ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Andres Jõesaar

Saada link

Media

Kirjeldus

“Kahekõne” püüab tabada nädala närvi. Stuudios on inimene, kellel on roll nädalaga seotud tähtsaimate sündmuste kujundamisel. “Kahekõne” küsib teravalt, aga ei ründa ründamise pärast. “Kahekõne” kuulab pingsalt ja julgustab rääkima. Saatejuht Indrek Treufeldt.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 22
Kestus: 00:26:57
Indeks: 2015-002695-0022
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 10.09.2015
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Arhiivi materjal - Hagi Šein 1980nda aasta saates "Eetrikunst". ( ETV toob 60. sünnipäeva puhul legendid tagasi ekraanile ja nii on "Kahekõne" saatejuhiks täna Indrek Treufeldti asemel Hagi Šein.. )
00:00:49 Saatejuhtide vahetuses olev Hagi Šein alustab saadet "Kahekõne".. teeb sissejuhatuse saate teemasse, teemaks on televisioon.
00:01:33 Saatepea.. Kahekõne Hagi Šein Andres Jõesaar
00:01:50 Stj Hagi Šein pöördub saatekülalise, Andres Jõesaare, poole: " No tere, Andres!.." Šein räägib külalist tutvustades, et ta peab televaatajatele tutvustama Jõesaart kui teletarka. Nimelt ta on üks meie väheseid meedia doktoreid, Tallinna Ülikooli ristmeedia dotsent ja õppesuuna juht... (Laua küljel kirjas: Kahekõne Andres Jõesaar) (lisateave- A.Jõesaar on ERR-i meediuuringute osakonna juhataja..)
00:02:27 Stj H.Šein räägib, et nad on A.Jõesaarega kolleegid, on istunud 12 a ERR-i nõukogus.. Jõesaar on vahepeal teinud Reklaamitelevisooni ja TV3-e.. Küsib, kas me oleme jõudnud praegu sellise telesüsteemini, mis on enam-vähem rahuldav. A.Jõesaar ütleb, et jah ja ei. Räägib üheksandatest aastatest.. Reklaamitelevisooni tehes nad tahtsid teha televisiooni selle kõige paremas mõttes ja üldse polnud eesmärgiks raha tegemine. Ja see saigi mõnes mõttes hukatuslikuks. Räägib tänapäevasest situatsioonist, üldisest kommertsmeediast.. et me oleme liikumas sinnapoole, kus kasumlikkus hakkab avalikust huvist üle rääkima.
00:04:16 Stj H.Šein sellest, et avalik-õiguslik ringhääling sõltub üsna palju sellest, kui palju nad saavad riigilt raha. Küsib, millel vähe antava raha probleem põhineb. Kas riigiisad ei mõista televisiooni tähtsust, alahindavad seda või ei armasta teda? A.Jõesaar räägib, et sellel on mitu tasandit. Räägib televisiooni rollist ühiskonnas.. näit kuhu raha rohkem panna, kas televisiooni või näit tervishoidu, kaitsevõimesse? Tänases päevas on saavutatud teatud ratsionaalsus.. (lisateave- Eesti Rahvusringhäälingut rahastatakse otse riigieelarvest; Mh Soome Rahvusringhäälingu juhid on riigieelarvelise rahastamise vastu, kuna see ei taga piisavat sõltumatust poliitikute suvast)
00:06:54 Stj H.Šein räägib, et Jõesaar on sattunud sageli sõjasõtta ka tipp-poliitikutega, peaministriga. Küsib, mille ümber erimeelsused käivad. A.Jõesaar räägib, et erimeelsused on näit maailmavaatelistel põhjustel. Näit meil valitseb neoliberalismi põhimõte, et turg reguleerib kõike. Aga teaduslikud uuringud näitavad, et väikestel kultuuriturgudel see nii ei toimi.. Samuti tekivad sõnasõjad selle põhjal, kellel on mis eesmärgid. Sageli on ju riigil soov Rahvusringhäälingut suunata. Räägib ka väga pragmaatililistest aruteludest eelarve jagamisel.
