ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Ametilood: Üks miljonist? Keevitaja

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Ametilood
Osa nr.: 5
Aasta: 2003
Kestus: 00:24:06
Indeks: 2003-001678-0005
Režissöör: Taimre Eva Katariina
Esmaeeter: 12.12.2003
Kategooria: Elu → elulised nõuanded
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea (lindil 13977 ilma tõlketa keevitajad)
00:00:16 Elektrijuhtmed + kaadritagune tekst Narva tähtusest, Balti elektrijaamast. Töölistest
00:01:03 Mehed panevad varustuse selga Tiia: Mida te teete? Slava: Valmistume tööks, ohutustehnika. Kõrgele on vaja ronida. Kuskilt kinni haarata ei ole, nii, et endal turvalisem oleks. Tiia: Mis siin veel on? Mida kaasa võtate? Nimetavad mingeid asju. + haamrid jms Tiia: Paistab, et raske, mitu kilo? Ligi 30 kg - elektroodid ka ja oma 40 kg tuleb ära
00:02:06 Mehed lähevad strobos el.jaama + Tiia KT: Need mehed pole mägironijad, kuigi varustuse järgi otsustades võiks nii arvata. Ka risk pole mitte väiksem kui alpinistil. Sergei ja Slava on keevitajad.
00:02:30 Intervjuu vene keeles VJATŠESLAV NAZAROV ja SERGEI IVANENKO Tiia: Kui palju siin inimesi töötab? Sergei: keeruline – siin on poola, soome jt firmad. Üle 500 inimese Slava: lõpupoole on juba 1000 in siin tööl. Õun ka ei mahu kukkuma. Tiia: Kui palju keevitajaid? Ma mõtlen, et 200 – mitte vähem Poolakad, tšehhid, sommid. Soomlased tegelevad siin … Tiia: Kas Eestis pole piisavalt häid keevitajaid? Slava: kõik head keevitajad töötavad praegu selle kahe – nii Balti kui Eesti elektrijaama kallal. Sergei: on Tallinnast ja Narvast keevitajaid. Sest paljud Eesti omad töötavad Soomes. Võibolla pole siin piisavalt tulus töötada, ei tea…
00:03:50 Plaanid Narva linnast + Tiia KT Hoolimata sellest, et Narva on suurim tööstuspiirkond Eestis, on ta ka ilus linn ja sellisena oma elanikele kallis.
00:04:07 Intervjuu Narvas elamisest - VJATŠESLAV NAZAROV SERGEI IVANENKO
00:04:23 Narva linna plaanid + KT: Narva-suguses linnas on ameteid, mille hulgast endale meelepärane valida, palju. Kuidas saadakse keevitajaks?
00:04:32 Intervjuu INT VJATŠESLAV NAZAROV ja SERGEI IVANENKO Kuidas saadakse keevitajaks? Sergei: Nagu kõik, astusin algul kooli, 79ndal aastal. Vanasti oli 14s. Aleksander…nimeline. 3 a õppisin seal, siis 2 aastat armeed. Tulin tagasi ja hakkasin tööle.
00:04:57 Plaanid keevitamisest + muusika
00:05:07 Intervjuu jätkub VJATšESLAV NAZAROV. Slava: Minu tegemised algasid Narva energiakoolist nr 22.- tol ajal. Õppisin 3 a ja 18 a läksin tööle . Nii kui 18 sain, 3 päeva pärast läksin Narva elektrijaama tööle. Tiia: Aga noorus? Raske olukord peres – ilma isata, ema kasvatas ja sellepärast oli vaja kohe tööle minna. Oleks võinud ka õppima minna, aga vahendeid polnud.
00:05:52 Intervjuu AGO SILDE. Narva Kutseõppekeskus, direktor kiidab Slavat: Ago Silde: Slava oli tubli poiss. Nagu öeldakse – heaks ametimeheks alati sünnib ja ka keevitajaks sünnib. Esimesest päevast oli Slava sündinud keevitajaks. Seda ütlevad juba tema tiitlid – hea töökoht, hea palk. Saab peret luua. Teine asi, et ta on tulnud Baltikumi meistriks argoonkeevitajana juba õpilasena. Nii, et täna on küll ühe eriala lõpetanud ja õpib meil majas tehnoloogiat juurde, aga ta on saavutanud selle tiitli, et on Baltikumi parim argoonkeevitaja. Katteplaanid tööst Elektrijaamas.
00:06:31 Intervjuu VJATŠESLAV NAZAROV: Oma 27 aastaga olen juba palju saavutanud, aga soov töötada on ikka veel alles.
00:06:42 Slava keevitamas
00:06:50 Intervjuu VJATŠESLAV NAZAROV. Kursusekaaslastest
00:06:51 INT Slava: Kui palju sinu kursuselt töötab veel keevitajana? Umbes 8 Mõned on Venemaal ja Soomes.
00:07:28 INT Slava: Soomes töötamisest
00:08:00 INT Slava: nüüd on Eestis ka tööd
00:08:15 Keevitamise plaanid
00:08:25 Intervjuu Slavaga jätkub: Aga kas on raske keevitajaks õppida, mida selleks vaja? Slava: Põhiline on kool lõpetada ja töö leida. Ja kui töö on, siis. Kõik sõltub tahtest, kui on soov, siis kõik läheb hästi.
00:08:48 Intervjuu SERGEI IVANENKO. Mis on keeruline? See, et igal ajal peab töötama. Talvel, suvel. Jube kuum. Siin Vjatšeslaviga keevitasime kolm kuud, veebruar, märts, aprill – väljas ei olnudki nii soe – aga sees oli üle 30ne. Tolm, süsi. Väga raske. Palju turnida ja paksud torud – poolteist pakki – 5kilost, tuleb igale torule ära. Me keevitame paaris, sest tehnoloogia nõuab seda, et deformatsiooni ei oleks ja vahetusega keevitame 12 kg elektroode ära. Katkestada ei saa tööd sekundikski, sest see ei saa jahtuda. Enne keevitamist kuumutatakse see 350 kraadini ja siis keevitad, kuni saab valmis. Pooleli ei saa jätta. Sest võivad tulla praod jne. Peale seda tulevad spetsmehed, torud isoleeritakse ja veel 12 tundi soendatakse ja siis langeb temperatuur ja siis – ma ei ole spetsialist… ma ei tea täpselt… – neil seal on ka erivarustus ja aparaadid. Põhiliselt teeb kõik arvuti. Tehnika värk.
00:11:14 Intervjuu VJATŠESLAV NAZAROV: Ronime iga päev ebamugavates kohtades, kus peab ühel käel ja ühel jalal püsima Tiia: Milline oli kõige ekstreemsem keevitus? K-Järvel keevitasin. Seoti vööga kinni ja ma sisuliselt rippusin. Hommikult tulime, midagi riputada ei saanud - redelit ei saanud. Kiiresti vaja teha. Seoti vööst kinni – lasti alla – keevitasin ära ja siis tõsteti üles tagasi. Valmis Kõrgus ei mängi rolli. Kõva tuulega on raske.
00:12:14 Plaanid eljaama tööst + kaadritagune tekst: Kõik see, mis on keeruline ja raske, kõlab tegelikult ka väga ohtlikuna.
00:12:28 Intervjuu SERGEI IVANENKO. Raskustest: Põhiliselt on ohtlik see tolm, mida elektroodite sisse hingame. Seal on terve Mendelejevi tabel. Tsink jne. Vanasti anti piima, praegu enam piima ka ei anta.
00:13:03 Toss...
00:13:11 Intervjuu SERGEI IVANENKO: Oled 20 a seda tööd teinud. Kuidas sul tervisega on? Siiamaani normaalne. Naine on rahul. Tiia: Kas see silmadele halvasti ei mõju? See on ka müüt...
00:14:40 Keevitajate kõll
00:14:50 Intervjuu VJATŠESLAV NAZAROV Mis eristab head keevitajat halvast? Kvaliteet ja ilu. Siin on ainult 2 varianti. Peab ilusti ja kvaliteetselt keevitama. On selliseid – kes kuidagimoodi, jooksu pealt, päev möödas ja käib küll. Sellised keevitajad - nende järgi tuleb siis asju ümber teha jne.
00:15:23 Kateldes. INT VJATŠESLAV NAZAROV ja SERGEI IVANENKO: Kui siin nii palju keevitajaid – kuidas siis tead, kes keevitas hästi, kes mitte? Sergei: peetakse arvet iga keevitaja. Igal firmal on keevitajal Slava: Halbu keevitajaid siin ei peeta. Enne tööd neid atesteeritakse. Sommid kontrollivad. Kui ei meeldi – tööle ei võeta. Atesteerimata ei võeta. Sergei: Ilma paberiteta ei lasta midagi keevitada.
00:15:58 Plaanid tööst elektrijaamas + Tiia KT: Paber on paber. Aga kas paber tagab ka selle, et keevitus on kvaliteetne?
00:16:10 Intervjuu VJATŠESLAV NAZAROV ja SERGEI IVANENKO: Olete kindel, et see jääb püsima? Slava: Piisavalt . Meil on selleks vastav kvalifikatsioon. Me ei jää poolakate ja tšehhide keevitusele alla. Ja veel vähem sommidele. Tiia: Kas see tähendab…? Sergei: Pool Eestit töötab Soomes. Legaalselt ja ilma… Kõik teavad seda, ka valitsus… Süsteem on selline, kõik tahavad valges särgis käia, mitte haamriga taguda. Ka noored. Seal on küll keevitajad – aga vanad. Uut põlvkonda ei kasva Tiia: Aga Eestis? Siin on ka kurb olukord. Kui 30 õpib, siis 3 head keevitajat ehk tuleb. Slava: Praegu tahavad kõik spetsialiste. Antakse joonised ja tööta. Aga noortel on raske. Keegi ei taha oma kaadrit kasvatada. Rahaliselt kallis. Tiia: Võibolla on see normaalne, et inimene peab praktikat saama? Slava: algul kindlasti. Mina olen 8 firmas töötanud. Tiia: Mitu aastat keevitad? Slava: 9 Tiia: Aga sina Sergei? Sergei: 24.
00:17:59 Intervjuu AGO SILDE: Kuidas on täna lugu keevitajatega kooli poolt vaadatuna, kas tänapäeva noored tulevad õppima?Narva on huvitav tööstuspiirkond ja siin ei ole see probleemiks. Kui konkursi poole pealt vaatame, mis erialad kui hästi komplekteeruvad, siis Narvas on keevitaja eriala esimeses ringis. Grupid tulevad täis ilma probleemita.
00:18:25 Elektrijuhtmed, Balti elektrijaam. Intervjuu VJATŠESLAV NAZAROV : Kas saab võrrelda erinevate maade keevitamist. On seal mingi kool või kombed? Slava: Võin vaid ühte öelda, et Eestis on keevitajate tase natuke kõrgem. Kui poolakate jne. Võibolla sõltub ka tööriistadest. Meil – on see nats kallim, uuem ja parem.
00:19:11 Tiia KT: Kui eestimaalased on paremad kui teised, siis miks on meil niipalju välistööjõudu?
00:19:17 INT SERGEI IVANENKO: Ma tean umbes 50 sellist keevitajat. Lihtsalt probleem on selles – et pole jõudu, mis koondaks ja tekitada konkurentsi poolakatele jne….Meil AÜ pole ja tuleb välja, et anname oma töö teistele ära.
00:20:05 INT SERGEI Aga kas Eesti keevitajad on konkurentsivõimelised ka välismaal? Muidugi, ma olen Soomes töötanud, Lätis – põhiliselt Riias – ehitasime terminali. Ma ei tea. Vähemalt – Eesti keevitajad olid kõik aus. Said rohkem palka kui lätlased. Suhtumine oli hoopis teine. Soome juhid, aga suhtusid eestlastesse paremini. Eestlased vähem jõid ja paremini keevitasid.
00:20:55 Keevitajate plaanid + KT: Üldistatult võime tõepoolest töömehi hinnata kõige laiemate kuuluvuste järgi – nagu rahvus või riik. Kõige olulisem on siiski hinnang isikule endale. Mis on Sergei isiklik trump?
00:21:14 INT SERGEI IVANENKO: Pole praaki teinud.
00:21:40 INT VJATŠESLAV NAZAROV ja SERGEI IVANENKO: On uhke keevitaja olla? Slava: Kvaliteetne või…??. Sergei: kui oled normaalne keevitaja ja saad vastavat tasu – muidugi on uhke. Võid omale lubada, et ostad auto, kaatri, jne. Hästi söönud ja on mingid perspektiivid ka homseks. Need on olemas. Kui siin Balti ja Eesti elektrijaamas läheb kõik normaalselt - ehitatakse selliseid katlaid edaspidigi. Minu pensionini jätkub Tiia: Aga sina Slava? Sergei: tal on pensionini pikk maa Tiia: Kas on uhke keevitajana töötada? Slava: Mulle meeldib. Mul tuleb see välja. Nägemine lubab. Käed on sellised, et tuleb keevitajana töötada.
00:22:50 INT SERGEI IVANENKO:Aga noortele soovitate seda õppima minna? Ma pojale küll soovitasin. Tiia: On tal see soov? Sergei: Siin ei ole vaja soovi, ühele Jumal andis, teisele mitte. Nagu Rostropovits, mängib seal oma viiulit- kogu maailm teab. Aga on veel miljoneid, kellest keegi midagi ei tea.
00:23:29 Mehed platsilt lahkumas
00:23:38 lõputiitrid
Faili nimi: 2003-001678-0005_0003_D10_AMETILOOD_UKS-MILJONIST-KEEVITAJA.MXF
Indeks: 2003-001678-0005
Kestus: 00:24:06
Registreerimise kuupäev: 14.03.2011
Registreerimise aeg*: 2011-03-14 10:35:50
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;