ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

HELIKAJA. Eesti & Balti Muusika Päevad 2021

Saada link

Kirjeldus

Kokkuvõtlik tagasivaade äsja lõppenud festivalile Eesti & Balti Muusika Päevad 2021 interpreetide vaatepunktist. Saatejuht on Johanna Mängel. 22. aprillist 2. maini toimus 42. korda Eesti pikima ajalooga nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad, mis tänavu laiendas haaret ning muutus festivaliks Balti Muusika Päevad. Eesti Heliloojate Liit algatas tänavu koostöös Läti ja Leedu Heliloojate Liitudega koostöövõrgustiku Baltic Contemporary Music Network raames uue rändfestivali, mis on algatatud soovist arendada nii Balti nüüdismuusika professionaalset võrgustikku kui ka tutvustada publikule mitmekülgset ja kunstiliselt kõrgel tasemel Balti nüüdismuusikat. 2022. aastal korraldatakse festival Kaunases, 2023. aastal Riias ning 2024. aastal taas Eestis, täpsemini Tartus, kui Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Sel aastal oli festivali kavas 17 sündmust, sealhulgas kolm vestlusringi ja 13 kontserti, lisaks üritused Tartus Genoomika Instituudis ning Aparaaditehases. Mais ja septembris on veel tulekul kaks kontserti väljaspool lõppenud festivaliperioodi. Edasilükkunud Trio HETK kontsert toimub teisipäeval, 18. mail kell 19 ERR 1. stuudios ja algselt festivali avakontserdina toimuma pidanud Maria Fausti kontsert lükkub 7. septembrile ning on Tartus teatrifestivali avasündmuseks. Kontsertidest teeb ülekande Klassikaraadio. Festivali fookuses on kaasaegsete heliloojate uudislooming. Sel aastal kõlas kokku 61 esiettekannet, mille hulgas 16 uut noorte heliloojate poolt kirjutatud helitööd, mis osalesid konkursil "Noor helilooja". Pandeemiast mõjutatud erakordsel aastal toimunud festival Eesti & Balti Muusika Päevad jõudis esmakordselt publikuni üksnes raadio ja veebiplatvormi kaudu. "Helikaja" uurib, mis tundega esinesid meie interpreedid tühjas saalis vaid kujuteldavale publikule? Millist ettevalmistust nõudsid nendelt uhiuued ja spetsiaalselt festivaliks loodud helitööd? Millised mälestused muusikud festivalikontsertidelt kaasa võtsid? Reedel, 23. aprillil esines Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis klaveriduo Kadri-Ann Sumera & Talvi Hunt. Vaid veebi ja raadio vahendusel publikule esineda oli siiski teatav väljakutse. "Vahepeal mulle ikkagi meenus, et tegelikult ju publikut saalis ei ole ja siis ikka pidi ennast sundima sellesse nii-öelda tavapärasesse sellisesse meeleollu, kus sa tunned, et sa vahetad ikkagi mingit energiat publikuga," ütleb Talvi Hunt. Kadri-Ann Sumera tunnistab, et on esinenud juba korduvalt täiesti tühjadele pinkidele, kuid sel kontserdil oli saalis vähemalt kohal korraldusmeeskond ja vähemalt üks helilooja, mistõttu sellist ainult seintele mängimise tunnet tal seekord ei tekkinudki. "Igasugustes ebamugavates situatsioonides on tegelikult alati toeks see, kui laval on kaasas partner, kellega on tore ja kellega teineteist mõistate. Siis on võimalik see halb tunne unustada, sest et saad oma mõtted kanaliseerida selle inimese poole, kes koos sinuga seal laval on ja seda sama asja teeb," ütleb Sumera. Laupäeval, 25. toimus Tubina saalis konkursi "Noor helilooja 2021" finaalkontsert, kus kuni 25-aastaste noorte teoseid kandsid ette Kerstin-Elisabeth Kullerkupp (viiul), Tõnu Kalm (klarnet), Jaan Kapp (klaver), Heigo Rosin (löökpillid) ja Jaanus Siniväli (kontrabass). Kehtestatud ohutusreeglite tõttu said muusikud prooviprotsessis heliloojatega vaid videosilla kaudu suhelda. "Eks see formaat on kindlasti teistsugune, aga õnneks on olemas tänapäeval sellised vahendid, millega ikkagi mingil määral saab heliloojatega ka ühendust. Kindlasti ei ole see mitte nii hea, kui ütleme päris saalist kuulata, aga siiski vähemalt midagi," kommenteeris Heigo