00:08:29 Stj H.Šein küsib, millega Jõesaar ja Ansip viimati vastuollu läksid. A.Jõesaar räägib kunagistest vastuoludest. Näit kui arutleti, kas Eesti Televisoon ja Eesti Raadio võiks moodustada ühisorganisatsiooni, nagu see nüüd on. Räägib ka sellest, kui soovitati välja arvutada iga saate maksumus- siis oleks saanud tellida riigivõimu poolt neid saateid, millel on kõige parem tunnitäituvus.. et siis mitme krooni eest sa minuteid saad, selle järgi võikski televisiooni teha.. Viimane konflikt oli sidusus eesti ja vene kogukonna vahel. Räägib, mis seisukohal on tema ja mida arvas vastaspool. (lisateave- A.Ansip oli Eesti peaminister 2005-2014)
00:10:02 Stj H.Šein küsib, kas Jõesaarel oleks hea nõuanne endistele teleinimestele, kes praegu on riigikogus, mida nad saaksid nelja aastaga seal ära teha. A.Jõesaar ütleb, et hea nõuanne on see, et mitte parandada toimivat süsteemi. Täna on tasakaal olemas..
00:11:16 Stj H.Šein vene telekanalist, mis hakkab kolme nädala pärast tööle.. Tema vaatab sellele kui suurele sotsiaal-kultuurilisele eksperimendile, mida Eestis tehtud. Jõesaar ütleb, et ka maailmas on see ainukordne. Šein ütleb, et ühele kanalile pannakse teha töö, millega pole riik hakkama saanud 20ne aasta jooksul. Küsib, kas telekanal seda suudab. A.Jõesaar räägib, et üksinda kindlasti mitte. Telekanal on platvorm, kus tõstatub diskussioon. Räägib, kuidas pärast pronksiööd kästi valitsuse poolt telekanal püsti panna ja kuidas see tahe pikapeale vaibus. (lisateave- ETV+ on ERR-i telekanal, mis hakkab 28.septembrist edastama venekeelset programmi; ETV+ peatoimetaja on Darja Saar. Kanali eelarve on 2015 aastal 2,53 miljonit eurot).)
00:13:36 Stj H.Šein küsib, kas Jõesaar arvab, et vene televaataja hakkab ETV+ kanalit vaatama? A.Jõesaar usub seda. Põhjendab oma usku- see on inimeste vajadus info järele, et mis nende ümber toimub. Jõesaar tahab ühe müüdi ümber lükata - vene kogukond pole nii satelliidilembeline kui seda räägitakse. Uuringute järgi on ta kaablilemb. Jama on siis, kui ei järgita Eesti riigi seadust, et vabalevis olevad kanalid peavad olema kanali menüüs eesotsas ja pole selgesti leitavad. Jälgida, et seda täidetaks, on riigikontrolli võimalus.
00:15:38 Stj H.Šein tuletab meelde, et "Kahekõne" saatekülaliseks on Andres Jõesaar..
00:15:46 Stj H.Šein küsib, kas A.Jõesaar tajub nüüdset venemapoolset tugeva infosõja ohtu ja kas selle sõja vastu rohtu on. A.Jõesaar räägib, et oht on kindlasti olemas. Väga paljuski on seda eesti keelses auditooriumis. Ka see on väga tähtis, millises meeleolus võetakse vene kanalit vastu meil terves ühiskonnas. Tõsi on ka see, et Venemaa poolt vaadatakse meie meedia arengut just läbi sõjalise prisma, läbi infosõja, vaadatakse meid kui sõdureid. Olukorra päästab see, kui ETV+ jääb kodanikuks, inimeseks. Räägib, kuidas hiljuti jooksis Eestis üks vale-uudis läbi, et tööle hakkab veel üks Lääne-Euroopa telekanal- Kanal 1. Tegelikult on see PBK ümbersündinuna.. Meie meedia peaks kontrollima, mis meie ümber toimub, sest muidu me mõistame valesti ka ETV+ positsioone.
00:17:48 Stj H.Šein küsib, kas Jõesaar suudab öelda paari lausega, mida meil Lääne-Euroopa meediapoliitilises mõttes lähiajal oodata on. A.Jõesaar räägib, et toimub järjekordne liberaliseerumine. Peab olema väga ettevaatlik ja kaalukas oma otsustes. Räägib geoblokingu (geo-blocking) ärakaotamisest, internetivabadusest piirideta.. Ka infotehnoloogia on viinud Eesti kommertskanalid raskesse olukorda. Euroopa meid selles ei kaitse.
00:19:19 Stj H.Šein küsib, kas Eesti Televisoonil on midagi anda ka Euroopale. Näiteks Põhjamaade seriaale ahmib kogu maailm. Kas Eesti televisoonil on ka sellised sihid? A.Jõesaar räägib, et kindlasti võiks niisugused sihid olla. See on ka riiklik poliitika. Räägib Rootsi muusikatööstusest, mis on pikaajalise teadliku käitumise tulemus. Holland on näit üks suuremaid mänguformaatide, teleprogrammide tootjaid. Ja need ei ole kallid projektid, ei ehitata ju raketodroome. Ideid on vaja. Meil ei ole ühtegi formaati, mida isegi lätlastele müüa.
00:20:43 Stj H.Šein räägib digipöördest telemaailmas. On räägitud traditsioonilise programmialase televisiooni surmast. Küsib, kas Jõesaar usub seda. A.Jõesaar räägib, et poolenisti on see tõde. Eesti televisoonil, st kõigil kanalitel, on suhteliselt hästi läinud. Aga vanusegrupis 4-24 on läinud ära pool auditooriumist. Räägib, et on vaja jõuda selleni, et ka noored huvituks traditsioonilisest televisioonist. Mõned riigid on päris hästi sellega hakkama saanud.
00:22:15 Stj H.Šein räägib, et põhimõtteliselt meie-televisioon hakkab asenduma minu-televisiooniga. Meie-televisoon on rahvast sidunud- ühine keel, rahvustunne jms.. Järsku me kaotame digipöördes midagi väga olulist? Kas Rahvusringhääling tajub seda? A.Jõesaar räägib, et ta usub seda küll. Ja väga kriitilistel või toredatel hetkedel leitakse Rahvusringhääling ju üles. Aga võiks iga päev kasvõi tükikest sellest vaadata. Telekava ise teha ei ole ka nii mugav..
00:24:01 Stj H.Šein küsib, kas asi ei lõpe sellega, et me hakkame serveritest televisooni sisse ostma, nagu kõiki teisi kaupu turult. Sest meil ei ole saadete tegemisse raha sisse panna. A.Jõesaar räägib, et see oleks väga kurb, sest siis me viiksime kogu avaliku teenuse kasumipõhiseks. Ta loodab, et meditsiin ei lähe samale põhimõttele, et inimesed saavad osta ainult neid teenuseid, milleks neil raha on. Stj räägib, et ka tema on kurb, sest ta luges viimast koalitsioonilepingut.. Seal nähakse televisooni kui kunsti ja kultuuri vahendajat, mitte loojat.
00:25:19 Stj H.Šein esitab kiirküsimusi: Millele põhineb rahva usaldus Eesti Rahvusringhäälingu vastu? A.Jõesaar - Ei ole rahvast petetud.. Stj- Kas kümne aasta pärast on vene telekanal alles? Jõesaar- On, ja ingliskeelne on juures. Stj- Kas 2035.aastal on veel programmipõhine televisioon alles? Jõesaar- On alles, ka ajaleht on oma 100nda sünnipäeva ära näinud.
00:26:15 Stj H.Šein lõpetab int, saate. Lõputiitrid.
Faili nimi: 2015-002695-0022_0001_XHD_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2015-002695-0022
Kestus: 00:26:57
Registreerimise kuupäev: 09.09.2015
Registreerimise aeg*: 2015-09-09 21:12:18
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse