ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Ametilood: Ratsa rikkaks? Karvane raha? Loomakasvataja

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Ametilood
Osa nr.: 3
Aasta: 2003
Kestus: 00:24:50
Indeks: 2003-001678-0003
Režissöör: Taimre Eva Katariina
Esmaeeter: 21.11.2003
Kategooria: Elu → elulised nõuanded
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Talule antud vanad aukirjad, pärit möödunud sajandi algusest, Söödi talu plaanid.
00:00:26 Intervjuu MARIKA SOOTS: Minu vanavanemad elasid siin
00:00:35 Saatepea
00:00:51 Marika hobuste juures + kaadritagune tekst
00:01:20 Tiiter: Ratsa rikkaks?
00:01:24 Intervjuu MARIKA SOOTS, Söödi talu perenaine. See on minu esivanemate talu. Sel aastal on sellel talul 100-aasta sünnipäev. 20 aastat seisis see laut päris tühjana. ja mina sain selle talu 93. aastal tagasi tagastamise käigus. Ja nüüd ma katsun seda talu taastada. Minu vanatädi ütles, et selle talu saab tagasi see, kes tuleb maale elama. Kuna ma olin ise Tallinna tüdruk, siis maaelust erilist ettekujutust ei olnud ja ma läksin Türi Tehnika ja Maamajanduskooli. Et lõpetasin selle siis Tiiter: zootehniku haridusega. Seal leidsin endale hobused. Arvasin, et hobused on sellised ilusad ja head, kellega tegeleda. Ja nendega ratsutada ja maad avastada on nati Tiiter: lihtsam kui jalgrattaga. Nagu siis sellepärast siis hobused. Katteks Marika hobustega
00:02:42 INT MARIKA SOOTS: See hobusekasvatus minu jaoks on nagu üks äraelamise viise. Kuna siin kandis on väga raske tööd naisterahvastel leida, enamus on kas koristajad või poemüüjad. Mulle nagu kumbki amet eriti hästi ei sobi. Hobusekasvatus on nagu hingelähedane. Et kui töö ja hobi on koos, siis on nagu kõige parem variant. Ja siis – lihtsalt mõtlesin, et miks mitte võiks ta elukutse olla – alternatiivne põllumajandus. Nüüd on leitud sõbrad, kes on aidanud neid hobuseid Soome müüa. Juba esimesed varsad müüsime eelmisel aastal Soome. Ja see aasta tahame soomlastega edasi seda koostööd teha, et veel neid varssu sinna Soomemaale saaks. Kate: hobune, varss. Marika hobustega
00:03:07 Plaanid talu piltidest + kaadritagune tekst
00:03:45 Marika läheb talli: See on nüüd Bonita – minu enda võistlushobune. Tema ema on Nona, isa Pallast. Tõult on ta tori, aga täisverelise hingega. Ta peaks hakkama meil varsti poegima – kohe-kohe. Vahakorgid on otsas, aga poega veel ei ole.
00:04:38 Marika hobusega õues. Hobuste plaanid aeglustuses: Ta on sihuke hea hobune, kes mind kuulab, temaga võib läbi tule minna – ta ikkagi läheb. Ta nagu usaldab mind . Ta on esimene hobune, kes mulle siia talli tuli. Tema eest on pakutud päris palju raha, aga ma ei müü teda. See hobune ilmselt sureb siia talli ka.
00:05:31 Intervjuu Marikaga jätkub: Tiia Sinu põhiline äraelamise allikas ongi siis nüüd hobused või? Momendil hobused ja abikaasa palk. Abikaasa toetab seda ettevõtmist igati. Hobuste müük on selline asi, millega natuke leivarahakest teenime.
00:05:52 Metallraha sulatatud Marika plaaniga + kaadritagune tekst. öeldakse, et raha on maailmas küll, vaja vaid teada, kust ja kuidas seda kätte saaks.
00:06:01 Marika Soots - laenudest ja Sapardi rahadest: Nüüd ma olen 3 korda laenu saanud pangast ja nüüd EL poolt Sapardi rahad. Praegu ma kirjutan ühte projekti. Iga aasta oleme saanud eesti hobuse toetust. Ja nüüd see aasta saame intressi toetust põllumajandusele ja keskkonna toetust nendesamade kraavikallaste puhastamiseks. Iga kroon on teretulnud. Midagi teha pole.
00:06:31 INT Marika Soots: Kas sa kohe alguses, kui sa nad ostsid, mõtlesid selle peale, et vot nüüd ma hakkangi seda asja ajama, hobuseid kasvatama ja müüma, või kuidas see välja kukkus? Päris niimoodi ei mõelnud. Ma tahtsin hobust iseenda jaoks. Mulle meeldis ratsutada. Ma tahtsin temaga kohalikku paikkonda avastada. Kuna ma olin siin piirkonnas võõras, siis mõtlesin, et kuidas selle loodusega tuttavaks saada. Jalgratast ka ei tahtnud, see on nii üksluine. Hobune tundus kõige parem. Temaga saab sõita pikki vahemaid - ja kiiresti - läbi. Siis tekkisid lapsed, kes küsisid, et tädi, anna ratsutada. Ma siis mõtlesin, et kuidas ma nii sama annan, kui olen ise nii palju raha kulutanud, on vaja see raha kuidagi tasa teenida. Ja siis niimoodi tasapisi tekkisid neile tuttavad-sõbrad, kes tahtsid omakorda sõita, aga ei osanud, oli vaja õpetada. Ja siis hakkas pisike ratsutamise algõpe. Sellest asi alguse sai.
00:07:42 Marika näitab tüdrukuid, kes teevad galopitrenni: Galopitrenn siis. Meie lapsed näitavad, kuidas nad siis harjutavad. See tüdruk on Rumpeliga, Eesti tõugu hobusega, Krislin. Eesti tõugu hobune – 5-aastane, veel ei ole võistelnud, aga teeb trenni, et tulevikus võistelda. Ratsanikuks on Krislin, elukohaks on tal tegelikult Soome, aga ta käib siin koolivaheajal trennis. Teine hobune on Filipika, tõult on budjonnõi, 4-aastane mära. Juba mitu aastat võistelnud ja eelmisel aastal galopi karikasarja võitja. Ja Reelika on nüüd siis kohalik tüdruk.
00:08:21 INT Marika: Galopitrenn siis. Meie lapsed näitavad, kuidas nad siis harjutavad. See tüdruk on Rumpeliga, Eesti tõugu hobusega, Krislin. Eesti tõugu hobune – 5-aastane, veel ei ole võistelnud, aga teeb trenni, et tulevikus võistelda. Ratsanikuks on Krislin, elukohaks on tal tegelikult Soome, aga ta käib siin koolivaheajal trennis. Teine hobune on Filipika, tõult on budjonnõi, 4-aastane mära. Juba mitu aastat võistelnud ja eelmisel aastal galopi karikasarja võitja. Ja Reelika on nüüd siis kohalik tüdruk.
00:09:15 Marika juhendab tüdrukuid
00:09:36 Intervjuu Reelika - kuidas enese jaoks ratsutamise avastas.
00:10:11 Marika aitab 7 aastast tütart Kristinit hobuse selga + kaadritagune tekst + INT Kristini emaga tema - kui vanalt hakkas ratsutama. Katteks laps hobusel
00:11:02 Kristin oma kitsega + kaadritagune tekst Kristini maailma mahub palju loomi - hobustele lisaks on tüdrukul oma väike kitsepoeg. Marika räägib, kuidas Kristin kitse sai. Katteks kitse plaanid
00:12:00 Küülikukasvanduse plaanid + intervjuu Marikaga. Marikal küülik süles -nahk on neil natuke teistsugune. (tiitris: castor rex) Kui käega katsuda, siis tunned, et hästi lühikese karvaga ja sile. Hästi tore oleks neist kasukaid ja patsikumme teha. Küülikukasvatusest lähemalt. Kust tulevad need küülikud jne.
00:12:41 Tüdruku süles prantsuse 2 kuune vaskküülik
00:13:29 Intervjuu Marikaga jätkub. Talu hea nime taastamisest. Plaanid Marika hobustega, plaanid talu seest ja väljast. Joonistused esivanematest.
00:14:16 Tõrva linna silt + kaadritagune tekst: Marikal on põnev naaber. Päris Tõrva külje all, Vahetalu talus elab loomapidajate Sumbergite pere.
00:14:26 Intervjuu MEIU SUMBERG - Vahetalu talu perenaine: Jah, olen loomakasvataja, aga olen karusloomakasvataja. Olen küll loomakasvataja, tegemist on loomadega.
00:14:41 Meiu läheb küülikute juurde + Tiia KT: Vahetalu talu karusloomafarm on täna eeskujuks paljudele. Küülikumammale pesakasti sättimine läheb Meiul justkui lenneldes. Ometigi ei tulnud suur farm ning käteosavus kergelt, kuigi tegu on elupõliste maainimestega. Oma kohta ja õiget tegu otsisid Sumbergid päris kaua
00:15:02 MEIU SUMBERG räägib, kuidas nad alustasid. Töötasime majandis abikaasaga. Mõlemad oleme põllumajandusharidusega. Abikaasa EPA lõpetanud energeetik ja mina tollase Olustvere sovhoostehnikumi agronoom. Kuna põllumajandusharidus oli olemas ja ka talu tagastati abikaasa Lembitule, siis otsustasime mõlemad, et tuleme ja hakkame tööle. Ja nii saigi tehtud. Põllumaad on kuskil 12 ha. Kokku on üle 15 ha , metsatükk ka sees, aga põllumaad 12 ha. Katteks küülikute söötmine
00:15:47 Intervjuu sünkroonis. Algul abikaasa töötas KEK-is, mina olin taluperenaine. ja tegelesin selle agronoomia poolega. Kasvatasime teravilja, kasvatasime kartulit ja siis vaatasime et sellega üksi ei ela. Siis soetasime saekaatri, tegelesime sellega. Tegime põhiliselt teenustöid. See hakkas ka otsa saama, sest suured firmad tulid peale ja suretasid väiksed välja ja tuli hakata otsast peale mõtlema, millega edasi tegeleda. Kuna oleks võinud kartulikasvatust arendada, selleks oleks maad jätkunud, aga teisipidi – turuprobleemid – turg jääb ju meist kaugele.- Palju see Tartu – selle ümbrus on ju nagunii oma põllumehi täis ja Tallinn on väga kaugel. See on väga kulukas - ehk ei tasu ära.
00:16:40 katkised lauda plaanid + KT Sumbergite valikust
00:16:53 Intervjuu MEIU SUMBERG jätkub. Chichillakasvatuse algusajast. õpingutest, investeerigutest. Nii hakkasime uurima ja sattusime ch peale. Ja otsustasime nende kasuks. Tegime aasta aega kuiva trenni. Käsime mööda teisi farme ja uurisime ja tutvusime nende loomadega, sest sel ajal koolitust kui niisugust ei olnud ja siis see seltsi tegevus ja ühingute tegevus ja selle kaudu. Ja oli võimalus ja panime selle hoone püsti 2000 juulis, siis algas selle hoone ehitus. 2001 veebruaris sai valmis põhikarja ruumiosa ja sinna said põhikarja loomad sisse – 8 emaslooma ja 2 isaslooma Soomest. Katteks Meiu chichilladega tegelemas
00:17:35 Meiu puuride juures. Söödab ja räägib, mida peaks uurima enne kui neid kasvatama hakata. Chichilla nahkadest kasukatest: Kõigepealt peab endale selgeks tegema, mida see loom endast kujutab, peab omama teadmisi, peab end koolitama. Samas nüüd tuli õnneks juurde Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis eriala karusloomakasvatus, mis kergendab seda olukorda tunduvalt ja soovitan kõigil õppima minna seda eriala, kes vähegi tunneb huvi karusloomakasvatuse vastu. Siin ei ole tegemist mitte ainult ch vaid ka teiste karusloomadega – rebaste ja naaritsatega jne. Suured plaanid chichilladest
00:18:33 INT MEIU: Palju selleks läheb, et üks kasukas valmis saab? Et üks kasukas valmis saab, läheb vaja 100 nahka. Nahkade valimine toimub nii, et 5-st heast nahast valitakse see kõige parem nahk ja see läheb kasukasse. palju oled neid saanud? Meiu - vähe turustanud Kate: nahad ripuvad
00:19:32 INT Meiu Sumbergiga jätkub: See on üks alternatiivsetest tegevusvaldkondadest mitte ainult siin piirkonnas vaid tervikuna kogu Vabariigis. Ja meeldiv ja kui seda tööd õppida ja seda looma õppida tundma ja osata need teenimisvõimalused selle looma pealt endale selgeks teha, siis on võimalik täiesti endale elatist teenida. Kas või nii, et pidada töökohta lisaks või siis päris põhitöökohana. Siis peaks olema vähemalt 100 looma, muidu ei tasu ära. Kui on juba olemas, kapitalipaigaldus on tehtud ch kasvandusse – edasised kulutused on tõesti väikesed, söödakulu on väike, tööjõu kulu on väike. Olen vana ja haige, jõuan seda siiski teha. Aga kui ma jään vanemaks, või kui tervisega või mis – siis lihtsalt selle sea- või lehmapidamisega ma ei jõua rassida ja võõrtööjõupidamiseks ei jätku kapitali, eks... Paljudel ei ole ju seda kapitali. Sellepärast me selle valisimegi. Ja lisaks ta on meeldiv, rahulik, ei kisa laudas, et nälg majas.... Kate: Magavad ja liikuvad chichillad. Meiu mängib nendega.
00:21:14 INT Meiu: Suhtlemisaldid loomad. Väga keskkonnasäästlik. Ei teki seda reostust, mis veise- ja seakasvatusel tekib. Ja need keskkonna nõuded ellu viia, rakendada ja rahad nende peale saada –see on küllaltki raske ja kulukas. Tekivad paljud probleemid. Mul on need välistatud. Mul on ainuke asi, et 2008 peab olema mul tsementeeritud alus, et ma paneks selle väikese mustuse ja põhu sinna peale ja seda komposteeriksin. See on kogu mure. Kate: puurides chinchillad
00:21:56 MEIU SUMBERG küülikute juures: See castor rex käis näitusel eelmisel aastal ja soome ekspertide hinnangul sai ta väga hea koha - ta sai võimalikust 100-st 92. Oli Eesti parim. Kuna ch kasvanduses on raharinglus alguses pikaldasem, siis tuli midagi juurde võtta, ja see oli küülikud. Kuna oli võimalus tol ajal – ch kasvatajate ringiga Taaniga ja Taanis olid ka küülikud olemas. Siis tõid need ch kasvatajad Taanist ka küülikud ja nii me küülikukasvatuse peale saime. Muidugi haarasime sellest kinni, sest raharinglus on seal palju kiirem ja sugugi mitte ei kahjatse. Ja ka naha turustus on sealsamas Kopenhaagenis kus ch-delgi. Katteks Meiu tegelemas küülikutega. Hoiab kõrvadest kinni jne.
00:23:03 Küülikute plaanid + kaadritagune tekst: Vahetalu talu loomad elavad imetlusvõõrselt heades tingimustes. Head tingimused eeldavad investeeringuid.
00:23:11 Jätkub intervjuu MEIU SUMBERG: Alguseinvesteeringud on suured ja me oleme põhiliselt tulnud välja oma abiga, aga on olemas stardiraha ch kasvatuse peal. Kui ausalt öelda, kui me hakkasime seda lauta ehitama, oli meil ka pangalaen peal ja stardiraha saime ka selle ettevõtluse arendamise sihtasutuse kaudu saime 50 000 krooni. Nii et seda on kasutatud siin sees. Ka meie eas oleme julgenud riskida ja ei ole olnud probleeme. Ei karda.
00:23:48 Meiu chichilladega + kaadritagune tekst julgusest ja pealehakkamisest
00:24:01 Plaanid hobustest. Taustaks Voldemar Kuslapi laul "Hobused"
00:24:23 lõputiitrid
Faili nimi: 2003-001678-0003_0002_D10_AMETILOOD_RATSA-RIKKAKS-KARVANE-R.MXF
Indeks: 2003-001678-0003
Kestus: 00:24:50
Registreerimise kuupäev: 14.03.2011
Registreerimise aeg*: 2011-03-14 11:42:17
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;