Rosin. "Üldiselt võib ju ette tulla ka olukordi, kus helilooja ei saa olla interpreediga kontaktis, nii et tegelikult on kõige põhilisem materjal, millest interpreet peaks lähtuma, ikkagi noot," ütleb pianist Jaan Kapp, kes lisab, et üks asi, mida noortele heliloojatele soovitada on see, et noot peaks olema võimalikult üheselt mõistetav. Pühapäeval, 25. aprillil esines Eesti Raadio 1. stuudios uuele muusikale pühendunud U:. Ansambli liikmed Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes astusid festivalil üles ka mõni päev varem Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli ridades ning neid ootab veel ees edasilükkunud Trio HETK kontsert 18. mail. Olgugi, et aastate jooksul on muusikutel tekkinud kogemus, mille järgi näeb partituurist juba päris palju infot, on endiselt siiski üllatusi ning selliseid teoseid, mis avavad ennast alles mängides. "Kusjuures ta võib ka minna pisut teise kohta, kui see teos võib-olla ehk algselt oli isegi mõeldud," tunnistab Taavi Kerikmäe. Tarmo Johannese sõnul oli seekordses kavas mitmeid nn kontserdilugusid, mis sünnivadki alles laval. Pärast kontserti on muusik Taavi meelest tunne nagu lahtise haavaga: "See on nagu selline ülitundlik hetk, kus tegelikult alles see erutus vaibub ja sa tegelikult ei ole veel hakanud analüüsima seda päriselt." See olevat tema sõnul umbes midagi sellist nagu lugeda üht väga mõjusat raamatut, kõndides veel paari päeva ringi nii, et see raamat elab sinus edasi kogu aeg. "Sellevõrra ongi tegelikult väga raske mängida festivale, et sa tegelikult pead kogu aeg ümber lülituma, justkui selle raamatu kõrvale panema – uus raamat, uus päev, teine olukord – ja see on kohati nagu päris raske, aga tegelikult ka päris superväljakutse," räägib Kerikmäe. Neljapäeval, 29. aprillil toimus Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri kontsert, kus nii dirigendipuldis kui ka vioolasolisti rollis oli Andres Kaljuste. Algselt oli tal plaanis vioolamängu ja dirigeerimist mitte siduda ning Anna-Margret Noorhani kirjutatud soolopala hoopis linti mängida, ent lõpuks tekkis tunne, et oleks vahva ise seda läbi kogeda. "Tekivad sellised mõtted vahest, et niikuinii on see mängimine ning dirigeerimine nagu mitu rolli mängida – see võtab teatud energiat," lausub Andres Kaljuste. Ta lisab, et on pigem seda tüüpi muusik, kes laseb oma esitustel pigem minna ega jää nendesse kinni isegi, kui midagi laval juhtub: "Ma olen läbi aastate otsustanud ka seda, et ma pärast kontserti, kui on võimalus seda järgi vaadata või kuulata, siis seda ma ei tee." Igal aastal on festivali Eesti Muusika Päevad üheks oodatumaks kulminatsiooniks suur sümfooniakontsert. Tänavu Balti Muusika Päevade raames esinesid 30. aprillil Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja solistid. Suurejoonelist ja esiettekannetest tulvil õhtut juhtis dirigendipuldist Mihhail Gerts, kelle jaoks oli see esimene kontsert pärast mitmekuist pausi. Saalis puuduolevat publikuenergiat ei asenda tema meelest aga mitte miski: "Kuigi me oleme tehnoloogiale väga tänulikud, et on striimingu võimalus ja me saame viia oma mängu kodudesse ekraanile, siis muidugi publikuga suhtlemist saalis ei asenda mitte miski – tehnoloogia veel nii kaugel täna ei ole." Kui see tühimik jääb täitmata, siis muusikat mängitakse dirigendi sõnul sellegipoolest täie andumusega, nagu alati.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Helikaja
Fonoteegi number: RMARH-179669
Fonogrammi tootja: 2021 ERR
Eetris: 08.05.2021
Salvestuskoht: Klassikaraadio
Kestus: 00:54:47
Esinejad: Mängel Johanna, Hunt Talvi, Sumera Kadri-Ann, Rosin Heigo, Kapp Jaan, Kerikmäe Taavi, Johannes Tarmo, Kaljuste Andres, Gerts Mihhail
Kategooria: Kultuur → kultuurisündmuste ülevaade
Püsiviide: vajuta siia

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse