta on elanud eesti keelega. A.Chalvin räägib, et hakkas eesti keelt õppima 1987ndal..
00:46:43 Stj I.Treufeldt sellest, et Chalvini tõlkija portfellis on veel Viivi Luige teosed. A.Chalvin ütleb, et jaa, "Seitsmes rahukevad", "Ajaloo ilu".. Need olid tellimused, samas ta ei kahetse, et neid tõlkis.
00:47:05 Stj I.Treufeldt küsib, kas tõlkimine toob ka leiva lauale toob. A.Chalvin räägib, et loeb see, kui palju tõlkida. Et oleks majanduslikult tasuv, peaks aastas 3-4 romaani tõlkima. Eesti kirjandus ei paku kahjuks nii palju huvitavaid teoseid selleks. Eesti riik aitab küll selles välistõlkijaid, on tõlkestipendium Traducta..
00:48:06 Stj I.Treufeldt küsib Sofi Oksaneni kohta, kas ta soome või eesti kirjanik. A.Chalvin ütleb, et tema jaoks on ta täiesti soome kirjanik. Prantsusmaal oli "Puhastus" edukas, aga Chalvinile see väga ei meeldinud, see on natukene karikatuurne nii kirjanduslikult kui ajalooliselt, annab moonutatud pilti Eesti ajaloost, üledramatiseeritud..
00:48:49 Stj I.Treufeldt küsib, et Eestist võiks kirjutada pigem eestlane? A.Chalvin vastab, et igatahes, Jaan Krossi romaanid on palju huvitavamad, nüansirikkamad.
00:48:59 Stj I.Treufeldt küsib, mida ta kavatseb edaspidi tõlkida. A.Chalvin räägib, et Mehis Heinsaare "Härra Pauli kroonikad" peaks ilmuma järgmisel aastal Brüsselis. Räägib põhjalikumalt ka sõnaraamatu tegemisest. Inimeste arvust, kes sellega tööd on teinud ja teevad.. on ainult üks täiskohaga töötaja, rohkem palgata ei saa, selletõttu läheb töö aeglaselt.
00:50:44 Stj I.Treufeldt tehnoloogilisest ilmast.. et masin tõlgib sageli vabalt eesti keelest prantsuse keelde ja vastupidi. A.Chalvin ütleb, et masin ei oska tõlkida, ta oskab aimu anda, millest tekst räägib..
00:51:07 Stj I.Treufeldt küsib, mis on tõlkija silmis eesti keeles kõige keerulisem sõna. A.Chalvin ütleb, et neid on palju.. keerulised on sõnad, mis väljendavad hääli- kilin, kõlin, helin jne..
00:51:49 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0033_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0033
Kestus: 00:52:22
Registreerimise kuupäev: 19.11.2014
Registreerimise aeg*: 2014-11-19 17:33:57
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;