ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Ametilood: Automaatik

Saada link

Media

Kirjeldus

Laiskus on progressi mootor – nii võib järeldada Murphyt lugedes. Tehnika ja tehnoloogia kiire arengu taga on inimese soov kergemalt ja lihtsamalt hakkama saada. Ilmselge näide on lähedalt võtta – Tallinna Veepuhastusjaamas on suur hulk tööd automaatika juhtida. Kes on need mehed, kes muuhulgas ka tallinlaste joogivee puhastamise automaatseks programmeerisid?

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Ametilood
Osa nr.: 40
Aasta: 2004
Kestus: 00:23:14
Indeks: 2004-001678-0040
Režissöör: Taimre Eva Katariina
Esmaeeter: 07.12.2004
Kategooria: Elu → elulised nõuanded
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Vesi jookseb kraanist, veefiltritest. Tallinna Veepuhastusjaam + Tiia Randma KT: Laiskus on progressi mootor, võib järeldada Murphy’t lugedes. Tehnika ja tehnoloogiate kiire arengu taga on inimese soov kergemalt ja lihtsamalt hakkama saada. Ilmselge näide on lähedalt võtta - Tallinna Veepuhastusjaamas on suur hulk tööd automaatika juhtida.
00:00:37 Algustiiter Automaatik + plaanid Tallinna Veepuhastusjaamast
00:00:54 Intervjuu Raul Borkmann, firmajuht. Veepuhastusprotsessist tänapäeval: Veepuhastus iseenesest on lihtne protsess, et seal pumbatakse vesi jaama ja läbi selle puhastusprotsessi vesi kulgeb. Seal on filtrid ja selgiti ja lisatakse kemikaale ja lõpuks puhtaks saanud vesi pumbatakse linna edasi. Eks ta 50 a tagasi toimus samamoodi. Vahe oli vaid selles, et pumbad käivitati käsitsi, siibrid, klapid ja kraanid tehti käsitsi lahti. L… lisati kühvli ja ämbriga ja 50 a tagasi see nii kole enam ei olnud, aga kõik töötas ikkagi lülitist ja automaatikat oli minimaalselt. Ka sel ajal oli automaatikat – igasugu ülevoolu kontrollid jm asjad olid juba siis olemas, aga kogu protsess oli põhil jälgitav kohapeal. In –d käisid mööda tootmisprotsessi ringi ja vaatasid oma silmaga, mis seal toimub, et näha kust midagi üle ajab. Hilisemal ajal tulid kontrollid ja nivoo mõõtmised jm asjad koondjuhtimiskeskusesse kokku ja pilt sellest tootmisest hakkas tulema juba ühte kohta ja in sai ühe silmaga haarata, mis seal tehnoloogias ikkag
00:03:31 INT Urmas Uusmees, protsessijuht. Räägib oma tööst, Ülemiste järve vee puhastamisest: võetakse järvest ja suunatakse lõpptarbijani. Meie ül on see vahepealne, kus me vee puhastame ja tarbijani puhta vee anname. Saad sa kuidagi jälgida ka seda, kui palju ja kus vett tarbitakse? Meil on 32 t tagasiulatuvad trendid olemas, mis on paika pandud koos automaatikasüsteemiga. Seal on kõik kirjas, mis toimub hetkel ja siis on põnev vaadata põnevaid üritusi näiteks kui Eurovisiooni mingi hetke lõpp toimus – kuskil 1 paiku. Ja ma arvasin, et mingi toru on linna magistraalis katki. Aga tegelikult pesi rahvas enne magamaminekut veel silmad puhtaks ja hambad puhtaks ja magama. Aga meil automaatika fikseeris. Pumbad on automaatrežiimil. Nad reguleerivad end automaatselt järele. Nii, et… ehmatus oli ainult, et on midagi muud juhtunud.
00:05:06 INT Urmas Uusmees: Kas vahel su ekraanil ka punane tuluke hakkab vilkuma ja mõni lülisõlm ütleb üles? Selle peale autmaatika püsti ongi pandud, et iga asja kohta antakse mingi informatsioon. Informatsioon tuleb heliliselt ja kirjaliselt ette, et kusagil on mingid alarmipiirid on paika pandud, et mis piires peab iga asi toimuma. Ja kui neid piire või režiime rikutakse, siis tuleb automaatne alarm peale ja selle järgi võtan siis vastava otsuse vastu, kuidas käituda. Kas mina veejoojana võin olla kindel, et see, mida juhitakse automaatselt ja mida valvab vaid 1 inimene, toimib alati ja ma võin julgelt kraanist vett lasta? 100% kindel. Ja ma usun, et siiani ei ole pettunud. Ei Katteks mehed arvutite taga.
00:06:05 Välisplaanid Veepuhastusjaamast
00:06:09 Intervjuu Raul Borkmann: Kas vahel seda tööd tehes – projekteerides suuri projekte, mõtlete ka selle peale, milline vastutus teie juhtimissüsteemide taga on? Kindlasti. Aeg-ajalt on hirm küll kui vaatad projekti ja vaatad protsessi, mis seal taga on, et mis seal kõik toimuma hakkab, aga see on suure seltskonna töö ja iga ala peal on oma inimesed. Protsessi poolt tulevad tehnoloogid ja meie poolt automaatikud ja eks me koos katsume asja kokku panna ja pärast, enne käikulaskmist kõvasti veel testida ja üle kontrollida ja nii me suudame kõikvõimaliku endast teha, et see asi töötaks nii nagu peab. Pahatihti see automaatik kõlab naljakalt ja seostatakse rohkem automaatidega kui automatiseerimisega, aga seda on suht lihtne siis täpsustada kui tekivad väärarvamused. Automaatika on väga lai valdkond ja automaatikuid on väga palju. Meie teeme ühte kitsast osa sellest- protsessiautomaatikat ja tootmisprotsesside juhtimist, aga on igasuguseid muid automaatikuid ka. Meie tööga on väga palju seotud ringisõitmist nii kodu
00:08:15 Intervjuu Raul Borkmann: Kas automaatiku töös on inimlikud vead lubatud? Need on tõenäoliselt igas töös. Kas need lubatud on. Tuleb kõik teha selleks, et need likvideerida enne kui nad midagi suuremat suudavad korda saata. Kas eksib in või autmaatika rohkem? Automaatika ei eksi kunagi - ta teeb just nii nagu ta on pandud tööd tegema. Eksib ikka in, kes teeb programme või paneb seadmeid kokku. Sinnani on veel aega, et suudame välja mõelda automaadid ja arvutid, mis hakkavad ise mõtlema ja neil on oma soov ja tahe. Katteks koosolek, Rauli laua ees olevad automaatikaseadmete plaanid jms.
00:09:12 Koosolek + Tiia Randma KT: Täna, ja loodetavasti veel ka ettearvatavas tulevikus mõtlevad inimesed. Kes on need mehed, kes muuhulgas ka Tallinlaste joogivee puhastamise automaatseks on programmeerinud?
00:09:23 Koosolek sünkroonis: Ants Oidekivi, peaprojekteerija - näitab Tallinna Veepuhastusjaama projekti, räägib: See on nüüd Tallinna Veepuhastusjaama projekt, mida me peame hakkama tegema. Ühtteist ma tean ka varasemast, kuidas see vanasti oli. Siin on nüüd niimoodi, et see koosneb 2-st osast. Üks on kloori ettevalmistamine ka doseerimine ja see, mis siin on, see on siis kloori neutraliseerimine, kui see kloor peaks juhuslikult välja pääsema.
00:09:55 INT Ants Oidekivi: Minu ülesandeks on kogu see projekti tehnoloogia läbi töötada, teha endale selgeks kogu tehnoloogiline protsess, mida see töö endast kujutab, mida tegema peab ja siis tööd ära jagama oma töötajate vahel, projekteerijate vahel. Kes teeb näidud, eks teeb programmid. kes teeb need kaabliühendused ja sihukesed asjad. Ja siis anda tüüplahendusi, olla kontaktis kliendiga, kui näiteks me teeme mingi näidu valmis, viia see kliendi juurde, arutada temaga koos, kas tellijale see sobib, missuguseid parandusi ta teeb, anda tellijale soovitusi, missugused võimalused meike automaatikal on, millised võimalused paremad on, neid tutvustada - ja siis need omavahel kokku viia. Üllar sai ülesandeks teha protsessinäidud - operaatori pilt, kust operaator saab juhtida ja jälgida kogu protsessi. Kate. Koosolek projektidega
00:11:02 INT Üllar Raud, projekteerija: See on üks paljudest, et on vaja joonistada operaatori jaoks pilte, et nemad saaksid seal automaatikat edasi juhtida ja näha mis toimub. Samas koosneb automaatiku töö ka sellest, et ta kirjutab sinna programmi taha, mis juhib seda nö automaatselt. Et see operaator võimalikult vähem sekkuks asja. Põhimõtteliselt on mingi joonis juba ees. Eskiis nagu, et mida tahetakse. Tuleb lihtsalt ära paigutada ekraanile - et oleks võimalikult selge, et ei oleks risti-rästi need torud või jooned.
00:11:56 INT Julia Litvinovitš, projekteerija, räägin kus õppinud: Mis tööd sa siin teed, Julia? Ma tegelen nii joonistamise kui programmeerimisega, tegelt ma olen süsteemiinsener. Tavaliselt programmeerimine seisab selles, et sa paned kirja tingimused, mille järgi programm peaks töötama. nad on järjestatud ja vastavalt sellele programm tegi oma töö. See on päris huvitav töö. Iga kord on uued ülesanded. Kas sa oled seda kusagil õppinud? Jah, Tallinna Tehnikaülikoolis. Olen lõpetanud arvutisüsteemitehniku eriala. Aga õppimine toimub alati töökohal, Koolis saab vaid teoreetilise aluse, pärast õpid seda rakendama töökohal. Kas sa oma teadmisis koduses elus ka saad kasutada? Ma püüan ikka mitte kasutada ja mitte joosta kruvikeerajaga ringi? Jooksen ikka, Kas sa kodus ka süstematiseerid kõike? Kodus ma ikka püüan puhata.
00:13:17 Ants Oidekivi räägib oma projektist Karl Kurmile: Meil on olemas praktiliselt valmis tehtud projekt, mille me võime üle anda tellijale - see on selline projekt. Kloori... Karl: Nii - nii , kas meil on programmid ka juba valmis tehtud või? Jah, programmid on valmis, viin ketta peal veepuhastusjaama. Ja see ülejäänud töö, mis me teeme, seda teeme juba koha peal, seda nimetatakse käikulaskmiseks. Nende projektide installeerimine, käiku laskmine ja testimine.
00:13:59 Ants Oidekivi räägib tööst, mida Julia tegi: Ja julia tegi programmid, mis juhivad seda protsessi. Kogus kokku kõik muutused protsessis: rõhud., mahud, kaalud, kloori sisaldused ja vastavalt sellele tegi programmid. Kui need näidud muutuvad, siis muutub ka programm. Kui tingimus muutub, siis peab mingi toiming olema. Ja nüüd Julia tegi selle protsessi tegevuse jada kuni selle hetkeni,. Ja Üllar tegi näidud, kus saab seda tegevust, mida nüüd teha, jälgida. Aga kus need kokku saavad? Need saavad programmis kokku. Programm on tegelikult tegevuste jada. Mingisuguste tegevuste jada. Kui mingisugusel tingimusel on vaja midagi teha, siis on see tegevuste jada. Kui juhtub siis, siis teen seda jne. samm sammult minek. Meie projekti tulem peab olema see, et operaator ilma, et ta neist programmidest midagi teaks, peab saama juhtida ja jälgida kogu programmi ja saama kätte protsessist kogu info.
00:15:35 Sünkroontekst – mehed lasevad siibri lahti.
00:16:01 Tiia Randma tekst toimuva kohta: Testimine näitas, et paberil kavandatu toimis ka tegelikus elus. Toimivad ka teised varem tehtud protsessijuhtimise süsteemi osad.
00:16:14 Raul Borkmann. MMis ruumid need on? Mis protsessid siin toimuvad ja miks me siin oleme? See on ruum, kus 95ndal ehitati välja Tln veepuhastusjaama osoneerimise tsehh ja selle osonaatori juhtimine on seal seljataga kilbis oma loogika peale ehitatud ja meie ehitasime selle juurde oma juhtimise süsteemi ühe väikse osa, mida on tänaseks päevaks laiendatud kogu veepuhastusjaama terve protsessi juhtimise peale, nii et sidusime need 2 süsteemi omavahel ära, nii et kui 95ndal a istus dispetsher siin 24 tundi ööpäevas juhtima osoneerimisprotsessi, siis tänaseks päevaks on need signaalid, mõõtmised viidud üldjuhtimissüsteemi ja kõik needsamad signaalid ja mõõtmised, juhtimised on viidud sinna suurde dispetšerisse. Siia on dubleeritud sama pilt, kus vajadusel saab dispetšer seda ka siit vaadata, aga põhil töö toimub nüüd juhtimiskeskusest. Jälgib operaator, aga kas te käite mingis osas omaehitatud juhtimissüsteemid ka pärast üle? Jah, loomulikult. Kui oleme juhtimissüsteemi valmis saanud ja see on töös, siis ühelt po
00:19:32 INT Ants Oidekivi: Kui kaua sina oled automaatikaga juba tegev olnud? 30 aastat. Mis on selle aja jooksul muutund? Oi, palju. Kui ma automaatikaga tegelema hakkasin, oli ainult releeautomaatika . Mis see tähendab? See oli selline magnet, kus olid kontaktid küljes, kui midagi oli vaja juhtida, siis relee tõmbas, tõmbas kontakti kokku ja siis midagi tehti. Kas pandi pump käima, siiber lahti, siiber kinni. Aga nüüd on kõik elektroonika. Nüüd on puhas arvuti. Siis oli füüsiliselt käega katsutav automaatika, aga nüüd on programmilised, seda ei näe, käega katsuda ei saa. Automaatika on üldse selline – kui me juhime mingisugust tehnoloogilist protsessi. Näiteks konkr doseerime kloorivett. Automaatika peab kõike seda tegema, mida in peaks tegema käsitsi, et kui midagi juhtub. Et kui veehulk suureneb, siis tuleb kloori rohkem panna, kui väheneb – tuleb vähem panna.
00:20:50 INT Ants Oidekivi: Mis automaatiku töös on huvitavat? Kõik, otsast lõpuni. Esiteks erinevad projektid, erin protsessid. Neid on algusest lõpuni võimalik ise teha. Teine asi – iga töö lõpeb eri kohas. Näed erin inimesi, saad suhelda erin inimestega. Nii Eestis kui ka mujal Oled mõelnud, kui paljude in elu sa lihtsamaks teed? Jah, seda küll. Tehnoloogiliste protsesside juhtimisel on tihti nii, et väga kiiresti tuleb tegutseda. Ja teinekord in ei jõua nii kiiresti kui vaja. Ja kuna tehnoloogilised protsessid on küllaltki keerulised ja neid asju, mida jälgida tuleb, on palju, siis in füüsil. ei jõua neid teha. Ja sellep on automaatika hea, et tema jõuab jälgida, teha ja toimida. Muidugi on programmid täpselt nii targad kui programmeerijad teevad. Ega arvuti ise ei tea midagi.
00:22:17 Mida tulevik toob? Seda on raske ette kujutada, sest automaatika ja kogu arvutustehnika läheb nii hiiglasammuga edasi – mis oli 10 a tagasi. Mis on praegu. Ma ei oleks tollal uskunud, et see asi nii kiiresti ja nii kõrgele ja niisugusele tasemele jõuab. See on ettearvamatu.
00:22:46 Lõputiitrid
00:23:13 Saate lõpp.
Faili nimi: 2004-001678-0040_0002_D10_AMETILOOD_AUTOMAATIK.MXF
Indeks: 2004-001678-0040
Kestus: 00:23:14
Registreerimise kuupäev: 14.03.2011
Registreerimise aeg*: 2011-03-14 06:35:52
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;